Transcript Lev Tolstoi elu

TPL 2014
“Inimene on nagu murd:
lugeja on see, mis ta on,
nimetaja aga see, mida ta
endast mõtleb. Mida
suurem on nimetaja, seda
väiksem on murd.”
 “On ainult üks viis teha
lõpp kurjusele – teha head
kurjadele inimestele.”

Lev Tolstoi sündis 9. sept 1828. a. Tema vanemad
kuulusid kõrgaristokraatia hulka ja neil oli Tuula
lähistel Jasnaja Poljanas mõis, kus kulgeski tulevase
kirjaniku lapsepõlv.
 Lev Tolstoi oli kõigest kaheaastane, kui ta ema suri
ja pärast isa äkilist surma jäi üheksa-aastane poiss
orvuks. Tolstoide lapsi kasvatasid sugulastest
hooldajad.
 Lapsena oli Tolstoi isepäine, jonnakas ja julge, kuid
samal ajal õiglane ja aus. Talle õpetati häid
käitumismaneere, samuti võõrkeeli.
 Suur mõju oli mõisapargil ja läheduses asuval külal.

 Jasnaja
Poljana mõis
 Jasnaja
Poljana mõisa sisevaade





1841 sai tema hooldajaks Kaasanis elav
tädi.
1844 astus Tolstoi Kaasani ülikooli
idakeelte teaduskonda. Esimesel
ülikooliaastal ei köitnud õpingud
Tolstoid .
Järgmisel aastal jätkas õpinguid
õigusteaduskonnas.
Sel perioodil algasid noormehe vaimsed
otsingud:ta luges palju ja keskendus üha
enam küsimustele elu eesmärgist ja
inimese omadustest.
Ta töötas enese jaoks välja ranged
elureeglid, mis nõudsid tahte, töökuse ja
kõlbeliste omaduste kasvatamist.
1847. a kevadel lahkus Tolstoi
teadlikult ülikoolist, et õppida
iseseisvalt koos praktilise
tegevusega Jasnaja Poljana
mõisas.
 Esimeseks kavandas ta
talupoegade elujärge
parandada.
 Samal aastal hakkas ta
pidama päevikut, kus püüdis
järjekindlalt uurida iseennast.

Pääsemaks ummikust, läks
Tolstoi koos vend Nikolaiga
1851. aastal Kaukaasiasse,
kus võttis osa
sõjategevusest, nt 1854.
aastal osales ta Sevastoopoli
kaitsmisel.
 Kaukaasias alustas Tolstoi
korrapärase kirjanikutööga.

Jutustused
moodustavad triloogia:
„Sevastoopol
detsembrikuus”
(1854), „Sevastoopol
mais” (1855),
„Sevastoopol 1855.
aasta augustis” (1855).
 Jutustused sündisid
autori enda vahetutest
muljetest ja elamustest
Krimmi sõjas ja
Sevastoopoli kaitsmisel.

„Sevastoopol detsembrikuus” – antakse ülevaade
sisse piiratud linna argipäevast.
 „Sevastoopol mais” – kritiseeritakse tsaariarmeed.
Autor näitab vastuolu sõdurite ja ohvitseride vahel.
 „Sevastoopol 1855. aasta augustis” kirjutas Tolstoi
pärast Sevastoopoli langemist. Jutustuse
peategelane on rahvas, kes jätab linna maha, lootes
vaenlasele tulevikus kätte tasuda.

1852 ilmus “Sovremennikus”
Tolstoi esimene kirjanduslik teos,
jutustus “Lapsepõlv”.
 Triloogia järgmised osad on
“Poisiiga” ja “Noorus”. Nendes
teostes annab kirjanik tüüpiline
pildi aadlilapse ja –nooruki elust
XIX sajandi Venemaal.
 Tolstoi püüdis kujutada konflikti
inimese ja ühiskonna vahel,
näidates, kuidas haridus, kultuur
ning seltskond inimest moonutab.
 Tolstoi sai tuntuks.






