Transcript Eduard Vilde novelli „Kupja-Kaarli adjustaadid”

NELI KORDAMINEKUT
KIRJANDUSE TUNNIS
Võru maakonna õpetajate metoodikapäev
21. oktoobril 2014
MERLE SULG
VKG
1. E. Vilde “Kupja-Kaarli adjustaadid”.
Kas eakas inimene on tööturul
konkurentsivõimeline?

novelli ettelugemine
Kaarli vanuse, tööstaaži, iseloomu ja omaduste
väljakirjutamine teksti põhjal (adjustaatide sisu)

TEKSTIÕPETUS. Arutleva kirjandi
proportsioonid (50 + 100 + 100 + 100 + 50 sõna
= 400 sõna). Sissejuhatus. Väite või probleemi
sõnastamine + lisandi kirjavahemärkide
kordamine

Kas võtaksin Kaarel Raismiku tööle, kui
oleksin firmajuht? (mina)
PROBLEEM. Kas kupja-Kaarlit, Eduard Vilde novelli
„Kupja-Kaarli adjustaadid“ eakat, ent palju näinud ja
kogenud töömeest, vajaks ka minu firma?
VÄIDE (jaatav). Kaarel Raismikku kui Eduard Vilde
novelli „Kupja-Kaarli adjustaadid” peategelast tööle
palgates panustaksin just õigele kaardile.
VÄIDE (eitav). Kaarel Raismikku kui Eduard Vilde
novelli „Kupja-Kaarli adjustaadid” peategelast tööle
palgates teeksin üsna ränga vea.
SISSEJUHATUS JA JAATAV VÄIDE
Abituriendina seisan peagi elukutsevaliku
ees. Kujutades end tulevikku eduka
inimesena, kes on rahulolu pakkuva karjääri
nimel pingutanud ning omal käel tippu
jõudnud, võib vabalt unistada ülemuse
positsioonist omaenda firmas ja mõelda
kriteeriumidele, millele peaks vastama
tööintervjuule tulijad. Eduard Vilde novelli
„Kupja-Kaarli adjustaadid” peategelast
kupja-Kaarlit tööle palgates panustaksin
just õigele kaardile. (50 sõna)
SISSEJUHATUS JA EITAV VÄIDE
Abituriendina seisan peagi elukutsevaliku
ees. Kujutades end tulevikku eduka
inimesena, kes on rahulolu pakkuva
karjääri nimel pingutanud ning omal käel
tippu jõudnud, võib vabalt unistada
ülemuse positsioonist omaenda firmas ja
kaaluda omadusi, millele peaks vastama
tööintervjuule tulijad. Eduard Vilde
novelli
„Kupja-Kaarli
adjustaadid”
peategelast tööle palgates teeksin
üsna ränga vea. (50 sõna)
Paaristöö. Ülevaade nt Eesti Ekspressi
töökuulutustest
ja
nõutavate/eelistatud
omaduste/oskuste/kogemuste väljakirjutamine

PROBLEEM. Kuivõrd arvestatavad töötegijad on
praeguse aja vanema põlvkonna esindajad?
VÄIDE (jaatav). Praeguse aja vanema
põlvkonna esindajatest palgalistele võib n-ö iga
ilmaga kindel olla, sest nad on lojaalsed,
pretensioonitud ja kohusetundlikud.
VÄIDE (eitav). Praeguse aja vanema põlvkonna
esindajatest palgalistele ei saa paraku igas
olukorras loota.
SISSEJUHATUS
Nüüdisaja Eesti nõudlik tööturg eelistab tihtipeale
rikka kogemuste pagasiga isikut, kes oleks samas
uuendusmeelne ja arenguvõimeline. Niisugustele
kriteeriumidele on paraku võimatu vastata alles
keskkooli lõpetanuna. Nii viivadki mõistliku
teenistusega ameti otsingud meie kaasaegsed
noored tihtipeale võõrsile – küll Soome, küll
Austraaliasse. Kuivõrd arvestatavad töötegijad
on aga kodumaale truuks jäänud eakama
põlvkonna esindajad? (50 sõna)




