File

NÕUDMINE - kaubakogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad; nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise



Nõudmist kujundavad:



kauba hind



tarbija maitse



tarbija ostujõud (sissetulekute tase)



tulevikuootused



teiste kaupade hinnad

Nõudmine



HIND on kauba väärtus rahalises väljenduses.



NÕUDMISSEADUS: hindade alanemine suurendab nõutavat kogust ja vastupidi, kõrgem hind vähendab seda.

Turu seisukohalt on tähtis OSTUJÕULINE NÕUDMINE ehk rahaga tagatud nõudmine.

Nõudmine

NÕUDMISE STRUKTUUR näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel sooviksid tarbijad seda kaupa osta

Banaanid Hind, kr/kg Kogus, kg 12 10 14 9 16 18 20 22 24 8 7 6 5 4

Nõudmine

NÕUDLUSKÕVER

Banaanid Hind, kr/kg Kogus, kg 12 14 16 10 9 8 18 20 22 24 7 6 5 4

24 20 16 12

Hind kr

Banaanide nõudluskõver

5 6 7 8

Kogus kg

9 10

Nõudmine

NÕUDLUSKÕVERA OMAPÄRA

 kulgeb alati vasakult paremale  pikendades kõverat paremale, lõikuks see 24 20 horisontaalteljega punktis, kus toode antakse ära 16 12 tasuta  pikendades kõverat vasakule, lõikuks see vertikaalteljega punktis, kus toode on kõrge hinna tõttu turult välja tõrjutud

Hind kr

Banaanide nõudluskõver

5 6 7

Kogus kg

8 9

Nõudmine

Eristatakse kaht liiki nõudluse muutusi:

 laienemine ja kitsenemine  kasv ja kahanemine

Nõudmine

LAIENEMINE JA KITSENEMINE

Kui kõrgema hinna korral nõutav kogus väheneb, on tegu

nõudluse kitsenemisega

(H,K  H1, K1) Hind (kr tk) H1 H N Kui madalama hinna eest nõutakse suuremal hulgal kaupa, on tegu

nõudluse laienemisega

(H,K  H2, K2)

Nõudmine

H2 K1 K K2 Nõutav kogus päevas (tk)

KASV JA KAHANEMINE

Kui kauba nõudlus suureneb iga hinna korral, nihkub kogu nõudluskõver asendist N asendisse N1 nõudluse kasv Hind (kr tk) H N2 N N1 Nõudluse kahanemise korral nihkub nõudluskõver asendist N asendisse N2 K2 K K1 Nõutav kogus päevas (tk)

Nõudmine

Muutused teiste kaupade hindades võivad põhjustada nõudluse kasvu või kahanemist: ASENDUSKAUBAD -

ühe kauba hinna tõusu järel hakatakse rohkem tarbima teist kaupa (näit.piim ja kohvikoor; bensiin ja gaas; või ja margariin)

TÄIENDKAUBAD -

ühe kauba hinna tõusu järel ostetakse vähem ka teist kaupa (näit. tee ja teekannud; kohvi ja presskannud; 3-D filmid ja 3-D telekad+prillid)

INFERIOORSED EHK VÄHEVÄÄRTUSLIKUD KAUBAD

- sissetulekute suurenedes hakatakse neid kaupu vähem tarbima (näit. Säästu”-saarja tooted; kiirnuudlid)

Nõudmine



NÕUDMISE HINNAELASTSUS näitab, kuidas ostjad reageerivad hinna muutumisele (kas on hinna-tundlikud) Elastsuskoefitsient

Kauba nõutava koguse muutus (%) E n = ----------------------------------------------- Kauba hinna muutus (%) Kui En > 1 , elastne nõudlus (luksuskaubad, moerõivad jpm) Kui En < 1 , mitteelastne nõudlus (esmatarbekaubad, ravimid) Kui En = 1 , ühikelastne nõudlus

Nõudmine

Ülesanne 1 Kauba hinna 10 % lise tõusu korral ostab pr Lepp kaupa antud kuul 25 % vähem



Kui suur on kauba hinnaelastsuse koefitsient?

Vastus: E = 25 : 10 = 2,5 

Kas kauba nõudlus pr Lepa poolt on elastne, ühikelastne või mitteelastne?

Vastus: E > 1 , elastne nõudlus 

Kas kauba hinna tõus suurendab, vähendab või jätab samaks kaubale kulutatava rahasumma?