1857. a reisis Tolstoi Prantsusmaale, Šveitsi, Itaaliasse ja
Saksamaale.
Kirjanik polnud Lääne-Euroopast vaimustuses. Kõige
masendavama mulje jättis talle giljotineerimise pealtnägemine
ühel Pariisi väljakul.
Süvenes ka Tolstoi eitav suhtumine poliitikasse: igasugune võim
kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline.
Pärast Venemaale naasmist avas Tolstoi Jasnaja Poljanas
talulastekooli (1859), kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka
ise, kirjutas ise õppekirjandust (sh aabitsa) ja finantseeris selle
väljaandmist.
Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse ideed: koolis käisid
talulapsed, millal tahtsid, ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus.
Õpetaja ülesanne oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks
tahtmine ise õppida.
 1850.
aastate lõpp oli Venemaal ühiskondlik
tõusuaeg. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas
oli selge: pärisorjusliku maana jääb
Venemaa igati Lääne-Euroopast maha.
 Tolstoi veendus üha enam, et pärisorjuse
kaotamine on Venemaal möödapääsmatu. Ta
pooldas ka inimese kõlbelist
ümberkujundamist, tema psüühika
muutmist.




Aastatel 1859-1860 oli kirjanik
oma kubermangus vahemeheks
mõisnike ja talupoegade
tüliküsimustes.
Tolstoi kaitses talupoegade huve
ja seepärast tekkis tal kohalike
aadlikega teravaid tülisid.
Tsaarivalitsus seadis sisse
salajase järelvalve Jasnaja
Poljana kooli üle, kus õpetasid
ka ülikoolist rahutuste pärast
väljaheidetud.
Kirjaniku äraolekul korraldati
Jasnaja Poljanas läbiotsimine,
mis vihastas kirjanikku nii, et ta
kavatses isegi Venemaalt
jäädavalt lahkuda.
 1862.
a armus Tolstoi 18aastasesse sihvakasse
mustaverd kaunitarisse
ja tegi neiule
abieluettepaneku, mille
see ka vastu võttis.
 Sofja (Sonja) Bersiga oli
Tolstoil 13 last.
 Tolstoi loominguline
tegevus kindlustas pere
majandusliku jõukuse.
Lev Tolstoi lapselapsega
 Tolstoi
koos perekonnaga tennist mängimas
1860. aastate algul
tunnetas Tolstoi endas
erilist loomisjõudu. Ta
kirjutas: „Kunagi ei ole ma
oma vaimseid ja isegi kõiki
kõlbelisi jõude tundnud
niivõrd vabadena.”
 Tolstoi kavatsused
muutusid töö käigus alati
suuremaks, kui algul oli
planeeritud, ja nii jäi
mõnigi teos poolikuks või
lõpetamata ning kirjanik
alustas uut.




1863. a sügisel alustas
Tolstoi ajaloolise romaani
kirjutamist.
Esialgu oli teosel kaks
pealkirja “Dekabristid” ja
“Dekabrist”, impulsiks
vanematelt saadud kirjad
dekabristidelt.
Tolstoi kavatses kirjutada
Siberist asumiselt
naasnud dekabristide
elust, kuid see teos jäi
lõpetamata.



Kirjanik alustas uut teost, kus
tahtis kujutada rahva ajaloo
mõttelist arengut, näidates,
miks dekabrism ei jõudnud
massidesse.
Uus teos sai pealkirjaks
“Kolm epohhi” (1856 dekabristide saabumine
Siberist, 1825 – dekabristide
ülestõus, 1812 – dekabrismi
sünd).
Kirjanik hakkas süvenenult
uurima ajalugu ja romaanist
kujunes eepos, süntees
dekabristidest ja
dekabrismist, perekonnaelust
ja ajaloost.