Sama näite järgi saab SJ lõppu sõnastada ka
jaatava ja eitava väite.
Paaristöö. Üks pinginaabritest kirjutab jaatava,
teine eitava lõigu, seejärel vaidlevad ja
argumenteerivad omavahel.
Rühmatöö. Samal seisukohal olnud õpilased
võrdlevad kirjutatut ja valivad ühe vastuse, mida
suuliselt ette kanda.
Võib kokku panna ka nn grupikirjandi lähtuvalt
sellest, kas sissejuhatus lõppes probleemi, jaatava
või eitava väitega, ning harjutada kirjutama
lõppsõna.
2. Fr. R. KREUTZWALDI MUISTEND
“PORKUNI PREILI”,
M. UNDERI
BALLAAD
“PORKUNI
PREILI”
+ rollikirjutamine
muistend – rahvaluule liik, mille tegevustik on
seotud
kindla
koha,
aja,
inimese
või
sündmustega. Muistendid tahavad harilikult
midagi selgitada, tõestada või õpetada.
Muistendid on sageli seotud loodusega. Kuid
sellest hoolimata on muistendid tekkinud inimese
fantaasiast nagu muinasjuttki, kuid oletatakse, et
see on tõsi

• ballad – keskaegne tantsulaul, alates 18.
sajandi romantikutest enamasti dramaatilisi
ajaloo- või mütoloogiateemasid käsitlev,
eeskätt süngust ja salapära kätkev luuletus
või lühipoeem
tekstide lugemine
 võrdlusringid
 rollikirjutamine: minavormis
sisemonoloog ballaadi tegelase või välja
mõeldud pealtnägija vaatepunktist

Vali endale roll, mõtle välja sobiv nimi,
otsusta, kellena/millena kuidas sa Porkuni
preili traagilist lugu pealt nägid.


rüütel (vend) või rüütel (võõras) või preili
teenrid, tallipoisid, preili toatüdruk, endine
amm (lihtrahva kõnepruuk)


tiigi kaldal talvel pajupilli teinud külamees

peegel, kell, kirves, Kuu
Rüütel Rinaldo
Seisan lahinguväljal, mõõk verest nõretamas.
Tuhandest mehest, kes minu kõrval lahingusse
ratsutasid, on alles vaid paarkümmend. Siiski
kõmab rõõmuhüüd: “Hurraa, võitsime!” Viskan
mõõga ja kilbi käest ja vajun pingelangusest
põlvili. Ümberringi on hunnikute viisi mõlkis
metalli, surnud mehi ning hobuseid.
Kodus võtab joovastunud rahvas meid vastu kui
kangelasi.
Preilid
kiljuvad
vaimustusest,
noormehed vaatavad, suu ammuli, ja unistavad
enda tulevasest triumfist. Pärast üsna pikka pidu
jõuan viimaks koju.
Mu muidu nõtke noorem õde, kes on kuidagi
imelikult tüsedaks muutunud, jookseb mulle
kohmakalt vastu, embab mind ja sosistab:
“Tänan jumalat, et sa elus oled!” Söögilauas
ütleb ta arglikult: “Mul on sulle palve, vend.”
Samas astub ruumi mingi suvaline tüüp. “Mis
see oleks, õeke?” kergitan kulmu. “Luba meid
paari panna,” anub õde ja lisab, et on lapseootel.
Raiun silmagi pilgutamata võõra mehe pea maha
ja tirin õe juukseid pidi tiigi äärde. Lasen teenritel
jäässe augu raiuda, seon suure kivi õe jalgade
külge ja lükkan ta halastust tundmata vette.
Seisan raevunult paigal ja loen pinnale kerkivaid
mulle. Päästsin perekonna au ja omaenda
maine!
Kirikuõpetaja Kuuno
Tahan teile rääkida lugu, mis juhtus minuga
10 aastat tagasi. Olin siis veel noor ja
kogenematu kirikuõpetaja ja teenisin
Porkuni koguduses. Vapper rüütel Carl, kes
naasis mitme aasta pikkuselt sõjaretkelt,
jõudis viimaks koju ja sai teada, et tema
noorem õde oli abiellu astumata käima
peale jäänud.
Rüütel tiris õe juukseid pidi tiigi äärde ja
uputas ta jääauku. See jõhker tegu
ehmatas mind ning kogu küla kihas
kuulujuttudest mitu aastat. Preili rahutu
hing aga vilkus sestpeale kuuvalgetel
öödel küünlavalgusena tiigil. Soovisin, et
vaene tüdruk leiaks rahu. Sõudsin
lootsikuga tiigile, õnnistasin märja haua,
lugesin mitukümmend palvet ja lõin
väsimatult risti ette. Armas jumal võttis mu
palveid kuulda. Taevas olgu tänatud!
3. METAFOORID JA EPITEEDID
Tiit Kuningas “Võta näpust!” Klassikaliste ja
rahvapäraste lendlausete varamu. Tea kirjastus,
Tallinn 2010
metafoor – kõnekujund:
sarnasuse alusel

tähendusülekanne
epiteet – kunstiline lisandsõna mis tõstab esile
põhisõna mõiste tunnustest autori arvates mõnd
tähtsat joont (nt "Silmad nii säravad, sügavad,
sametimustad..." M. Under)

