Transcript Keskkonnaload ja nõuded kaevandamisel, 2012. aasta

Keskkonnaload ja nõuded kaevandamisel,
2012. aasta järelevalve kokkuvõte
Reeli Sildnik
Keskkonnainspektsioon
04.12.2012
Teemad
1. keskkonnaload kaevandamisel
- kaevandamisluba ja kaevise võõrandamise nõusolek
- raieõigus
- jäätmeluba ja kaevandamisjäätmekava
- välisõhu saasteluba
- vee erikasutusluba
- kes on pakendiettevõtja?
2. ülevaade 2012. a maapõue kasutuse järelevalvest
3. kokkuvõte
01.12.2011
01.12.2011
Keskkonnaload kaevandamisel
Kaevandamisluba annab õiguse väljata maavaravaru loaga piiritletud ja
kindlaksmääratud mäeeraldisel loas märgitud maavaravaru ulatuses.
Kehtivaid kaevandamislube on väljastatud 601 mäeeraldisele.
Kaevandajaid on 255.
01.12.2011
Keskkonnaload kaevandamisel
Kaevise võõrandamise nõusolek
Nõusolek katendi võõrandamiseks ja kasutamiseks väljaspool
mäeeraldist.
Nõusolek annab õiguse mullakaitse nõudeid järgides võõrandada ja
kasutada väljaspool mäeeraldist maavaravaruna arvele võtmata
looduslikku setendit või kivimit.
Kehtivaid kaevise võõrandamise nõusolekuid on väljastatud 111.
Kaevandajatele on neist väljastatud 7, millest 3 on seotud konkreetse
mäeeraldisega - Narva II põlevkivikarjäär, Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär
ja Aru-Lõuna lubjakivikarjäär.
01.12.2011
Raieõigus
Raie ja metsamaterjali võõrandamise õiguse riigiomandis oleval
mäetööstusmaal tekib kirjaliku lepingu alusel RMK-ga.
Raieõiguse vajadus puudub eraomandis oleval mäetööstusmaal.
Metsaseadus ei kohaldu:
-maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu
kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.
Üldjuhul tekib raiumise õigus:
raieõigust tõendava dokumendi või töö või teenuse aluseks oleva
kirjaliku lepingu alusel
Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia
olemasolul
isikut
tõendava dokumendi ette näitamisel
01.12.2011
Jäätmeluba
Jäätmeluba on nõutav maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete
tekitamiseks.
Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse
üheks või mitmeks jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks
maavara kaevandamisel või rikastamisel ning määrab selle õiguse
realiseerimise tingimused.
Jäätmeluba on nõutav:
1) maavara rikastamiseks;
2) kui tavajäätmeid tekib üle 10 t/a;
2) kui ohtlike jäätmeid tekib üle 100 kg/a;
3) kui aluspõhja maavarade kaevandamisel on toodang üle 1000 t/a;
4) kui saastumata pinnast, uuringu käigus tekkivaid tavajäätmeid või turba
kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivaid jäätmed ning
püsijäätmeid ei taaskasutata nende ladustamisest arvates kolme aasta
jooksul (- jäätmehoidla).
01.12.2011on väljastatud 17 jäätmeluba.
Kaevandajatele
01.12.2011
Kaevandamisjäätmekava
Kaevandamisjäätmekava tuleb esitada loa andjale kinnitamiseks koos
jäätmeloa taotlusega või jäätmeloa juurde:
- maavara rikastamisel või jäätmehoidla (hiivahoidla, puistang) käitamisel;
- kui üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus tekib
jäätmeid.
Rikastamine, mis see on? maavaradega tehtavad mehaanilised,
füüsikalised, bioloogilised, termilised või keemilised protsessid või nende
protsesside kombinatsioon (sealhulgas karjääride tegevus), mille käigus
eraldatakse maavara vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või
muudetakse materjali tükisuurust või sorteeritakse materjali või toimub
materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete
ümbertöötamine, lubjakivi põletamine.
Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa. Jäätmekavasid on
loahaldurite poolt väljastatud kinnitatud 258.
Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta
järel
ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on
01.12.2011
toimunud olulisi muutusi.
01.12.2011
Kaevandamisjäätmed
Kaevandamisjäätmed on JääTS-i tähenduses jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Kaevandamisjäätmete
mõiste
osas
tuleb
lähtuda
üldisest
jäätmedefinitsioonist: „jäätmed” on mis tahes ained, mille valdaja ära
viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.
Kaevandamisjäätmed Eestis:
- kaevandamisaladelt kooritud saastumata pinnas ja turba sugekiht;
-põlevkivi aheraine, kui seda ei ole otstarbekas töödelda ehituskillustikuks;
- tektoonilises rikkevööndis asuv ja kaubaks ebasobiv setend, kivim;
- lubja- ja dolokivi sõelmed või nende läbipesemisel tekkiv jääk;
- AS-i Silmet metallimaakide rikastusjäätmed;
- fosforiiditööstuse jäägid (flotoliiv ja diktoneemaargiliit);
-01.12.2011
jne.
Välisõhu saasteluba
Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba annavad õiguse viia paiksest
saasteallikast saasteaineid välisõhku.
Paikseks saasteallikas loetakse püsiva asukohaga üksikut saasteallikat,
kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatavat saasteallikat, või ühel
tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate gruppi.
Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest
alates on välisõhu saasteluba nõutav:
-
üle 0,3 MW põletusseadme kasutamisel ühel tootmisterritooriumil;
üle 5 kg raskemetallide välisõhku eraldumisel aastas;
üle 10 kg peente tahkete osakeste läbimõõduga alla 10 mikromeetri (PM
10) või alumiiniumi ja nende ühendite välisõhku eraldumisel aastas;
01.12.2011
01.12.2011
Jätkub…
Välisõhu saasteluba on vajalik, kui saasteallikast eraldub:
-
üle 100 kg/a kaltsiumoksiidi, magneesiumi ning nende ühendeid;
üle 200 kg/a lämmastikoksiidi, lämmastiku anorgaanilisi ühendeid;
üle 1 t/a tahkeid osakesi (kokku) või vääveldioksiidi ning väävli
anorgaanilised ühendeid;
üle 10 t/a ja enam süsinikoksiidi.
Kaevandamisel tekib saasteaineid:
- kivimi lõhkamisel, purustamisel või eraldamisel massiivist;
- töötlemisel ja sorteerimisel;
- kivimi pesemisel ja sõelumisel;
- materjalide veol ja ladustamisel;
- pumbad, generaatorid, katlamaja.
Väljastatud 1750 välisõhu saasteloast on 13 antud kaevandajatele.
01.12.2011
Vee erikasutusluba
Vee erikasutusluba on nõutav, kui:
- võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;
- juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette;
- toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või
tagasijuhtimine;
- vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu
bioloogilisi omadusi;
- toimub veekogu paisutamine;
- juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.
Kaevandamisel tekkiva saastumata vee (ka väljapumbatava vee)
ärajuhtimiseks sätestab tingimused vee erikasutusluba.
Maavarade kaevandamine ja geoloogilise uuringu teostamine on keelatud
veekaitsevööndis. Piirang ei laiene korrastamata tehisveekogudele, mis
asuvad mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Ühtlasi on veekaitsevööndis
keelatud majandustegevus, va väljauhutud taimestiku eemaldamiseks (nt
01.12.2011
adru varumiseks) heina niitmine ja roo lõikamine.
01.12.2011
Kes on pakendiettevõtja?
Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab
kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (näiteks turbakaevandajad,
lubjakivi kaevandajad – kile ja kaubaalused) P
peab turule
Pakendiettevõtja, kes laseb turule kaupu pakendimassiga rohkem kui 5 t/a
ega anna pakendijäätmete koguste arvestuse ja taaskasutamise kohustusi
üle taaskasutusorganisatsioonile, peab korraldama:
- oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas;
- informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta;
- pidama arvestust oma kauba pakendijäätmete kogumise ja
taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi.