Otsingud viisid ta
mõttele, et teose
sündmustik ei tohi
alata 1812. a võiduga,
vaid tuleb alustada
1805. a
lüüasaamisega.
1865. a ilmus teos
“1805. aasta”, mis sai
järgneva romaani
alguseks.
Mustandis oli
romaani pealkiri
“Lõpp hea, kõik hea”.





Visa ja nõudliku töö tulemusena ilmus
1868. aastal 4-köiteline epopöaromaan
“Sõda ja rahu”.
Et ennetada teose negatiivset vastuvõttu
kriitikute poolt, kirjutas Tolstoi artikli, kus
ta püüdis selgitada oma seisukohti.
Ta rõhutas, et pole ajaloolane ja seetõttu
on rõhk inimestel, mitte ajalool.
Teos tekitas elavat vastukaja nii kriitikute
kui ka sõjaväelaste hulgas, aga enamasti
oli see negatiivne.
Tolstoi elas seda rängalt üle, tahtis isegi
enesetappu sooritada, kuid soov jätta
endast midagi väärtuslikku maha oli
tugevam.
Andrei
Bolkonski

„Sõda ja rahu” on vene ja Lääne-Euroopa kirjanduse
esimene epopöaromaan. Tolstoi tahtis teadlikult
“kirjutada rahva ajalugu” ja see eeldas suure mahuga
teost. Teost iseloomustavad mõtte avatus, ajaloo ja
olustiku täpsus ning tegelaste peen psühholoogiline
eritlus.
Sergei Bondartšuki filmis (1965)
Sergei Bondartšuki filmis (1965)
„Sõda ja rahu”

Andrei Bolkonski ja Nataša Rostova http://www.youtube.com/watch?v=2ecRWw5H4E&feature=related
Andrei Bolkonski
ja Napoelon
Austerlitzi all
Sergei Bondartsuki
filmis (1965)
„Sõja ja rahu” tegevuse areng ulatub Moskvast ja
Venemaa lõputuist avarusist Kesk-Euroopasse.
 Ka ajaline haare on suur: tegevus kestab 20 aastat.
 Kesksel kohal on 1812. aasta isamaasõja sündmused.
 Tolstoi jagab oma suurteoses sõja kahte liiki: üks on
Vene armee sõjakäigud Napoleoni vastu 1805. ja
1807. aastal, teine on 1812. aasta isamaasõda.




Teose idee selgrooks on väide, et ajalooprotsess on stiihiline ja
samal ajal ette määratud. See on jumalik ettemääratus, inimene ei
saada ajaloos üksikult midagi korda, kuid on protsessiga tihedalt
seotud. Seega saab ajalooliseks suurmeheks olla inimene, kes
mõistab oma kohta ja rolli ajaloolises protsessis. Suurmeest
iseloomustavad lihtsus, headus ja kõrge eetika, seega on kirjaniku
kontseptsioonide järgi romaanis ainult üks ajalooline isiksus –
Kutuzov.
Romaanis tegutsevad suured inimkooslused (hiigelarmeed,
partisanisalgad, sõjavangide hulgad, põgenikud jne.) Peategelane,
kes määrab süžee käigu, loo alguse ja lõpu, on rahvas. Tolstoi eitab
täielikult üksikisiku osa ajaloos.
Oma tegelasi luues arvestab ta järgmist skeemi: varanduslik
seisukord, ühiskondlik positsioon, armastus, poeetilisus, mõistus,
perekondlikkus.
 Kuigi
pärast „Sõja ja rahu” ilmumist oli Tolstoi
saavutanud ülemaalise kuulsuse, oli kirjanik
sügavas depressioonis ja otsustas kirjutada
oma luigelaulu, mida loeks vähemalt kaks
põlvkonda pärast teda.
 Selleks teoseks pidi saama uute põhimõtete
järgi kirjutatud aabits. Eelkõige pidi aabits
olema kui elu õpik, mitte konkreetne keelajakäskija moraali seisukohalt.
 Aabits koolides ei juurdunud, sest oli liiga
raskepärane.


