Ainuõõssed loomad - VG bioloogia õpikeskkond

Download Report

Transcript Ainuõõssed loomad - VG bioloogia õpikeskkond

Ainuõõssed
loomad
8. klass
VG 2013
M.Sc Hille Arumäe
Ainuõõssed loomad
Ainuõõssed
Hüdraloomad
Karikloomad
Meriroosid
Korallid
Ainuõõssete tunnused
1. Elupaik: mered, ookeanid ja
mageveekogud
2. Suurus ja kuju: 1mm kuni 2m; eri värvi
või läbipaistva sümmeetrilise kehaga,
3. Ehitus: omavad kudesid ja elundeid, keha
sees on õõnsus, suuava ümbritsevad
kombitsad. Kehasein koosneb 2 rakukihist
4. Talitlus: sisekihi rakud seedivad ja
väliskihis on närvirakke, lihaskiude ja
kombitsates kõrverakke
5. Paljunemine: suguliselt kui ka
vegetatiivselt pungudes.
6. Eluviis: polüübid (hüdrad, meriroosid,
korallid), meduusid (meririst) ja
moodustavad kolooniaid (korallriftid)
Hüdraloomad
• Varshüdra on 1 – 2,5 mm pikk ja läbipaistev polüüp
• Elab puhtaveelistes vooluta mageveekogudes
• Kinnitub vees taimedele, kividel jt esemetele
Varshüdra liikumine
Läänemere karikloomad
meririst
Meriristi e millimallika suurus on Eesti
rannikumeres ~40 cm
• Meduus – ainuõõsse ujuv eluvorm
• Polüüp – ainuõõsse kinnitunud
eluvorm
• Meriseent võib leida Soome lahe
kesk ja lääneosast.
meriseen
Meriroosid
• Polüübid
• Suuava ülal
• Sümbiondiks klounkalad
Meriroosi liikumine
Korallid
• Korallid moodustuvad
kolooniaid.
• Sarvkorall (fotol punaka
värvusega) on elusad
loomad, hallikasrohelised
on lubjastunud surnud
isendid.
Korallide tunnused
• Koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini.
• Sümbioosis vetikatega
• Korallide polüüpidest ja vetikatest moodustub
lubjakiht, mis koguneb varasematele (lubjakivi)
• Korallide pealmine, elus kiht on kirkavärviline.
• Korallpolüübi kombitsad on varustatud
kõrverakkudega.
• Paljunevad pungumise teel
Korallide elutingimused
Korallid vajavad:
• puhast, läbipaistvat ja lubisoolde rikast vett
• valgusküllast elupaika
• kõva ja liikumatut pinnast kinnitumiseks 2 50 m sügavusel
• sooja (20–30 °C) ja suhteliselt soolast (27–
45‰) vett,
• piisavalt hapnikku, toitaineid ja planktonit.
Korallriftid
• Korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, aga nad
on koduks 25%-le merekaladest.
• Suurim Suur Vallrahu 2200 km pikk
BBC video (2.14): Korallrifti elustik
Milles seisneb
ainuõõssete tähtsus?
• Looduses – ?
• Inimesele - ?
• Miks võrreldakse korallrifte vihmametsaga?
vt Lisa lk 13