01.12.2011
Kes on pakendiettevõtja?
Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest
tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama võimalikult suures
koguses. Kui nimetatud kohustused on antud kirjaliku lepingu alusel üle
taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab pakendijäätmete kogumise ja
taaskasutuse kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.
Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas
levitamiseks või (oma tarbeks) kasutusele võtmiseks.
Tänaseks on 23 kaevandajat sõlminud lepingu
taaskasutusorganisatsiooniga.
01.12.2011
01.12.2011
Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine
Pakendi tootja, tühja pakendi sisse- ja väljavedaja, pakendiettevõtja, kes
laseb turule pakendatud kaupa, isik, kes veab välja pakendatud kaupa, ning
pakendijäätmekäitleja on kohustatud pidama pakendimaterjali massi üle
pidevat arvestust pakendi (müügipakend, rühmapakend, veopakend) ja
pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses
sätestatud pakendite osas, järgmiselt:
1) toodetud tühi pakend ning sisse- ja väljaveetud tühi pakend;
2) pakendatud kauba pakend ning sisse- ja väljaveetud pakendatud kauba
pakend;
3) turule lastud kauba pakend;
4) tekkinud pakendijäätmed;
5) korduskasutuspakend;
6) Eestis taaskasutatud pakendijäätmed ning sisse- ja väljaveetud
pakendijäätmed;
7) raskmetalle sisaldav pakend.
01.12.2011
Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest
2012. a kaevandamise järelevalve tööplaaniline valim on koostatud
Maa-ameti 2011. a aerokontrolli projekti tulemuste põhjal.
2012. a. aerokontroll näitas:
- erinevusi kaevandatud mahtu aruandluse ja aerokontrolli andmete
vahel;
- loata kaevandamist ning tegevusi väljaspool mäeeraldise ja selle
teenindusmaa piire.
2012. a. aerokontrolli fookuses oli 116 kaevandaja tegevus, neist 64
kaevandamistegevuses tuvastati puudused, mis jäävad KKI-i
menetluspädevusesse.
01.12.2011
Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest
Keskkonnainspektsioon on 2012. a kontrollinud 87 objekti, neist:
- 63 korral kaevandamistegevust;
- 24 korral maapõue kasutust.
Kontrollid viidi läbi aruandepõhiselt või kohapeal.
Kaevandamise kontrollimisel selgitati:
- kaevandamistegevuseks vajalike lubade olemasolu ja tegevuse
vastavust loa nõuetele;
- mäeeraldise tähistuse olemasolu ja piisavust;
- markšeiderimõõdituste tegemist ja piiridest kinnipidamist;
- mäeeraldise korrastamise kohustuse täitmist;
- kaevandamisjäätmete tekkimist ja kaevandamisjäätmekava
olemasolu. Samuti muid eriseadustest tulenevate nõuete täitmist
(JääTS,
VeeS, JääTS ja PakS);
01.12.2011
Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest
Mäeeraldiste kontrollimisel leiti:
- 14 korral loata kaevandamise tunnused;
- 4 korral puudus JääTS-i kohane kaevandamisjäätmekava;
- 3 korral toimus kaevise võõrandamine ja kasutamine väljaspool
mäeeraldise piire;
- tagasitäite tegemine teenindusmaal;
- kaevandamisloa taotluse puudumine;
- mäeeraldise piiritähiste puudumisi;
- rikutud maa korrastamise aruande puudumisi;
- korrastamise kohustuse rikkumine;
- markšeiderimõõdistuse tegemata jätmisi;
- vee erikasutusloa puudumine.
01.12.2011
Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest
Tegevus peatati:
- 1 korral seoses loata turbakaevandamisega
Suuline hoiatus:
- 1 korral seoses loata kaevandamisega;
- 1 korral seoses nõuetekohaste piiritähiste puudumisega.
