Transcript Hea juhtimise põhimõtted ja nende rakendamisest uuel

Hea juhtimise põhimõtted
ja nende rakendamisest
uuel õppeaastal
Meelis Kond
Hariduskorralduse osakonna juhataja
26.08. 2014
Kvaliteediteemast ei saa
ühiskonnas üle ega ümber
• Kvaliteeti peavad kõik tähtsaks. Kvaliteedi
puudumine/kõikumine ärritab kõiki.
• Kõik organisatsioonid panustavad ühel või teisel moel
kvaliteeti.
• Kvaliteeti ei saa saavutada juhuslikult, käskudega ja
ainult rahaga.
• Eesmärgipärane töö organisatsioonis toob
kvaliteetseid tulemusi.
• Kui kõikide suhtes toimida samamoodi, siis saame
tulemuseks ebaühtlase ja kõikuva kvaliteedi.
• Kvaliteedi puudumine viib selleni, et asjad ei toimi, on
üldine rahulolematus ja kõrged kulud.
• Kvaliteedi osas tehakse ühiskonnas palju pinnapealset
ja küsitavat.
Hea juhtimise põhimõtted
• Ühistel väärtustel põhinev innustav ja
visionaarne eestvedamine
• Õppijatele lisaväärtuse loomine
• Kiire ja paindlik juhtimine (KIPA)
• Tulemuste saavutamine ja hoidmine
• Inimeste väärtustamine organisatsiooni arengus
• Koostöös haridusasutuse võimekuse
suurendamine
• Kestliku tuleviku loomine
• Loovusele ja innovaatilisusele soodsa keskkonna
kujundamine
• Süsteemne lähenemisviis ja faktidele tuginemine
Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind
Järgnev esitlus on koostatud Tallinna
Haridusameti ja juhtide ühenduse
esindajate 10.juunil toimunud ühisseminari
rühmatööde tulemuste põhjal.
Ühistel väärtustel põhinev innustav
ja visionaarne eestvedamine (1)
Suurepärastel haridusasutustel on liidrid, kes kujundavad tulevikku
ja teevad selle võimalikuks, olles eeskujuks oma eetilise ja
väärtustel põhineva käitumisega
Ühtsed väärtused Tallinna hariduses:
Kompetentsus - teeme parimaid otsuseid;
Usaldusväärsus - oleme asjatundlikud ja ausad;
Sihikindlus - tegutseme ühiste eesmärkide
saavutamiseks;
Koostöö - töötame üheskoos ja avatult;
Hoolivus - märkame ja aitame.
Ühistel väärtustel põhinev innustav
ja visionaarne eestvedamine (2)
• Tallinna haridusasutused on haridusuuenduste
eestvedajad.
• Kvaliteetsed haridusvaldkonna arengukavad (alus-,
üld-, huviharidus).
• Hea juht on ka õppe- ja kasvatustöös ehk
põhiprotsessis asjatundja.
Õppijatele lisaväärtuse loomine (1)
Suurepärased haridusasutused loovad õpilastele/lastele ja
lapsevanematele järjepidevalt lisaväärtust, mõistes, ette aimates ja
täites nende vajadusi ja ootusi ning ära tundes uusi võimalusi
• Eesmärgiks kompetentsid (eriti sotsiaalsed, ettevõtlikkus
jne) ja ennastjuhtiv õppija.
• Lõimitud keele- ja aineõpe: avatuse ja õpilaste
tulevikuvõimaluste avardamine keele- ja ainealase
lisaväärtusega.
• Digipööre - teadlik ning tark digivõimaluste
integreerimine õppeprotsessi, rikastades selliselt nii
õppetööd, arvestades paremini tänaste õppijate vajadusi.
• Avastusõpe - uurimusliku õppe metoodika ning uue
õppekava rakendamine.
• Tulemuste ja õppimise nähtavaks tegemine
(õpimapid, visuaalsed materjalid jne).
Õppijatele lisaväärtuse loomine (2)
• Enesehindamine kõikidel tasanditel: õpilane/lapsõpetaja-juhid-asutus.
• HEV õppija võimalikult varajane toetamine,
tugiteenuste pakkumine, spetsialistide kaasamine.
• Kui laps/õpilane puudub, siis milline on kooli/lasteaia
roll lisaväärtuse loomisel?
ühisseminar 10.06.2014
• Koolikohustus.