Vastus:

Nõudmine

vähendab kulutatavat rahasummat

Ülesanne 2.1.

70 20 10 hind 0 60 50 40 30 2

Jaani nõudlus pitsa järgi

4 7 tk 9 15 20 Jaani nõudlus pitsa järele A. sõltub hinnast, mida ta selle eest peab maksma B. see on seitse pitsat kuus C. on toodud tervel nõudluskõveral D. on 15 pitsat kuus, kuna see on suurim hulk, mida ta ostaks

Nõudmine Vastused

Ülesanne 2.2.

20 10 hind 0 70 60 50 40 30

Jaani nõudlus pitsa järgi

2 4 7 tk 9 15 20 Kui pitsa hind tõuseb 40 kroonilt 50 kroonile, A. libiseks nõudluskõver vasakule B. sooviks Jaan osta kuus kolm pitsat vähem C. oleks Jaani pitsade nõudluskõver elastne D. ükski ülatoodud väide ei ole õige

Nõudmine

Ülesanne 2.3.

Jaani nõudlus pitsa järgi

20 10 hind 0 70 60 50 40 30 2 4 7 tk 9 Graafik näitab A. nõudluse muutust B. suurenevat piirkasulikkust C. hinnamõju D. kõike ülalmainitut 15

Nõudmine

Ülesanne 3, arutlege paaris



Kuidas on muutunud inimeste ostujõud viimase 10 aasta jooksul?



Missuguseid inferioorseid kaupu teate?



Missuguste kaupade nõudlus on jäik (mitteelastne)?



Millest oleneb õpikute nõudlus?



Mis on hinnamõju?

Nõudmine Vastused



PAKKUMINE on kaubakogus, mida tootjad pakuvad antud hinna eest teat. ajaperioodil.



PAKKUMISSEADUS: hindade alanemine vähendab pakutavat kogust ja vastupidi, kõrgem hind suurendab seda.

Kogu ehk turupakkumine on tööstusharu kõikide firmade pakkumised.

Kodumaised firmad Välismaised firmad

Pakkumine



Pakkumist kujundavad:

 kauba hind  tootmis ja müügikulud  tulevikuootused  pakkujate arv turul

Ettevõtte tootmiskulude muutumisele mõjuvad:

 muutused tootmistegurite hindades  muutused tehnoloogias  muutused valitsuse poliitikas  muutused teiste, nn alternatiivkaupade, hindades  muud tegurid (ilmastik, streigid, sõjad)

Pakkumine

PAKKUMISE STRUKTUUR näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel sooviksid pakkujad seda kaupa müüa

Pirukad Hind kr/tk 2 Kogus, tk 0 3 4 5 40 80 120 6 7 8 160 200 240

Pakkumine

PAKKUMISKÕVER

kulgeb alati vasakult paremale üles

Pirukad Hind kr/tk Kogus, tk 2 0 3 40 4 5 6 7 8 80 120 160 200 240

2 1 0 6 5 4 3 9 8 7 0

Pirukate pakkumiskõver

40 80 120 160

Pirukate kogus tk

200 240

Pakkumine

Eristatakse kaht liiki pakkumise muutusi:

 laienemine ja kitsenemine  kasv ja kahanemine

Pakkumine

LAIENEMINE JA KITSENEMINE Laienemine

tingitud hinnatõusust, liikumine toimub piki pakkumiskõverat, kõver ise ei nihku

Kitsenemine

tingitud hinnalangusest, liikumine toimub piki pakkumiskõverat, kõver ise ei nihku

Pirukate pakkumiskõver

2 1 0 4 3 6 5 9 8 7 0 40 80 120 160

Pirukate kogus tk

200 240

Pakkumine

KASV JA KAHANEMINE Kasv

pakkumiskõver nihkub paremale (P  P1)

Kahanemine

pakkumiskõver nihkub vasakule (P  P2)

Pirukate pakkumiskõver

P2 2 1 0 4 3 6 5 9 8 7 0 40 80 120 160

Pirukate kogus tk

200 240 P P1

Pakkumine

Ülesanne 4.1.,

põhineb järgmisel tabelil e g F a BF a r p u ( r id Viimases veerus puudub 30-kroonise hinna juures turupakkumine. Puuduv kogus on A. 190 B. 150 C. 100 D. ei ükski ülaltoodutest