Peagi hakkas Tolstoi kavandama
romaani oma kaasajast,
perekonnaelust ning naise ja mehe
vahelistest suhetest.
Tolstoi nimetas oma vaimseks isaks
Puškinit. Teda võlusid Puškini lihtsus
ja pöördumine kohe sündmuste juurde
ilma venitava sissejuhatuseta. “Anna
Kareninat” alustaski ta kohe
sündmustest (perekonnaskandaal) ja
algvariandis oli Anna nime asemel
Tatjana.
 “Anna
Kareninas”
kujutab autor
pöördelist
ajastut
perekonnasuhete
lagunemise
kaudu.

Võtmeks teosest
arusaamisel kirjutas
Tolstoi romaani algusesse
epigraafi “Minu päralt on
kättemaksmine ja mina
tasun” – inimene ei saa
olla teise elu üle kohtunik,
seda võib olla ainult jumal.
Kõigele halvale, mida
inimene teeb, järgneb
kannatus, mis tuleneb
ainult jumalalt, mitte
teistelt inimestelt.






Tolstoi kasutab pöördelise ajastu iseloomustamiseks abielunaise
ja vallalise mehe armulugu, mis ometi tõstab nad üldisest massist
kõrgemale tänu kirglikule armastusele.
Tolstoi, perekonna kui ühtse terviku pooldaja, on ägedalt
ühiskonnas valitseva võltsmoraali vastu.
Kõrgseltskonnas ei panda pahaks abielutruudusetust ja petmist,
kui see ei toimu avalikult. Anna kui abielunaise suhe noore
nägusa ja vallalise mehega poleks mingi tähelepanuväärne
sündmus, kui seda oleks püütud kombekohaselt varjata.
Anna ja Aleksei Vronski teevad igavikulise vea: nad samastavad
õnne täitumise kõikide soovide täitumisega.
Anna on noorelt ja armastuseta abiellunud, tema senises elus on
olnud vaid üks tõeline roll – olla armastav ema.
Nüüd, kus temast saab armastav naine, jääb puudu esimesest
rollist. Anna ei suuda oma teist last armastada nagu poeg Serjožat
ning pikkamööda kustub ka armastus, mille ühiskond on hukka
mõistnud, teisenedes hüsteeriliseks kiivuseks. Armastusest on
kadunud rõõm, võlu ja teineteisemõistmine, alles on vaid valu
ning nii tekib kibestunud naisel soov teha armastatule haiget.
 Anna
raudteejaamas





Teose teise, tänapäeva seisukohast olulisema paari
moodustavad Kitty ja Levin.
Levin on kirjaniku autoportree: tema kaudu avaldab ta
omaenda hingepiinad, kahtlused ja filosoofilised seisukohad.
Levin, haritud ja varakas mees, suudab lahkuda linnast, et
asuda elama maale. Kuid ta ei suuda olla õnnelik, sest teda
vaevavad vastusteta küsimused elumõttest.
Pääsemine tuleb talupoegade lihtsat ja looduslähedast eluviisi
jälgides, mis avab ta silmad, milline on jumalale meelepärane
elu.
Romaani mustandis on Pascali aforism “Inimene on mõtlev
pilliroog”, millega Tolstoi tahtis rõhutada oma seisukohta, et
inimene on võimeline tõusma loodusest kõrgemale ja tajuma
oma tühisust.

Jutustuses “Kreutzeri
sonaat” (1889) peab
Tolstoi egoismi ja
silmakirjalikkuse
algrakuks sellist
perekonda, kus sõnad
varjavad kõlvatust.

