Rahvakultuuri alused Koostanud : Siiri Saar

PUUNÕUD

PUUNÕUDE AJALUGU

Talumajapidamistes kasutati suurt hulka erineva otstarbega nõusid ja nende valmistamise ajalugu ulatub sajandeid tagasi.

Pang on üks vanemaid laudnõusid kõikjal Euroopas.

Eestist on leitud 12.-13. saj pärinevad rauast ämbrisangad Laudnõud jagunevad ühe- ja kahe põhjaga nõudeks.

ÜHEPÕHJALISED PUUNÕUD.

Kibu ja kapp on sõõriku põhjaga pealt laienev väike nõu, mille üks küljelaud pikendatud käepidemeks.

ÜHEPÕHJALISED PUUNÕUD.

Pang on pealt kitseneva või laieneva kujuga ning väikeste kõrvadega puunõu, millest käib läbi metallist või väänatud vitsast sang.

ÜHEPÕHJALISED SUURED PUUNÕUD.

Toober on ülalt laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu. Tõrs on suur ülalt pisut ahenev v. silindriline puunõu.

KAHEPÕHJALISED SUURED PUUNÕUD Tünn on kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib; muu sellelaadne suurem nõu.

KAHEPÕHJALISED PUUNÕUD Lähker on trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks

PUUMATERJALID JA PUUTÖÖVAHENDID

 Enimkasutatavad puuliigid on kuusk, mänd, kask, haab ja tamm  Vanimad ja enamkasutatavad tööriistad on olnud kirves ja nuga,ka peitlid.

 19. sajandi teisel poolel kaob puust tarbeesemete õõnestamine koos vastavate tööriistadega. Kodukäsitöös hakati ulatuslikumalt kasutama höövleid, mitmesuguseid saage .

PUUNÕUDE KASUTUSALAD LÄBI AEGADE

 Kuna enamus tarbeesemeid valmistati vanasti ise, siis oli puit ka kõige käepärasem materjal  Mõisate tekkega, tekkisid ka esimesed puusepad, kes valmistasid tarbeesemeid ka teiste tarbeks.

 Puunõud saab liigitada nende kasutusalade järgi – viljaaidas olid omad nõud, lihaaidas omad ja õlle valmistamiseks eraldi nõud.

PÜTID JA TÜNNID LIHA-KALAAIDAS

 Kalapütid – väiksemad kaanega ühepõhjalised puunõud, kus hoiti soolakala  Lihatünnid – kuna liha oli koguseliselt rohkem, siis olid liha soolamistünnid ka suuremad ja erinevate lihade jaoks (sea-, lamba-, loomaliha)  Ka soola hoidmiseks oli eraldi tünn

PUUNÕUD VILJAAIDAS

 Viljaaidas olid mõõtenõud: külimit ja vakk  Vilja hoiti suuremates kogustes salves, aga väiksemate koguste ja jahu ning tangu hoidmiseks kasutati kirste ja ka kaanega tünne

NÕUD ÕLLE TEGEMISEKS

 Õlletegu on pikkade traditsioonidega ja õllepruulimisega tegeleti ka eesti taludes läbi aegade.

 Kuna need toimingud olid osaliselt rituaalsed, siis hoiti õllenõusid eraldi teistest nõudest, ega kasutatud muuks otstarbeks.

 Õllenõudena olid kasutusel nii ühe kui kahepõhjalised nõud: kääritamis-, kurnamistoober, õlle hoidmis- ja transportimisnõud ja lähkrid.

PUUNÕUD TUBASES MAJAPIDAMISES

 Lisaks lusikatele, labidatele, valmistati puidust ka kausse, piimapütte, võipütte ja –karpe  Kruus Kauss Võipütt

LEIVAASTJAD

  Leib oli põhitoit ja seda küpsetati igas talus ise. Leivategemiseks oli spetsiaalne selleks otstarbeks puidust nõu, mida kutsuti leivaastjaks, aga mõnel pool ka leivakünaks. Leivaastja hooldusest sõltus leiva kvaliteet.

PUUTÜNNIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVAL

 Täna toodetakse puutünne endiselt ka Eestis, populariseerimisele aitab kaasa Avinurme tünnilaat.  Tünnidele on leitud uus rakendus kümblustünnide ja tünnisaunade näol.

KASUTUST LEIAVAD KA VANAD PUUNÕUD …

KASUTATUD KIRJANDUS            URL -, http://www.muis.ee/museaalview/818598 Puunõud, ERM EA 57:40/175, Eesti Rahva Muuseum URL http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2832/puun%C3%B5u d.pdf

URL http://www.muis.ee/museaalview/818598 URL http://www.tynn.ee/userfiles/files/hinnakiri2011.pdf

Tünnitehas OÜ - Tartu URL-http://www.avinurme.ee/?s=5 URL [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" URL http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja argielu/Puutood URL-http://skandler.ee/firmast/ URL URL Viljavakk - Kultuuripärandi infovärav www.osta.ee

600 × 450 Search by image

Tänan kuulamast!