• Põhjuseta puudumist esineb kõigis kooliastmetes,
ka esimeses kooliastmes.
• Tallinnas on koole, kus puudumiste osakaal on linna
keskmisega võrreldes oluliselt kõrgem/madalam.
• Põhjuseta puudumine saab „hoo sisse“ kolmandas
kooliastmes ning ei muutu ka gümnaasiumis.
Haridusameti analüüs E-kooli andmete põhjal. 2013/2014 õppeaasta
koolist põhjuseta puudumiste osakaal lähtuvalt õpilaste arvust.
Kiire ja paindlik juhtimine (KIPA)
Suurepärased haridusasutused on võimelised ära tundma ohte
ja võimalusi ning neile mõjusalt ja tõhusalt reageerima.
Juhtimisel arvestatakse ühiskonnas toimuvaid muutusi ja
reageeritakse kiirelt ning paindlikult.
• Haridusvaldkonna uuenduste süsteemne
rakendamine, nähes oma asutust perspektiivis,
osates võrrelda ennast teistega ja arvestades
Tallinna haridust kui tervikut.
• Paindlik õppe- ja kasvatustöö korraldus ja õppekava
arendus: olude muutumisega tuleb julgeda teha
otsuseid, mis ei pruugi olla populaarsed.
Tulemuste saavutamine ja
hoidmine
Suurepärased haridusasutused saavutavad ja hoiavad oma
tegutsemiskeskkonna kontekstis väljapaistvaid tulemusi, mis
vastavad kõikide huvipoolte pika- ja lühiajalistele vajadustele.
• Hindamine peab olema tagasisidestav, motiveeriv
(kujundav hindamine, nädala kokkuvõte lasteaias jms).
• Heal tasemel kolm võõrkeelt.
• Gümnaasiumihariduse kvaliteet – mis see on? (kõigile
soovijatele võimalus?, rahuldavad õpitulemused)
• Millised tegevusnäitajad iseloomustavad konkreetse
asutuse kontekstis tulemuslikkust? Oluline on
kindlustunne ja adekvaatne tagasiside.
• Riigieksamid mõõdavad nüüdseks kolme õppeaine
tulemusi, mitte kooli kui tervikut.
Inimeste väärtustamine
organisatsiooni arengus
Suurepärased haridusasutused väärtustavad oma inimesi ja loovad
jõustava kultuuri (culture of empowerment) nii organisatsiooni kui
isiklike eesmärkide saavutamiseks. Olulised on koostöö, usalduslik
õhkkond, vastutus- ja otsustamisõigus.
• Haridustöötajate nõustamissüsteemi loomine
(läbipõlemise ennetamiseks, õpetajate nõustamiseks,
supervisiooni tegemiseks, mentorlus, couching jt).
• Õpetaja, klassijuhataja töö väärtustamine, tingimuste
loomine meeskonnatööks jne.
• Töötajate personaalsete võimete arvestamine: vestlused,
innustamine, märkamine.
• Töötaja kui haridusasutuse esindaja ja kuvandi looja
• Inimeste osalemine arendustegevustes ja innovatsiooni
läbiviimisel ning nende tunnustamine tehtud töö ja
panuse eest.
Konkursid pedagoogidele
2010 -2014
Konkursid: Hea õpetaja, Aasta õpetaja, Noor õpetaja,
Innovaatiline õpetaja, eÕpetaja, Aasta haridusasutuse juht
• Viimase 5 aasta jooksul (2010-2014) ei ole osalenud:
• 11% koolidest (7 kooli);
• 43 % lasteaedadest (56 lasteaeda);
• 44% huvikoolidest (4 huvikooli).
• Alates 2000 aastast ei ole osalenud ühtegi pedagoogi ühest
koolist ja 38-st lasteaiast.
Koostöös haridusasutuse
võimekuse suurendamine (1)
Suurepärased haridusasutused suurendavad oma võimekust
muudatuste tulemusliku juhtimisega nii haridusasutuse sees kui selle
piire ületades, kaasates väliseid huvipooli
I Asutustevaheline kogemuste vahetamine
Näiteks: juhendite, eeskirjade kordade aluspõhjade
väljatöötamine; õppetegevusi ja metoodikaid tutvustavad
nädalad pedagoogidele koolides ja lasteaedades; parimate
praktikate tutvustamine nõupidamistel, kodulehekülgedel.
