Transcript Närvisüsteemi ehitus ja talitlus

Tartu Ülikool
Külli Kori, Meelis Brikker
Mida teame?
• Mis on neuraalne regulatsioon?
• Mis on humoraalne regulatsioon?
Külli Kori, Meelis Brikker
2
Mida teada saame?
• Millest koosneb närvisüsteem?
• Milline on närviraku ehitus?
• Kuidas toimub närviimpulsi
ülekanne?
Original by
McZusatz
Magnetresonantstomograafia abil
jäädvustatud kujutis inimajust
Külli Kori, Meelis Brikker
3
Inimese närvisüsteem
peaaju
seljaaju
Kesknärvisüsteem
närviganglionid
närvid
Piirdenärvisüsteem
Original by CFCF
Külli Kori, Meelis Brikker
4
Kesknärvisüsteem
• Kesknärvisüsteemi
moodustavad peaja seljaaju.
• Kesknärvisüsteem
võtab vastu informatsiooni
kõigilt organismi osadelt ja
koordineerib nende tegevust.
Külli Kori, Meelis Brikker
5
Piirdenärvisüsteem
• Närvid, mis ühendavad pea- ja
seljaaju kõigi keha piirkondadega
• Jaguneb:
– sensoorseks närvisüsteemiks –
retseptoritest kesknärvisüsteemi
signaale toovateks tundenärvideks
– somaatiliseks närvisüsteemiks –
Original by UC
kesknärvisüsteemist skeletilihastele
Regents Davis
campus
signaale viivateks motoorseteks närvideks
– autonoomseks närvisüsteemiks – näärmetesse,
elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks närvideks
Külli Kori, Meelis Brikker
6
Autonoomsed närvid
Original by
The National Guard
• Sümpaatiline närvisüsteem:
– stress ja füüsiline koormus
– kiirendab südametegevust ja
avardab kopsutorusid
– valmistab organismi ette kiireks
reageerimiseks
– „võitle või põgene“
• Parasümpaatiline närvisüsteem:
– kõige aktiivsem puhkeolekus
– kontrollib seedeelundite talitlust
– „puhka ja seedi“
Külli Kori, Meelis Brikker
7
Original by
sethdickens
Närvirakk
Müeliintupp
Neuriit
ehk akson
Dendriidid
Rakukeha
Närvilõpmed
Külli Kori, Meelis Brikker
8
Närviimpulss
• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal
• Põhineb elektrilaengu muutumisel
närvirakku katva membraani sise- ja
välispinna vahel.
• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse
membraanide vahelist pinget
puhkepotentsiaaliks.
Külli Kori, Meelis Brikker
9
Potentsiaali muutus
Signaal
Ioonkanal
Külli Kori, Meelis Brikker
10
Potentsiaali muutus
Ioonpump
Külli Kori, Meelis Brikker
11
Potentsiaali muutus
• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab
membraanipotentsiaali muutuse.
• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust
nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.
• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat
aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse
närviimpulsiks.
Külli Kori, Meelis Brikker
12
Sünaps
• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu
liigub erutus ühelt närvirakult teisele
• Elektriline sünaps – elektrilise laengu
edasiandmine
• Keemiline sünaps – ülekandeaine ehk
neurotransmitteri kasutamine
Külli Kori, Meelis Brikker
13
Ülekandeaine
ehk transmitter
Sünaps
Põieke
Transmitteri tagasi
toomise pump
Kaltsiumi kanal
Retseptor
Sünapsi pilu
Erutus
Original by Looie496
Külli Kori, Meelis Brikker
14
Ülesanne
• Vaadake kordamiseks videot
närvisüsteemi ehitusest!
Külli Kori, Meelis Brikker
15
Loe lisaks
Eesti tegi arenguhüppe raske närvihaiguse ravis
http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegiarenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis
(Kuus, A. , 2005)
Külli Kori, Meelis Brikker
16
Kokkuvõte
• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks
(peaaju ja seljaaju) ning piirdenärvisüsteemiks
(närvid).
• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.
• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline
signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.
• Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille
kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.
Külli Kori, Meelis Brikker
17