*

* Rakud on väikseimad ehituslikud ja talituslikud üksused, millel on kõik elutunnused * Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke *

* Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe * Inimkehas eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ning närvikude *

* Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel * Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval * On kiire jagunemisvõimega

* Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. * Rakuvaheainet on rohkesti * Luu – ja kõhrkude: täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes * Rasvkude: seal talletuvad varurasvad, mis kaitsevad külma ja põrutuste eest, samuti hoiab paigal neere * Veri: toite – ja kaitseülesanne *

* Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. * Silelihaskude: veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, rakud on ühe tuumaga, ei väsi kiiresti * Vöötlihaskude: koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, rakkudes on palju tuumi, tõmbuvad kokku kiiresti, väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele * südamelihaskude: kokkutõmbed ja lõtvumine toimub automaatselt, ei allu inimese tahtele *

* Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. * Rakud on tähtja kujuga, igal rakul on keha ja üks pikk ning mitu lühikest väljaulatuvat jätket *