II Koostöö arendamine erinevate haridusasutuste ja tasandite vahel
Näiteks: Huvikool–üldhariduskool (ruumide ja kompetentsi
kasutamine n. kahe vahetusega koolide puhul, loovtööd).
Huvikool–lasteaed (projektiõpe, ringivõimaluste kasutamine
hommikupoolsetel aegadel). Üldhariduskool-lasteaed
(vabatahtlik töö, uurimustöö läbiviimine gümnaasiumi astmes
erinevate lasteaia poolt pakutavate projektide elluviimiseks:
heategevusüritused, spordipäevad, laste intervjueerimine).
Koostöös haridusasutuse
võimekuse suurendamine (2)
• Põhikoolide ja kutsekoolide vahelise koostöö arendamine.
• Lisaväärtuste loomine projektitöö kaudu –asutuses, linna
tasandil ja välisprojektid.
• Vajadus saavutada kokkulepe linnamuuseumitega (tasuta
külastuspäevad).
III Koostöö arendamine juhtide ja pidaja vahel
• Gümnaasiumite võrgu korrastamine koostöös
koolijuhtidega, konsensuse leidmine.
• Haridusasutuste tööd reguleerivate linna määruste
ülevaatamine ja muutmine vastavalt vajadusele.
IV Senisest suurem koostöö lastevanemate, õpilaste ja
õpetajatega.
• Üha rohkem vajab selgitamist haridusasutuse õppekava
rakendamine, õppemeetodite kasutamine, hindamisviisid.
Kestliku tuleviku loomine
Suurepärased haridusasutused mõjutavad positiivselt
neid ümbritsevat keskkonda, arendades oma suutlikkust,
toetades ühtlasi oma mõjupiirkonna ning kogukonna
majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnasäästlikku
arengut
• Seni peamiselt projektipõhine lähenemine
keskkonna teemale, ei ole veel muutunud kõigis
asutustes süsteemseks ja läbivaks
• Väärtuseks säästlik ja hoidev suhtumine
keskkonda (õpikeskkond, vaimne ja füüsiline
õpikeskkond, ümbruskond), tervislikud eluviisid,
turvalisus.
Loovusele ja innovaatilisusele
soodsa keskkonna kujundamine
Suurepärased haridusasutused loovad lisaväärtust ja
suurendavad oma võimekust pideva parendamise ja
süstemaatilise innovatsiooni kaudu, soodustades oma töötajate,
klientide ja teiste huvipoolte loovuse avaldumist
Õpikäsitluse muutmise vajadust näitab PISA 2012:
• Meie õpilaste hulgas on oluliselt vähem kõrgtasemel
oskustega õpilasi kui parimate tulemustega riikides.
• Poiste oluliselt madalam funktsionaalse lugemisoskuse
tase, võrreldes tüdrukutega.
Loovusele ja innovaatilisusele
soodsa keskkonna kujundamine
Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad ka kaks
PIAACi tulemust: Eesti inimeste läbivalt kehvad
probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas;
Eesti kõrgharidusega inimeste oskused, mis vahetult peale
lõpetamist on teiste osalenud riikidega võrreldes
keskmised või isegi üle selle, on kümmekond aastat hiljem
alla keskmise. See viitab asjaolule, et õpitud oskusi ei
kasutata - vajata tööl või on need omandatud viisil, mis on
liialt eksamikesksed ning reaalse eluga seostamata.
Põhimõtte rakendamine ei ole veel süsteemne ning
järjepidev, on pigem projektipõhine, mida tõendavad
konkursile Innovaatiline tegu esitatud tööd. (2008 -2014
osalenud 49% koolidest ja 31% lasteaedadest).
Süsteemne lähenemisviis ja
faktidele tuginemine
Suurepäraseid haridusasutusi juhitakse faktidele
tuginedes ning vastastikku seonduvate süsteemide ja
protsesside kaudu. Kõikidest omavahel seonduvatest
tegevustest arusaamine ja nende süsteemne juhtimine
tagab haridusasutuse mõjusa toimimise
• Juhtimiskvaliteedi tõus läbi süsteemse välis- ja
sisehindamise.
• Faktide interpreteerimine ja kasutamine
järelduste ja otsuste tegemisel.
• Üleüldine parendusvaldkond kõikidel ühiskonna
tasanditel.
Heal tööl käib kasu kannul
Eesti vanasõna