METAFOORIDEL PÕHINEVAD ÜTLUSED
1. Vali endale üks lipik, millel on kolm
metafooril põhinevat ütlust.
2. Kui sa ei oska neid ütlusi seletada, kirjuta
tähendused vihikusse.
3. Vali üks ütlustest ja joonista valgele
lehele seda võimalikult hästi illustreeriv pilt.
4. Lase kõigepealt pinginaabril arvata, mis
ütlus on sinu pildi sõnumiks.
5. Vahetage oma lipikud ja kirjutage
vihikusse nende ütluste tähendused, mida te
ei tea või ei oska seletada.
6. Vahetage
pinginaabreid,
laske
vastastikku ära arvata, mis on mõlema pildi
sõnumiks, ja kirjutage vihikusse need
ütlused, mida te ei tea või ei oska seletada.
7. Kogu pinginaabreid vahetades juurde
veel vähemalt 20 uut ütlust, millega
rikastada senist sõnavara!
ÕPILASTE PILDID
EPITEEDID ja KUMMUT
missugugune mina?
Näiteks: melanhoolne, ent metsik Merle
KUMMUT
1. Leia igasse kummutisahtlisse kolm
sobilikku eset. Võid kasutada ka ülekantud
tähendusi.
2. Pealkirjasta alumised sahtlid ja täida ka
need.
3. Kirjuta kogumiku „Eesti kirjandus
tekstides“ (lk 16–24) Kristjan Jaak Petersoni
luulenäidetest välja epiteedid (nimetavas
käändes).
4. Loosi endale kirjutamisülesande teema.
5. Kirjuta vähemalt 100-sõnaline lugu, milles
kasutad 15 Petersoni luuletustest pärit
epiteeti ja kolme „kummutisahtli“ sisu.
idüll – kirjanduses ja kunstis teos, mis
kujutab õnnelikku elu looduse rüpes;
ülekantult
vaikne,
häirimatu,
õnnelik
olelemine
pastoraal – idülliline karjaseelu kujutav
kirjandus- või muusikateos
PETERSONILIKULT
IDÜLLILISED/PASTORAALSED TEEMAD
1. Koolipäeva lõpp (garderoobis)
2. Igapäevane söögivahetund
3. „Kohting“ silmarõõmuga
4. Vaade aknast
5. Spordipäeva aastajooks
6. Nädalalõpp sõpradega
7. Unistuste koolitund
4.
LUULETEEMA
SISSEJUHATUS.
PIMEKOHTING LUULEKOGUGA
Luuletus kui vormisidusalt väljendatud mõte
Üldmõisted: luule e lüürika, stroof, refrään, rütm,
riim, alg- ja lõppriim
Kõlakujundid:
häälikuja
helijäljendus, kõlasümboolika
sõnakordused,
Kõnekujundid:
epiteet,
võrdlus,
metafoor,
isikustamine, sümbol, allegooria, metonüümia,
hüperbool, oksüümoron
Lausekujundid:
kordus,
mõttekordus,
astendus, retooriline küsimus, väljajätt, siire,
sõnamäng, piltluule, anagramm
Koomiline stiil
grotesk, sarkasm

luules:
huumor,
iroonia,
Mitut luuletust sa peast tead?
Loe klassikaaslastele ette kas või paar rida,
mis sulle esimesena meenuvad.

Lugesin peast nii palju luuletusi, kui suutsin
meenutada.
Igaüks sai võimaluse luuletajana kätt
proovida.
paarisriim
 ristriim
 süliriim
 vabavärss

NOORUS
… ringi … kingi … minna … sinna
NAERATUS
… sära … ära … sind … mind
ARMASTUS
… unne … huuled … kuuled … tunne
RUMALUS
… siin … pool … lool … piin
Õpilased kirjutasid neljarealise luuletuse ja
pealkirjastasid selle (hea pealkiri üldistav,
leidlik, 3–5 sõna).
Õppisime pealkirjastama.
Õpilased
lugesid
oma
värsid
klassikaaslastele ette. Sai palju nalja.
PIMEKOHTING LUULEKOGUGA
Miks on tükike tumedat šokolaadi parem
kui pimekohting?