Teavitustöö:
- 3 korral selgitati markšeiderimõõdistuse tegemise ja
kaevandamisjäätmekava koostamise aluseid.
01.12.2011
Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest
Maapõue kasutuse kontrollimisel leiti:
- 2 kaevise vargusjuhtumit, millega tekitati kaevise omanikule kahju
- 4 nõusolekuta kaevise võõrandamise juhtumit;
- 2 korral jäätmete matmist.
Tegevus peatati:
- 1 korral seoses ebaseadusliku kaevise võõrandamisega.
Suuline märkus:
- 1 korral seoses ebaseadusliku kaevise võõrandamisega.
01.12.2011
Lahendid
5.10.2012. a Riigikohtu lahend 3-1-1-66-12 Nordkalk AS kohtuasjas.
KarS § 363 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse looduskasutusloata
tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest.
Kuna tegemist on formaalse kuriteoga, siis on kuriteokoosseis täidetud juba
siis, kui tuvastatakse see, et maavara kaevandaja tegutses
looduskasutusloata. Kuriteokoosseisu puhul on oluline tegevusloa
puudumine ja ebaoluline mäeeraldise piiridest väljumise kaugus ning sealt
kaevandatud maavara varude kogused.
Seega on kuriteokoosseis täidetud mäeeraldise piiridest väljumise ja loata
kaevandamisega.
MaaPS § 681 lg 1 kehtestab väärteovastutuse kaevandamisloa nõuete
rikkumise eest ja KarS § 363 lg 1 kriminaalvastutuse loata kaevandamise
eest.
01.12.2011
Lahendi ootel….
Riigikohus
on oma otsustes
Siseriiklik
õigus nr 3-1-1-126-03; 3-1-1-34-05; 3-1-1-11-07 jt
rõhutanud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses
juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus
kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti on Riigikohus oma
otsuses nr 3-1-1-22-07 leidnud, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi
tagamiseks võib kasutada kõiki TsMS §-s 378 nimetatud hagi tagamise
abinõusid, mille kohaldamine ei ole kriminaalmenetluse omapära tõttu
välistatud.
KrMS § 142 kohaselt võib tsiviilhagi tagamiseks arestida kahtlustatava,
süüdistatava või tsiviilkostja vara.
KKI menetluses 2011. a olnud kriminaalasjas tegi Prokurör
eeluurimiskohtunikule taotluse tsiviilhagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi
seadmisega Eesti Vabariigi kasuks kinnistutele summas 56268,9 eurot.
Kriminaalasi on hetkel kohtumenetluses.
01.12.2011
Keskkonnajärelevalve
tulemused
Riikliku järelevalve tulemused
2012.
a registreeritud
maapõue rikkumiste,
alustatud kriminaalasjade
Maapõue
rikkumiste,
kriminaalasjade
ja
keskkonnakahjuga
asjade
Siseriiklik
õigus
ja
arvutatud
keskkonnakahju
suurus seisuga kuni 21.11.2012.
üldarv
seisuga
kuni 24.11.2011.
Rikkumiste arv
Loata kaevandamine
13
Kriminaalasjade arv
5
Keskkonnakahju
suurus, €
21247,46*
*Keskkonnakahju suurus ei sisalda kriminaalasjadega kaasnevaid
kahjusid.
*kriminaalasja alustamise aastaarv on seotud esimese
menetlustoiminguga.
01.12.2011
Kokkuvõte ja 2013. a tegevused
- pöörame enam tähelepanu kaevandamisega kaasnevatele
protsessidele ja selleks vajalikele tegevuslubadele;
- jätkame oluliste rikkumiste avastamise ja menetlemisega;
- jätkame maapõue kasutuse kontrolle aerokontrolli valimi alusel;
- jätkame pistelist järelevalvet jäätmelubade ja
kaevandamisjäätmekavade kontrollimisel;
- jätkame teadlikumalt kaevise võõrandamise kontrolle.
01.12.2011
Tänan tähelepanu eest!
01.12.2011