INIMESE KOED

Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus, Tartu 2008

ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST

     Sama talitlusega rakud -> Kude -> Organ e. elund -> Organsüsteem e. elundkond -> organism

Eristatakse:

    Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude

Järgnev (aluseks õpik lk. 64-67) on koostatud põhimõttel

 Konspekt nelja koeliigi kohta ◦ Millist ülesannet täidab ◦ Millised alaliigid võivad olla ja nende kohta näited (või mis ülesanne neil on) ◦ Verest eraldi materjali lisaks (pole õpikus) ◦ Närvikoe juures mõisted: neuron, närviimpulss,sünaps, mediaator, neurogliia, vaata ka pilte

Epiteelkude

: ülesanded

   

Katab pindu

väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid

Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest

Selle kaudu

toimub kogu ainevahetus

organismi ja keskkonna vahel ◦ Epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukese “kile” (ühest või mõnest rakukihist) Ripsepiteel (välispinnal asuvad ripsmed) – hingamis-teedes 

Epiteelirakkudel veel mitmeid spetsiaalseid ülesandeid: võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima

Sidekude

:

  Ühendab teisi kudesid Moodustub valdavalt kollageenist (elastseid kiude moodustav valk)

Sidekoe

liigid:

 KOHEV SIDEKUDE ◦ Siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi  RASVKUDE ◦ Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid

rasvkude

 FIBRILLAARNE SIDEKUDE ◦ Kollageeni kimbud paralleelselt ◦ Moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos

 KÕHRKUDE ◦ Kollageen võrgustikuna ◦ Tugevad painduvad tugistruktuurid (luude otstes, kõrvalestas) kõhr

 LUUKUDE ◦ Jäik, kollageen ümbritsetud Ca ja fosfaadi sooladega

 VERI ◦ Vedel ◦ Hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine

Veri jaguneb: vereplasma ja vererakud

 Vererakud 45% ◦ Punalibled e. erütrotsüüdid (90% rakkudest)  Väikesed, lühiealised, kaksiknõgusad,    Puudub tuum, mitokondrid jt oragnellid Sisaldavad hemoglobiini Uued tekivad tüvirakkudest   Transpordivad hapnikku ja süsihappegaasi Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride

◦    Valgelibled e. leukotsüüdid Punalibledest suuremad Neil on tuum ja teised organellid Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes  Ülesanne on kaitsta organismi

 Valgelibled jagunevad:  Granulotsüüdid (elavad 4-5 p, veres vaid mõned tunnid)  Neutrofiilid   Eosonofiilid Basofiilid   Monotsüüdid – arenevad makrofaagid (elavad aastaid) Lümfotsüüdid – võitlevad mikroobidega moodustades antikehi (elavad aastaid)

◦    Vereliistakud ehk trombotsüüdid Väikesed, tuumata Sees palju põiekesi kus ensüümid vere hüübimiseks 40-50 X rohkem kui valgeliblesid



Vereplasma 55% sisaldub:

◦ Vesi ◦ Transportvalke ◦ ◦ Antikehad ehk immunoglobuliinid Fibrinogeen (hüübimisvalk) ◦ Toitaineid (glükoosi, aminohappeid, Na-, Ca sooli, jääkaineid, hormoone

Lihaskude

:

  Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele Kaks liiki lihaskude: ◦ SILELIHASKUDE  Käävjad rakud   Siseelundkonna lihased Ei allu tahtele

◦  VÖÖTLIHASKUDE Pikad paljutuumalised  Skeletilihased - alluvad tahtele  Südamelihased - rakud vaiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku - ei allu tahtele

Närvikude

 Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab

Neuron e. närvirakk

dendriit Akson e. neuriit

NÄRVITALITLUSEST

Neuron = närvirakk (dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem ) Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.

Sünapsis on neurotransmitterid ehk mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid.

Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.

Sünapsis toimub keemiline ülekanne