Transcript Risk ja kultuur Bob Heyman

http://blogarmdavo.wordpress.com/2014/02/28/%D0%B2%D0%BC%D0%B5%D
1%88%D0%B0%D1%82%D0%Ba5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D1%82%D0%B2%
D0%BE-%D0%B2-%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D0%BD%D0%B0%D1%87%D0%B0%D0%BB%D0%BE%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B0/
Kolmas (ja viimane!) kodutöö:
• Ühinete gruppideks
• Iga loetud artikli kohta mõtleb iga tudeng:
1) Mida uuriti ja miks see oli huvitav või vajalik?
2) Mis meetodiga uuriti (vaadeldi, küsiti, eksperimenteeriti,
võib-olla aruteldi niisama ja meetodit polnudki)?
3) Mida leiti, mis tulemus oli?
Järgnevalt paneb grupp kokku ülevaatliku vastuse nendele
kolmele küsimusele – mida meie grupi valdkonnas on uuritud
ja miks; mis meetoditega; ja mida on leitud?
Järgmises loengus teeb iga grupp oma teemas lühikese
ettekande – ja kõik kuulajad saavad lühikese ajaga kole palju
infot 
Ettekannet võib teha kambakesi või üksi. Selle kirjalikku
versiooni ootan ka meilile, kus on kirjas ka iga tudengi loetud
artikli pealkiri ja autor(id). Tähtaeg – hiljemalt 25. märts, sest
enne mind pole Eestis
Risk ja kultuur
Bob Heyman
Riski ja kultuuri seosed
Hilis-modernistlikud ühiskonnad, kus eksisteerib
- tõenäosuslikkusel põhinev arutlemine
- juhuslikkuse idee mõistmine
- ühiskond, mis on piisavalt rikas ja piisavalt
teadusele tuginev, et on võimalik investeerida
ressursse ettevaatusabinõudesse (Bujra, 2000)
- Kultuur siinkohal kui jagatud hoiakud, väärtused,
eesmärgid ja praktikad, mis iseloomustavad
mingit institutsiooni, organisatsiooni või gruppi
(Wiki!)
Kõrvalhüpe sotsiaalteadustesse:
riskiteooriad
• Riski-ühiskonna teooria (Beck, 1992) - kaasaegne ühiskond
õõnestatud pideva tehnoloogilise arengu omavahel
interakteeruvate planeerimatute jõudude kumulatiivse
mõju poolt. Nt kuhjuvad ökoloogilised riskid surutakse seni
tahaplaanile, kuni neid ei saa enam ignoreerida.
Modernismijärgsel ajalooperioodil muutub tehnoloogilise
„progressi“ kasulikkus küsitavaks
• Kultuuriline teooria (Douglas 1992) – riskid on võrdsustatud
ohtudega; nende valiku funktsioon on toestada konkreetse
kultuuri sisemist struktuuri. Nt vaen immigrantide vastu,
paanika mentaalselt häiritud kurjategijate suhtes jne; samal
ajal jätavad tõenäoliselt kordades suurema mõjuga riskid
inimesi külmaks, kuna need ei esita väljakutset ühiskonna
väljakujunenud kultuurilisele korraldusele.
• Riskide süsteemiteooria (Luhmann, 1993; Japp ja Kusche, 2008) –
suurenev ühiskondlik riskiteadlikkus on pidevalt suureneva rollilise
diferentseerumise teadvustamata kõrvalmõju; ühiskonnad
muutuvad keerukamaks, spetsialiseerunumaks ja üksteisest
sõltuvamaks. Iga alasüsteem loob omaenda peamise „riskiobjekti“ –
nt profiidi langus, patsientide turvalisuse langus – samal ajal kõiki
teiste süsteemide ohte vähem keskseks pidades. Riskide
mitmekesisus muudab keerukamaks ühiskonnal ühiselt riskidega
tegeleda, kuna keegi ei tea, mis see kõige suurem risk on
• Valitsemis- või juhtimiskeskne teooria (O’Malley, 2008) –
riskiteadlikkus on ajalooliselt uudne meetod sotsiaalse võimu
edasiandmiseks või teostamiseks. Sotsiaalse kontrolli mehhanism
internaliseeritakse inimeste teadvusse - suunatakse neid riske
vastutustundlikult juhtima, nt tervislik elustiil. Varjatud
neoliberaalse sotsiaalse korralduse sõnum - vastutus kahjustavate
tagajärgede eest on individualiseeritud. Inimesed ise panevad
ennast vabatahtlikult kõrgemasse riskikategooriasse, nagu
ülekaalulised või narkomaanid, ja neid võiks nende ametlikult
„halbadeks“ kuulutatud valikute pärast moraalselt hukka mõista
• Juhul, kui teooriad kirjeldavad tegelikkust – ühine
joon – reeglina tegutsejad pole mõjudest
teadlikud, kuna nende tajumine on keerukas: olgu
need tehnoloogilise progressi kumulatiivsed
kõrvalmõjud; sotsiaalse korralduse strukturaalne
nõrkus; planeerimatud tagajärjed, mis on
ühiskonna suureneval rollilisel diferentseerumisel
või sotsiaalse võimu ülekandmine individuaalsete
valikute sfääri
• Mis on mudelis puudu?
