Transcript Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika

Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja
kangelaseepika
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
• Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II
aastatuhande vahetusel eKr
• Mõni sajand hiljem levis ka Mandri-Kreekasse
(keskuseks Mükeene)
• Jaguneb minoiliseks tsivilisatsiooniks (Kreetal) ja
Mükeene tsivilisatsiooniks (Mandri-Kreekas)
• Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb pronksiaega
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta
saarel
• Kreeta muistsed elanikud ei olnud
kreeklased (tulid ennekreeklaste
sisserännet)
• Kreeta saare asend soodustas arengut ning
umbes 2000 a eKr jõudis Kreeta
tsivilisatsiooni tasemele
• Keskuseks oli Knossos
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta
saarel
• Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja
eelkõige nendes kerkinud lossid
• Loss ja linnakvartalid olid sageli tihedalt
kokku kasvanud
• Tuntuim linn oli Knossos, mille lossi
nimetatakse Minose paleeks
• Minos – müütilise Knossose valitseja
Lossid
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta
saarel
• Kreetlased olid välja arendanud oma
originaalse lineaarkirja
• Lineaarkiri – kreetlaste silpkiri, mida
vajutati savitahvlile
• Tekstid on ka tänapäeval arusaamatud, kuna
märke tuntakse, kuid ei tunta keelt, mida
kreetlased rääkisid ja üles kirjutasid
• Kirjutati enamasti majapidamisdokumente
Lineaarkiri
Losside valitsemine
• Pole midagi kindlat teada
• Arvatavasti valitsesid neid preester-kuningad
• Knossoses oli väike trooniruum ning trooni
peetakse mitte kuninga vaid preestrinna istmeks.
• Lossid olid kindlustamata, mis viitab sellele, et
sõjaliselt oli rahulik periood
• Ei ole teada, kas Kreeta saarel olevad linnad olid
sõltumatud teiseteisest või tegutses kogu saar
ühtse riigina
Religioon
• Religiooni kohta võib teha ainult oletuslikke
järeldusi piltide ja kujukeste põhjal
• Ei ole teada ühtegi müüti ega jumaluse nime
• Piltide ja kujukeste põhjal võib järeldada, et
kreetlased austasid eelkõige jumalannasid
Jumalannad
Religioon
• Olulisel kohal oli härg (üks tähtsamaid
kultusloomi)
• Sellega seondusid ohtlikud akrobaatilist
laadi rituaalid
• Pole selge kas härga peeti jumalaks või oli
ta lihtsalt ühe jumala või jumalanna
ohvriloom