Pakkumine Vastused

Ülesanne 4.2.,

põhineb järgmisel tabelil e g F a BF a ( r id r p u Firma A jäätise pakkumine on A. 100 kilo päevas B. toodud kogu veerus firma A nimetuse all C. sõltuv hinnast, mida firma oma jäätise eest saab D. seda ei ole võimalik määrata toodud informatsiooni põhjal

Pakkumine

Ülesanne 4.3.,

põhineb järgmisel tabelil e g F a BF a r p u ( r id Kujuta ette, et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult. Selle tulemusena A. soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse jäätist, seega nihkuks turupakkumine vasakule B. ega ettevõte sooviks müüa iga hinna juures suurema koguse, seega nihkuks turupakkumine paremale C. iga firma sooviks müüa rohkem jäätist, et oma kasumit säilitada D. turupakkumine jääks muutumatuks

Pakkumine

Ülesanne 5

• • • • •

Leia, kas tegu on nõudluse laienemise, kitsenemise, kasvu või kahanemisega: 5.1

. Kui nõudlus kahaneb igal hinnatasemel; 5.2

. Kui nõudlus kasvab igal hinnatasemel; 5.3

. Kui nõudlus kahaneb hinna tõusu tulemusena; 5.4

. Kui nõudlus kasvab hinna languse tulemusena.

Ülesanne 6, arutlege Mida toob/toovad kaasa: 6.1

. Teade, et suhkru hind tõuseb lähiajal ca 50 %; 6.2. Teade Venemaal puhkenud nn “tatrapaanikast” arvestades, et enamus tatratangudest tuuakse meile Venemaalt; 6.3

. Kui Väikese Taksi päevadel maksavad Kalevi Mesikäpa batoonikesed 83 senti (muidu 1.05); 6.4

. Hinnalanduse päevad?

Pakkumine

Ülesanne 7, arutlege paaris Millest oleneks pakkumine spikriturul?

Kes on pakkujad Eesti noorterõivaste turul?

Mis mõjutab põllumajandussaaduste pakkumist?

Millest olenevad täispuidust toodete (nt kirjutuslaudade) tootmiskulud?

Pakkumine



TURU TASAKAAL tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil (T).



TASAKAALUHIND kogus on võrdsed.

on hind, mille korral nõutav ja pakutav



TASAKAALUKOGUS on nõutav ja pakutav kogus tasakaaluhinna puhul.

Tasakaal

Kartulituru tasakaalu kujunemine

Kartuli nõudmine ja pakkumine Nõutav kogus Hind kr/kg Pakutav kogus kg 120 110 100 2,00 2,50 3,00 kg 60 80 100 92 83 72 65 3,50 4,00 4,50 5,00 120 140 160 180

Tasakaal

6 5 1 0 4 3 2

Kartuli nõudmine ja pakkumine

ülejääk

puudujääk e. defitsiit

80 100 120

Kogus kg

140 160

180

PUUDUJÄÄK E. DEFITSIIT nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Tootjad suurendavad siis tootmismahtu, et rahuldada tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud.

Kartuli nõudmine ja pakkumine

Kartuli nõudmine ja pakkumine Nõutav kogus Hind kr/kg Pakutav kogus kg 120 110 100 2,00 2,50 3,00 kg 60 80 100 92 83 72 65 3,50 4,00 4,50 5,00 120 140 160 180 6 5 1 0 4 3 2 60

N T

puudujääk e. defitsiit

80 100 120

Kogus kg

140 160

180

Tasakaal

ÜLEJÄÄK pakutav kogus ületab nõutavat. Tootjad hakkavad hüvist müüma madalama hinnaga, et oma varudest lahti saada. Samal ajal hakkavad nad madalama hinnaga ka vähem hüviseid tootma.

