Transcript Keemine - birgitakask

Keemine
Loodusõpetus
Birgita Käsk 7.b
Keemine
Vedelik keeb kindlal temperatuuril.
 Seda temperatuuri nimetatakse
keemistemperatuuriks.
 Igal vedelikul oma oma kindel
keemistemperatuur.

Keemise temperatuur sõltub õhurõhust.
 Vesi keeb temperatuuril 100 kraadi.
 Kiirkeetjas, kus keemisel tekib kõrge rõhk
,on vee keemistemperatuur 120 kraadi.
 Kõrgel mägedes võib vee
keemistemperatuur olla nii madal, et toidu
valmistamine võtab palju rohkem aega kui
merepinna kõrgusel.






Keev vedelik aurub kogu ulatuses.
Vedelikus on alati lahustunud gaasi, mis
keemisel eraldub imepisikeste
mullikestena.
Nendesse mullikestesse vedelik aurubki.
Kuna mulle on palju, siis võibki öelda, et
vedelik aurub kogu ulatuses.
Keemisel mullid paisuvad ja pinnale
jõudes lõhkevad.
Pea meeles!
Ainetel on kindel keemistemperatuur.
 Keemisel toimub aurumine kogu vedeliku
ulatuses.

Näide

Mihkel on üliõpilane. Ta elab omaette
korteris. Noormees paneb köögis veel
pliidile. Ise töötab kõrvaltoas. Mihkel tead
täpselt, millal vesi keema hakkab.
Kõigepealt kuuleb ta nõrka kahinat, siis
kahin vaibub. Nüüd juba Mihkel ootab,
millal mulin kostma hakkab. Siis vesi
keeb.
Ainete keemistemperatuurid








Raud keeb 3200. kraadi juures.
Kuld keeb 2947. kraadi juures.
Vask keeb 2540. kraadi juures.
Alumiinium keeb 2467. kraadi juures.
Elavhõbe keeb 357. kraadi juures.
Vesi keeb 100. kraadi juures.
Hapnik keeb -183. kraadi juures.
Lämmastik keed -196. kraadi juures.
Küsimused.
Mis on keemisel vees olevates
mullikestes?
 Mis temperatuuril keeb Alumiinium?
 Kas keemisel toimub aurumine kogu
vedeliku ulatuses, või ainult osa vedeliku
ulatuse?

Vastused
Lahustunud gaas eraldub imepisikeste
mullidena. Mullidesse aurub vedelik.
 Alumiinium keeb 2467. kraadi juures.
 Kogu vedeliku ulatuses toimub aurumine.

Kasutatud kirjandus

Loodusõpetuse õpik 7. klassile autor Enn
Pärtel