• Keegi ei analüüsi riskidest mõtlemist ennast
• Millised on kultuuriliselt vahendatud
eeldused, mida riski-mõtlemine kannab
• Kas ja kuidas üldse on riski defineeritud
• Riski-mõtlemine kui ajalooliselt välja
kujunenud mõttemudel – üldine tendents
näha sündmusi üksteisest sõltuvuses olevana
 Mis on omane riskile kui kultuurinähtusele
üldiselt?
 Kuidas konstrueeritakse ja valitakse
kollektiivseks muretsemiseks konkreetseid
riske, nagu kliimamuutus või terrorism?
Risk kui vaatleja omadus
Miks on funktsionaalne, et ühiskond valib
ainult teatud hulga riske, mille peale mõelda?
 Riski mõiste seotud võimalikkuse mõistega – üks
kahest või enamast võimalusest võib juhtuda (või
juba juhtuski, aga me ei tea)
 Kontrollitunne – seotud sellega, kuivõrd mingi
võimaluse/riski peale mõeldakse
 Mingi sündmus saab olla võimalik teatud
inimeste arvates ja mitte teiste jaoks – NÄIDE?
 Võimalikkus saab olla osade inimeste jaoks
täielikult või osaliselt kontrollitav – NÄIDE?
 Probleem - kui inimesed tajuvad võimalikkusi nii
erinevalt, on igasugune koordineeritud
sotsiaalne tegevus suhteliselt raskendatud, nt
mis puutub kliima soojenemise vastu
võitlemisse
Mitte-sündmuste tajumine
•
There was a time when states of matter were simple: Solid, liquid, gas. Then came
plasma, Bose -Einstein condensate, supercritical fluid and more. Now the list has
grown by one more, with the unexpected discovery of a new state dubbed
“dropletons” that bear some resemblance to liquids but occur under very different
circumstances. The discovery occurred when a team at the University of Colorado
Joint Institute for Lab Astrophysics were focusing laser light on gallium arsenide
(GaAs) to create excitons. Excitons are formed when a photon strikes a material,
particularly a semiconductor. If an electron is knocked loose, or excited, it leaves
what is termed an “electron hole” behind. If the forces of other charges nearby
keep the electron close enough to the hole to feel an attraction, a bound state
forms known as an exciton. Excitons are called quasiparticles because the
electrons and holes behave together as if they were a single particle. If this all
sounds a bit hard to relate to, consider that solar cells are semiconductors, and the
formation of excitons is one possible step to the production of electricity. A better
understanding of how excitons form and behave could produce ways to harvest
sunlight more efficiently. Graduate student Andrew Almand-Hunter was forming
biexcitons – two excitons that behave like a molecule, by focusing the laser to a
dot 100nm across and leaving it on for shorter and shorter fractions of a second.
“But the experiment didn’t behave at all in the way we expected,” Almand-Hunter
said. When the pulses were lasting less than 100 millionths of a second exciton
density reached a critical threshold. “We expected to see the energy of the
biexcitons increase as the laser generated more electrons and holes. But, what
we saw when we did the experiment was that the energy actually decreased!” See
more at: http://www.iflscience.com/physics/new-state-matterdiscovered#sthash.CV9an37k.dpuf
• …et mõista seost riski ja kultuuri vahel -> tuleb
omavahel eristada võimalikkuse ideed, mis
tuleneb inimese võimest eri variante ette
kujutada, kultuurilistest tavadest, näiteks
arusaamast, et on olemas jumalik õiglus või
juhuslikkuses
• Riskid ja kasulikkuse arvutamine
• Sündmuse kahjulikkus – välise maailma atribuut?
• Riski tajuja – aktiivne, kultuurifiltriga, hinnanguline,
reeglina:
1) Kategoriseerib võimalikud tagajärjed, millest tuleneb
tema edasine riskianalüüsi fookus;
2) Loob väärtuspõhised hinnangud nendele
tagajärgedele;
3) Arendab välja ootused nende tagajärgede tõenäosuse
kohta, kasutades selleks minevikukogemusi, mis peaks
suunama tuleviku käitumist;
4) Määratleb ajadimensiooni – kui seda pole, pole ka risk
ilmselt väga reaalne.
Heuristikud:
• Tähelepanu vääriva tulemuse valimine – nt kopsuvähk
• Juhtumine ühtlustamine või ühetaoliseks mõtlemine –
kõik suitsetajad surevad piinarikkalt – seejuures
võidakse tahaplaanile suruda igasugune info oma
teadmiste kohta juhtumite erinevustest
• Nende eristamine mitte-juhtumitest – arusaam, et
mingi asja juhtumine on selgelt eristatav mittejuhtumisest, näiteks depressiooniriskide uurimine
eeldab, et me suudame depressioonisümptomid selgelt
eristada suvalisest igapäevasest kurvameelsusest
(Robertson, 2008)
• Riskidele omistatavad väärtushinnangud
• Kus asub riski mõiste – kas sees või väljas?
• Riski defineerimine läbi nelja elemendi –
nimeta!
• Mis kujundab inimeste riskikäitumise?
• Mis on risk?
• Mis on risk ülemaailmselt?