Rights and Sustainability in Timor

Download Report

Transcript Rights and Sustainability in Timor

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu:
Jestaun ba rezultadu di’ak liu
Aprezentasaun husi Sosiedade Sivíl
Setór Estratéjiku Ekonómiku
husi Juvinal Dias
Reuniaun ho Parseirus Dezenvolvimentu TimorLeste Nian (TLDPM)
Sentru Konvensaun Dili, 25-26 Jullu 2014
Reseita tomak hosi atividade mina no gas nian
tenke ba Fundu Petrolíferu diretamente.
TL uza
ona
Rikusoin mina
no gas ba
kada
sidadaun
Bele kontinua
tinan hira ho
taxa
produsaun
2012
510 barríl
Timor- TL laiha
Leste Sunrise
800 barríl
Tinan 14
310 barríl
Australia
1,180+
barríl
Tinan 5 Tinan 58+
Alokasaun orsamentál
Despeza ezekuta ona
Despeza rekurrente ezekuta ona
Mina no gas
Setór sira seluk hotu
Kontribuisaun husi kada setór ba PIB naun-mina
Tokon dolar EUA konstan
Konstrusaun
Administrasaun publika
Seluk
Rai no uma
Komérsiu no ospitalidade
Indústria
Agrikultura
• Projeta ba Reseita estadu iha 2014:………………….. tokon $2,380
tokon $2,213 (93%) sei mai hosi mina-rai
(inkl. tokon $770 hosi retornu investimentu).
tokon $ 166 ( 7%) hosi rekursu naun petróleu.
• OJE 2014……………………………………………………… tokon $1,500
tokon $903 (60%) hosi Fundu Petrolíferu iha 2014.
tokon $430 (29%) tan hosi FP ohin no futuru. (Rollover no tusan)
• PIB/GDP naun petrolíferu iha 2011:..…………..……. tokon $1,047
GDP petrolíferu iha 2011:………….…………………...…tokon $3,478
Produtivu (agrikultura & fabrika)
tokon $179 (4%) no hatún
• Balansu komérsiu sasán (2013): tokon $535 ba importasaun,
tokon $16 ba esportasaun (98% café).
• Reseita husi petróleu ba estadu, la'ós ba povu.
Sudan Súl, Líbia (no Guine Ekuatorial?) iha nasaun rua ka tolu de’it
iha mundu depende liu Timor-Leste ba esportasaun mina no gas. 8
Tokon dolar EUA kada tinan
Importasaun
Esportasaun (naun-mina)
Importasaun sistema eletrisidade
“Importasaun” nota dolar EUA
Importa Sistema Elétrika Nasionál
Gráfiku ida ne’e hatudu komérsiu legal sasán de’it. Maizumenus 80%
gastu doador nian no 50% gastu estadu nian sai ba li'ur.
Transferénsia
Kapitál
Dezenvolv.
Meta
Gastu ona
Kapitál
Menór
Obrigasaun
tuir kontratu
Bens &
servisu
Kompromisu
Saláriu no
vensimentu
Saldu
Meta matak iha kotuk reprezenta montante ne'ebé gastu ona to’o ohin loron karik despeza
hanesan kada fulan durante tinan tomak.
Reseita total: tokon $1,500, inklui 89% husi mina no
gas iha tempu pasadu, ohin loron no aban bainrua.
Timor-Leste enfrenta problema agora atu hetan empregu ba joven
na'in 16,000 tama iha forsa laboral durante tinan 2014.
Iha tinan 2024, joven na'in 28,000 foun sei buka servisu kada tinan,
no mina sai maran ona. Joven sira agora daudaun sei iha oan.
• Saida mak vantage kompetitivu iha Oekusi?
• ZEESM bele justifika investimentu billaun $4?
Se mak hetan benefísiu: Oekusi sira ka polítiku na’in sira?
• IFC fó korajen ba TL
atu harii portu no
aeroportu boot liu
duke trafiku ne’ebé
bele justifika.
• Oinsá Timor-Leste
Traffic forecast for Tibar Port
500,000
400,000
300,000
200,000
100,000
Base full import
Base full export
Base empty container
High Scenario
Low Scenario
2040
2039
2038
2037
2036
2035
2034
2033
2032
2031
2030
2029
2028
2027
2026
2025
2024
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
0
2015
TEU p.a.
bele selu ba defisit
komérsiu bainhira
mina no gas maran
ona?
600,000
• TL hahú servisu ba korredór petróleu Tasi Mane iha 2010.
• Durante 2011-2013, TL gastu ona tokon $35.
• Folin projetu tomak bele liu billaun $2 (liu karik TimorLeste selu ba refinaria, kadoras, ka planta LNG).
• OJE 2014 sei
gastu t$46
iha 2014 no
t$320m iha
2015-2018,
maibé la
inklui buat
hotu.
Bele hetan informasaun tan no atualiza iha
• La’o Hamutuk nia website
http://www.laohamutuk.org
• La’o Hamutuk nia blog
http://laohamutuk.blogspot.com/
Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu
Rua Martires do Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste
Mailing address: P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste
Tel.: +670 77234330 (mobile) +670 3321040 (landline) Email: [email protected]
20
Hasai husi Fundu Petrolíferu
durante fulan ida
Despeza atuál kada fulan
Saldu iha Tesoro estadu nian
Distritu