Transcript Document
vee- ja Õhukeskkonna seisundi muutused Eestis viimasel kümnendil Karin Pachel Natalija Kohv Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 15. November 2002 Tallinn Rahvaarv ja sünnid Eesti Eesti Statistikaameti andmeil 23 1,6 miljon 19 1,4 15 1,3 11 1,2 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 rahvaarv sünnid tuhat sündi 1,5 Tööstustoodang tegevusala järgi Eesti Eesti Statistikaameti andmeil Energeetika 100% Mäetööstus 90% Toiduainetööstus 80% 70% Kergetööstus 60% Mittemetalsetest maaretest tooted 50% Keemia-, kummi-, plastitööstus 40% 30% Metalli-, masinatööstus 20% Puit, paber, mööbel 10% Muu 0% 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Liha ja piima tootmine Eesti Eesti Statistikaameti andmeil 200 160 1200 120 800 80 400 40 0 0 1980 1985 1990 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Liha (tapakaalus) Piim Liha, tuhat tonni Piim, tuhat tonni 1600 Lehmade arv ja keskmine piimatodang lehma kohta Eesti 320 5000 4000 240 3000 160 2000 80 1000 0 0 1980 1985 1990 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 lehmade arv piimatoodang, kg Lehmade arv, tuhat Keskmine piimatoodang lehma kohta, kg Eesti Statistikaameti andmeil Loomad ja ammoniaagi heitkogused, 1990-2000 1000 20 900 800 Loomade arv, tuhat 700 600 500 10 400 300 5 200 100 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 Sead 1995 Veised 1996 1997 NH3, tonni 1998 1999 2000 NH3 heitkogus, tuhat tonni 15 Mineraalväetiste kasutamine Eesti Eesti Statistikaameti andmeil 270 240 toimeaine, tuhat tonni 210 180 150 120 90 60 30 0 1987 1990 1991 1992 1993 1994 N 1995 P2O5 1996 1997 K2O 1998 1999 2000 2001 840000 210 720000 180 600000 150 480000 120 360000 90 240000 60 120000 30 kg/ha Väetatud pind, ha Mine raalväe tiste ga väe tatud pind Ee sti Eesti Statistikaam eti andm eil 0 0 1992 1993 1994 1995 1996 Väetatud pind 1997 1998 1999 Väetise kogus hektarile 2000 2001 Primaarenergiaga varustatus ja SO2 heitkogused 450 300 400 250 300 200 PJ 250 150 200 150 100 100 50 50 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 Primaarenergiaga varustatus 1997 1998 SO2, tuhat tonni 1999 2000 2001 SO2, tuhat tonni 350 Aastakeskmine SO2 kontsentratsioon ja aastane heitkogus Tallinnas 7 6 10 5 8 4 6 3 4 2 2 1 0 0 1994 1995 1996 1997 SO2, Rahu 1998 SO2, Viru 1999 SO2, ths.t 2000 2001 SO2 heitkogus, tuhat tonni Aastakeskmine SO2 kontsentratsioon, μg/m3 12 (SO4)-S sademetes, kg/ha Lämmastik sademetes, kg/ha Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Tartu Keskkonnauuringute andmeil Olmevee kasutus Euroopa riikides m3 aastas inimese kohta Itaalia Kreeka Küpros Eesti Belgia Ungari Saksa Prantsusmaa Austria Rumeenia Sveits Holland Poola Inglismaa ja Wales Iirimaa Island Soome Rootsi Norra Taani Sloveenia Luksemburg Läti Malta - 50 100 150 200 EEA Environmental Signals 2002 (ESR2002) indicator fact sheets for chapter on water stress (draft) 250 300 Olmevee kasutus liitrit inimese kohta ööpäevas Eesti 200 150 100 50 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Punktreostusallikatest lähtuv reostuskoormus Eesti 20 000 800 600 12 000 400 8 000 200 4 000 - 0 1992 1993 1994 1995 1996 BHT7 1997 Nüld 1998 1999 Püld 2000 2001 Püld, tonni aastas BHT7, Nüld, tonni aastas 16 000 Saastetasu määrad Eesti 4 000 EEK tonni kohta 3 200 2 400 1 600 800 1993 1994 1995 Nüld 1996 1997 BHT 7 1998 1999 Püld 2000 2001 Saastetasu määrade võrdlus, 1999 eurot tonni kohta Ntot Püld Eesti 108 181 Läti 48 48 Leedu 97 328 Taani (1998) 2660 14620 Tsehhi 1100 1900 Saksamaa 5600 46000 by 2nd Baltic State of the Environment Report based on environmental indicators 1997 Punktreostusallikatest lähtuv reostuskoormus BHT7 järgi 2000 Keskmine veekvaliteet Jõed Eesti 3 0,24 0,2 2 0,16 1,5 0,12 1 0,08 0,5 0,04 0 0 1992 1993 1994 1995 Nüld 1996 1997 BHT7 1998 P üld 1999 2000 2001 Püld, mg/l BHT7, Nüld, mg/l 2,5