„Ülestõusmises” teostab Tolstoi unistuse kujutada
kogu Venemaad alt üles: talupoegadest kõrgete
riigiametnikeni, provintsivanglast Peeter-Pauli
kindluseni ja pealinnast Siberini.
 Viimasel
loominguperioodil sattus Tolstoi
teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga.
Sinodi ülemprokurör süüdistas kirjanikku
kõlblusmeele puudumises. Mitmed Tolstoi
hilisemad teosed pidid ilmuma üksnes
välismaal ja neid toodi salaja Venemaale.
 1901. aastal, varsti pärast romaani
„Ülestõusmine” ilmumist pani sinod Tolstoi
kirikuvande alla kui valeprohveti. Tolstoi
kuulutamine ketseriks ja ususalgajaks
suurendas aga kirjaniku populaarsust Venemaal
veelgi.



Tolstoi oli ise igasuguse vägivalla vastu, sest vägivald kutsub esile vägivalla
ka vastaspoolelt.
Talupoegade viletsuse peamiseks põhjuseks pidas ta maapuudust. Nii
kujunesidki Tolstoi vaated 1880. ja 1890. aastail terveks vaadete
süsteemiks, õpetuseks, mis levis tolstoiluse nime all.
Tsaarivalitus nägi Tolstois suurt ohtu. Ajakirjanduses kirjutati: “Meil on
kaks tsaari: Nikolai II ja Lev Tolstoi. Kumb neist on tugevam? Nikolai II ei
suuda Tolstoile midagi teha, ei suuda kõigutada tema trooni, kuna Tolstoi
kahtlemata kõigutab Nikolai II ja tema dünastia trooni.”
Ilja Repini portree Tolstoist, 1887


Tolstoi õpetuse sisu:
kristlik ligimesearmastus,
patriarhaalne eluviis,
isiklik enesetäiustamine,
kurjale vägivallaga
mittevastupanemine kui
kurjaga võitlemise vahend.
J.-J. Rousseau’ pooldajana
uskus Tolstoi, et laps
sünnib sellesse ilma
täiuslikuna, kõik halb
tuleneb kasvatuse ja
hariduse kaudu
ühiskonnast.




Tolstoi perekonnatragöödia
seisnes selles, et naine ei saanud
aru mehe talupoeglikust
elulaadist.
Tolstoi ise heitles perekonna
heaolu ja oma tõe vastuolu vahel.
Tolstoi oli väga komplitseeritud
isik: ta seadis endale pidevalt uusi
eluülesandeid, mida ta täita ei
suutnud, tegeles kogu elu
enesearendamise ja täiuslikkuse
poole püüdlemisega.
Ta eeldas, et naine võtab
vastuvaidlematult omaks kõik,
mis mehele on tähtis. Kui seda ei
juhtunud, oli ta sügavalt õnnetu,
kuid ei hakanud naisele midagi
vägisi peale suruma, pigem elas
aastaid mõttega lahkuda jäädavalt
kodust.
 Lev
ja Sofia Tolstoi




Elu lõpus ütles Tolstoi lahti oma õigustest mõisamaale ja
varandusele, ka oma omandiõigustest teostele, mis olid kirjutatud
enne 1880. aastate keskpaika. Kogu vara ja teoste kirjastamisning müügiõigused andis ta perele.
1908. aastal, kui kirjanik sai 80-aastaseks, keelas tsaarivalitsus
isegi tema juubeli tähistamise.
1910. aastal lahkus kirjanik kodust. Tal ei olnud kindlat plaani,
kuhu minna. Kodust lahkumine ja sõiduga seotud raskused käisid
82-aastase kirjaniku tervisele üle jõu. Ta haigestus rongis
kopsupõletikku ning oli sunnitud peatuma Astapova jaamas
Rjazani-Uurali raudteel. Haigus ägenes ja võttis ähvardava
iseloomu.
Tolstoi suri 20. nov 1910. aastal.
 Tolstoi
suri
20.11.1910
Astapovo
raudteejaamas.
 Talupojad kandsid
kirjaniku põrmu
õlgadel jaamast
Jasnaja Poljanasse.
Tolstoi haud mõisa pargis