Transcript Ava - Koolielu

Taimed
Taimede tunnused ja süstemaatika
Karl Pütsepp
2012
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” alusel.
1. Sissejuhatus
• Taimede all mõistame päristuumseid
organisme, kes saavad eluks vajaliku energia
fotosünteesi toimumise läbi.
• Taimi uuriv bioloogia haruteadus on
botaanika.
Taimi leidub kõigil mandritel ning nad
on meie elus asendamatud. Vaarikas
toodab fotosünteesi käigus hapnikku,
mida tarbime hingamiseks.
Vaarikamarjad on head suhu
pistmiseks.
2. Botaanika
• On teadus, mis uurib taimede ehitust ja elu,
eluks vajalikke tingimusi ja suhteid sama liigi
taimedega ning teist liiki elusolenditega.
• Botane tähendab vanakreeka keeles rohtu
ning rohumaad.
Vanakreeka õpetlast
Theophrastus´t (371 – 287 ekr)
peetakse “botaanika isaks”.
Miks pidid vanaaja loodusuurijad
olema ka head kunstnikud?
3. Taimede ja loomade erinevused
1. Taimed ,,valmistavad” fotosünteesiga enesele
eluks vajalikud ained ise. Loomad toituvad
valmis orgaanilisest ainest.
2. Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku
ning tarbivad süsihappegaasi. Loomad ise
hapnikku ei tooda, nemad kasutavad taimede
toodetud O₂-te. Ka taimed hingavad ning
seega tarbivad ka nemad O₂-te ja toodavad
CO₂-te.
1. Millised ained on orgaanilised ained?
Fotosüntees toimub roheliste taimede
rakkudes
3. Taimed ei liigu aktiivselt. Samas ei ole taimed
ka liikumatud, ka nemad peavad ümbritseva
keskkonnaga kohanema.
4. Taimerakud erinevad ehituslikult
loomarakkudest (õpid rakkude teema juures)
5. Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu.
6. Taimede ehitus (sise- ja välise.) on palju
lihtsam. Nt. puudub taimedel närvisüsteem
jne.
7. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning
rakusisene rõhk e turgor.
8. Taimed võivad paljuneda ka vegetatiivselt.
2. Mis toestab selgroogseid loomi (kalalaadsed, amfiibid, reptiilid, linnud ja
imetajad)?
Taimede vegetatiivne paljunemine
• See tähendab, et mõned taimed saavad
paljuneda ka oma kehaosadega.
Pistes pajuvitsa maasse võib
see suure tõenäosusega
kasvama hakata.
4. Taimesüstemaatika
• On teadus, mis tegeleb taimede
kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks
liitmisega ning nende rühmade
evolutsioonilisse järjekorda paigutamisega.
Põhitaksonid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Riik – taimeriik
Hõimkond – õistaimed
Klass – kaheidulehelised
Selts – tulikalaadsed
Sugukond - tulikalised
Perekond – ülane
Liik – võsaülane
Taimede teaduslikud nimetused
• Kasutatakse binaarset nomenklatuuri:
Achillea millefolium L.
1. Sõna on perekonna
nimi
Hariliku raudrohu ladinakeelne liiginimi.
2. Sõna on
liigi epiteet
Tuleneb liiki
esmakordselt
kirjeldanud isiku
nimest (nt. L on Carl
von Linné)
4.1. Hõimkonnad
• 7 hõimkonda :
1. Punavetikad
2. Liitvetikad
3. Rohevetikad
4. Sammaltaimed
SOOVILDIK KUULUB SAMMALTAIMEDE
HÕIMKONDA
5. Sõnajalgtaimed
6. Õistaimed e katteseemnetaimed SEEMNETAIMED
7. Paljasseemnetaimed
Koolis käsitleme neid järgmiste
rühmadena
1.
2.
3.
4.
5.
Vetikad
Sammaltaimed
Sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed
Katteseemnetaimed
Vetikate süstemaatiline kuuluvus
tekitab vaidlusi.
4.1. Vetikad
• Vetikad pole mitte süstemaatiline, vaid
ökoloogiline rühm. Siia loeme nii ainuraksed
vetikad (pole taimed), kui ka hulkraksed
PALJURAKULISED KAREVETIKAD
vetikad (on taimed).
ÜHEARKULISED KLORELLAD
4.2. Sammaltaimed
• Madalakasvuline taimehõimkond.
SAMBLAID ON ERINEVAID
4.3. Sõnajalgtaimed
• Ligi 20 000 liigiline taimehõimkond.
OSI
KOLD
SÕNAJALG
4.4. Paljasseemnetaimed
• Paljasseemneemnetaimede seemned
valmivad käbis. Enamik okaspuid.
KÄBISID ON ERINEVAID
4.5. Õistaimed e katteseemnetaimed
• Õistaimede seemned valmivad õites.
5. Taimede liikumine
LOE LÄBI Õ LK 7 NING TÄIDA SKEEM.
TAIMEDE LIIKUMINE
VIDEO ÜHE TAIMELIIGI REAGEERIMISEST PUUDUTUSELE:
http://www.youtube.com/watch?v=Zq3UuHlPLQU
Küsimused ja ülesanded
1.
2.
3.
4.
Nimeta taimede tunnused (8).
Nimeta kõik taimehõimkonnad (7)
Mida uurib botaanika?
Täida tabel
TAIMERÜHM
VETIKAD
SAMMALTAIMED
SÕNAJALGTAIMED
PALJASSEEMNETAIMED
KATTESEEMNETAIMED
ESINDAJAD (4)
TV lk 4 – 5
Õ lk 6 – 7
ALLIKAD
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Raspberries_
%28Rubus_Idaeus%29.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Teofrasto_Orto_bota
nico_detail.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cinnamomum_verum
_-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizinal-Pflanzen182.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Balsamodendron_ehr
enbergianum00.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Magnolia_wa
rbler_bartram.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Moss_AF.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Plagiomnium_affine_l
aminazellen.jpeg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Stem_Cutting.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Algae_Imbass
ai2.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aulacomnium
.palustre.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vetikad.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Chlorella.png
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bryophyte_sp_Moss_
3.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:MarchantiophytaSp.N
onD%C3%A9termin%C3%A9eFL3.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Anthoceros.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Sa-fern.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rowan_berri
es_in_October.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Lycopodium_de
ndroideum.JPG
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Encephalartos_s
clavoi_reproductive_cone.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pinus_coulteri_
MHNT_Cone.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Picea_Pungens_
Young_Cones.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rose_bud.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cimicifuga_ram
osa_-_spikes.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Prunus_
dulcis_LC0009.jpg