Miks on luuletuste lugemine parem kui
pimekohting?

Luuletus on kindlalt olemas, pimekohtingule võib
kaaslane tulemata jätta.
 Luuletused on kõigest read, sa saad luuletuse
kohe pooleli jätta ja teise valida, kui see ei meeldi,
aga pimekohtingukaaslast ei saa vahetada.
 Halb
luuletus kulutab vähem aega kui vilets
pimekohting.
…sest
kohtingu lõpus võib kõrvakiilu saada.
Luuletused ei peksa.
 Luuletuste
lugemine võib pakkuda hingerahu,
kuid pimekohting võib tekitada armuvalu.
 Luuletuste lugemiseks ei pea ennast üles lööma,
sest luuletused ei arvusta sind.


…ei pea muretsema mulje pärast, mille sa
vastaspoolele endast jätad.
• …lugemisest saadud emotsioon sõltub
rohkem lugejast kui luuletusest.
• Luuletused ei solvu, kui sa nad pooleli
jätad.
• Luuletusele ei pea midagi vastama –
saab vaikselt ja rahulikult lugeda.
• …ei olegi parem, sest nii lugeja kui ka
pimekohtingule mineja ei tea alguses,
mis/kes teda ees ootab.

Eeltöö: luuletuste kingituseks pakkimine
Valisin luulekogud kooli raamatukogus
olemas olevate kogude hulgast.

Läksime klassist raamatukokku. Igaüks sai
valida endale ühe luulekogu. Väike tagavara
oli ka, nii et kes pettus väga pimekohtingukaaslases, sai vahetada.


Järgnes luulekogu analüüs.
LUULEKOGU ANALÜÜS
1. AUTOR, PEALKIRI (ilmumisaasta, kirjastus)
2. Leia luulekogu autori kohta elu- ja
loominguloolisi andmeid.
3. Kirjelda, millest luuletused kõnelevad,
mis/milliseid tundeid need vahendavad.
4. Nimeta luulekogu teemad (lisa luuletuste
pealkirjad). Mis väljendid, motiivid luulekogus
korduvad?
5. Mis luuletus enim mõjus, miks, mis/millised
mõtted jäid meelde?
6.
Millisena
näeb
autor
maailma
(inimsuhteid, armastust, elu ja olemise
mõtet, loodust, aja kulgemist, igapäevaelu
vm)? Too tekstinäiteid.
7. Leia luuletustest valik kõne- ja
kõlakujundeid
(epiteete,
võrdlusi,
isikustamist, metafoore jm – igaüht mitu).
Ära unusta lisamast luuletuse pealkirja.
8. Mõtle ja seleta, miks on luulekogul selline
pealkiri.
9. Leia mõni luuletus, mis haakub teemalt või
meeleolult mõne episoodiga sinu elust. Kirjelda
seda. Ära unusta pealkirja ja tekstinäidet.
10. Vali välja kõige rohkem meeldinud luuletus,
illustreeri see (käsitsi või arvutil).
11. Kritiseeri luuletust, mis Sulle üldse ei
meeldinud või mis pole Sinu meelest väärt
luuletuse nime kandma.
12. Õpi ühte luuletust ilmekalt lugema ja esita
see klassikaaslastele.
TAAVI, JANELI
LUGEMISÜLESANNE. EMA KUJU EESTI
LUULES. LUULETUSE TSITEERIMINE
(L. Koidula, J. Tamm, J. Liiv, G. Suits, K. Ehin)
1. Tõesta 3 luulenäite põhjal, et ema kuju eesti
luules on 100 aasta jooksul drastiliselt muutunud.
1. Ema portree, mis kerkib silme ette eri ajastute
poeetide luuletusi lugedes, on 100 aasta jooksul
paljuski muutunud.
Esiteks ei tee (SJ ja komad) praeguse aja
vanemad ja lapsed kuigi tihti koos füüsilist tööd.
Jakob Tamm kujutab eri põlvkondi üheskoos
rabamas: „Lõikavad rukist / tütar ja ema
mõisateol.“ VÕI
Jakob Tamme värsid „Lõikavad rukist / tütar ja
ema mõisateol“ loovad kujutluse raskest
põllutööst, mis liitis põlvkondi omavahel. VÕI
Jakob Tamm kirjutab, et ema ja tütar töötavad õlg
õla kõrval mõisateol (read 5– 6).
TÄNAN KUULAMAST!