Слайд 1 - Paju Kool

Download Report

Transcript Слайд 1 - Paju Kool

Arvutiesitlus
Markova Veronika,
Narva Paju Kool,
ajalooõpetaja
SISU
1. Iraani loodus ja muistsed
elanikud.
2. Pärsia suurriigi tekkimine.
3. Riigikorraldus.
4. Pärsiaste usk.
Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiub Iraani
kiltmaa.
Mägedest piiratud avaratel tasandikel sajab
kohati küllalt palju vihma, maa on seal viljakas
ja põlluharimiseks sobiv.
Teisal aga laiuvad kõrbed ja poolkõrbed.
Iraani elanikud õppisid juba muistsel ajal põldu
harima ja karja kasvatama.
Mõnel pool tekkisid ka linnad, kus edenes
kõrgetasemeline käsitöö.
Paljuski võeti õppust oma Mesopotaamia
naabritelt.
Pärsia suurriigi tekkimine
Umbes 550 aastat eKr tõusis Iraani riikide seas esile
Pärsia riik kiltmaa lõunaosas.
Pärsia kuningas Kyros II võitis kõik oma tähtsamad vastased
ja ühendas enamiku Iraanist oma võimu alla.
Olles nüüd suure ja tugeva riigi valitseja, asus ta ründama
naabermaid.
Esmalt tungis ta lääne poole ja vallutas Väike-Aasia (Meedia, Lüüdia).
Lüüdia
Seejärel langes Kyrose rünnaku ohvriks
Babüloonia riik.
Babüloonlased tülitsesid omavahel ega suutnud
kuningale tõsisemat vastupanu osutada.
Aastal 539 eKr alistus Babülon vastupanuta Kyrose
vägedele ja Uus-Babüloonia liideti Pärsia riigiga.
Sellest hoolimata oli lühikese ajaga tekkinud seniolematult suur riik,
mis laius Kaukaasiast Niiluse kärestikeni ja Indiast Euroopani.
Kõik Ees-Aasia kõrgelt arenenud maad olid ühendatud pärslaste
võimu alla.
Lüüdia
Kui Kyros ühel kaugel sõjaretkel surma sai,
jätkasid vallutusi tema järglased.
Mõne aasta pärast hõivati Egiptus ja peagi
tungisid Pärsia väed juba Aasiast Euroopasse.
Pärsia kuningad üritasid alistada Kreekat, kuid
said raskes võitluses kreeklaste käest lüüa.
Kambis
Kyrosa II
järglased
Darios I
Riigikorraldus
Riigil oli mitu pealinna.
,
Üks oli Persepolis pärslaste kodumaal Iraani kiltmaa
lõunaosas
Teine, aga muistne Susa linn Mesopotaamia vahetus
naabruses
>
Sageli viibisid kuningad oma uhke kaaskonnaga ka Babülonis.
Et hiiglaslikku riiki valitseda, seadis kuningas Dareios I allutatud
maades ametisse asevalitseja ehk satraabi
Et tohutu riigi eri osade vahel sidet pidada, korraldasid kuningad
teede ehitamist. Kõige tähtsam oli Suur Kuningatee, mis viis VäikeAasia läänerannikult Susa linnani Iraani kiltmaal.
Tee ääres paiknes kindlate vahemaade taga 111 postijaama, kus
kuninga kullerid hobuseid vahetada said. Nii kulus sõnumi viimiseks
riigi ühest otsast teise vaid mõni päev.
Pärsiaste usk
Kunagi ammu (pole täpselt teada,
millal) tegutses Iraanis preester ja
usu-uuendaja Zarathustra.
Zarathustra õpetas, et maailma valitseb jumal Ahuramazda ehk
Tark Isand. Ahuramazda on maa ja taeva looja, looduse
keskpunkt, kogu maailma seaduseandja ja kohtumõistja.
Temalt
käib pidev võitlus Ahuramazda ja Ahrimani ehk Hea ja Kurja
vahel.
Vahemeri
Must meri Kaspia meri
Araabia meri Pärsia laht
Punane meri
Must meri
Niiluse jõgi
Tigrise jõgi
Eufrati jõgi
Induse jõgi
Amudarja jõgi
“Kuningatee”
Araabia meri
Must meri
Sardes
Memphis
Babülon
Ekbatana
Susa
Persepolis
pealinnad
Persepolis
Susa
Babülon
linnad Ekbatana Memphis Sardes
“Kuningatee”
Pärslaste poolt alistatud riikide nimed
Must meri
Sardes
Memphis
Babülon
Ekbatana
Susa
Persepolis
Suur Kuningatee
“Kuningatee”
KORDAME
Täida lüngad:
Pärsia riiai hiilgeaeg oli …………… VI
sajandil eKr. Maa ühendajaks sai
II suutsid ainsana
kuningas..................... PaljudestKyros
vastastest
pärslastele vastu seista ............................. Tähtsamad Pärsia
kreeklased
pealinnad
olid ......................, .................., ....................
Persepolis Alistatud
Sardes rahvastesse
Susa suhtes Pärsia
Babülon
ja.........................
kuningas
........................seades siiski korra säilitamiseks provintsides
Dareios
I
ametisse
asevalitsejad
ehk ........................... . Tähtsaim
sutraabidmille
ühenduslüli riigi eri osade vahel oli .....................................,
ääres paiknes .................... postijaama. Pärslaste tuntuim
Suur Kuningatee
usutegelane
oli ................................, kelle õpetuse kohaselt
111
valitseb maailma................................. Viimane mõistab kõigi
Zaratustra
hingede
üle kohut ja lubab headel inimestel minna
...............................................................
Ahuramazda
Igavese rõõmu ja naudingu riiki
Sardes Ahuramazda
Kyros
Lüüdia
Dareios
Ekbatana Meedia
Ahriman
Xerxes
Susa
Baktria
Persepolis
Partia
Kapadookia Zarathustra
Babülon
ISIK
JUMAL
LINN
RIIK
Kyros
Ahuramazda
Sardes
Lüüdia
Ahriman
Ekbatana
Meedia
Xerxes
Susa
Baktria
Zarathustra
Persepolis
Partia
Babülon
Kapadookia
,,, Dareios
Babülon