Kartuli nõudmine ja pakkumine Nõutav kogus Hind kr/kg Pakutav kogus kg 120 110 100 2,00 2,50 3,00 kg 60 80 100 92 83 72 65

Tasakaal

3,50 4,00 4,50 5,00 120 140 160 180 6 5 1 0 4 3 2 60

N Kartuli nõudmine ja pakkumine

ülejääk

100 120

Kogus kg

140 160

180

Ülesanne 6.1.

põhineb järgmisel tabelil Nõutav kogus kg 200 250 300 350 400 450 500 Hind kr 4,40 4,20 4,00 3,80 3,60 3,40 3,20 Pakutav kogus kg 800 700 600 500 400 300 200 Tasakaalukogus ja -hind on A. 4 kr, 600 kg B. 3,80 kr, 350 kg C. 3,60 kr, 400 kg D. 3,40 kr, 300 kg

Tasakaal

Ülesanne 6.2.

põhineb järgmisel tabelil Nõutav kogus kg 200 250 300 350 400 450 500 Hind kr 4,40 4,20 4,00 3,80 3,60 3,40 3,20 Pakutav kogus kg 800 700 600 500 400 300 200 Kui minimaalne hind kehtestatakse tasemel 4, 20 kr, siis tekib turul A. puudujääk 450 kg B. ülejääk 450 kg C. puudujääk 300 kg D. ülejääk 300 kg

Tasakaal

Ülesanne 6.3.

põhineb järgmisel tabelil Nõutav kogus kg 200 250 300 350 400 450 500 Hind kr 4,40 4,20 4,00 3,80 3,60 3,40 3,20 Pakutav kogus kg 800 700 600 500 400 300 200 Puudujääk 150 tekib turul siis, kui hind kehtestatakse tasemel A. 3,20 kr B. 3,40 kr C. 3,80 kr D. 4,00 kr

Tasakaal Vastused

HIND

... Kauba väärtus rahalises väljenduses.

Hinna alampiir- tootmis- ja müügikulud, Hinna ülempiir- tarbija väärtustaju.

Hinnakujunduse 3 meetodit:

• kulukeskne; • konkurentsikeskne; • tarbija väärtustajul põhinev.

Hinna roll majanduses:

1. Hinna kaudu tasakaalustuvad nõudmine ja pakkumine; 2. Hinnal on tootjaid suunav ja juhtiv roll; 3. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas.

Turg kui majanduse toimimise korraldus

Turuosalisi juhib “nähtamatu käsi”, mis suunab nende tegevust just sellises suunas, mis on kõige kasulikum kogu ühiskonnale: • nõudmise ja pakkumise tasakaalustumine; • tootmisressursside parim kasutamine; • kaupade tootmine madalaimate tootmiskuludega.

Ülesanne 7,

täida lüngad

Turul kohtuvad ………... ehk kaupade ja teenuste tootjad ja ………... Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on ………..., ………... ja ………… Tootmistegurite turul kaubeldakse …………, ………… ja ………… Seejuures kapitaliturg jaguneb omakorda ………… ja ………… turuks.

Igal kaubal on ………..., rahasumma. mille eest seda kaupa saame osta. ………... on kaubakogus, mida tarbijad soovivad ostma olemasoleva hinna eest. Oluline on rahaga tagatud ehk ………... nõudmine. Hindade alanemine ………... nõutavat kogust ja hindade tõus ………... seda. Kui tarbijad on teat. kauba suhtes hinnatundlikud, on tegu ………... kaubaga.

Kordamine

Ülesanne 7 , järg: Väheelastsed on tavaliselt eluliselt vajalikud ehk ………… Kui kauba nõudlus väheneb iga hinna juures, on tegu nõudluse ………… Eriline on ………… kaupade nõudlus- sissetulekute suurenedes see väheneb (näit. ………… puhul).

………... on kõik, kes turul midagi müüa soovivad. Hindade tõus ………... ja hindade alanemine ………... pakutavat kogust. Tootjatele on tähtis, et kaetud oleksid nende ………… Kui iga hinna juures pakutakse rohkem kaupa, on tegu pakkumise ………...

Kui nõutav ja pakutav kogus on mingil hinnatasandil võrdsed, on tegu turu ………... Olukorda, kus nõutav kogus ületab pakutava, nim. ………... Kui pakutav kogus ületab nõutava, on tegu ………...

Kordamine

Teema käigus on omandatud järgnevad mõisted:

TURG, turgude liigid

NÕUDMINE , nõudlust kujundavad tegurid ,

nõudlusseadus , ostujõuline nõudmine ,

nõudmise struktuur , nõudluskõver , selle omapära ,

laienemine ja kitsenemine , kasv ja kahanemine , asendus , täiend- ja

inferioorsed kaubad ,

nõudluselastsus , selle arvutamine

PAKKUMINE

pakkumist kujundavad tegurid

(sh