Transcript Hüperetnsioon Kõrgenenud vererõhk (arteriaalne hüpertensioon

Arteriaalne hüpertensioon
Koolitervishoiutöötajate infopäev
23. märts 2012
Hüpertensioon ehk kõrgenenud vererõhk
Hüpertensioon on veresoonkonna haiguste peamine riskitegur või
iseseisev haigestumine.
Eestis hüpertensioon on tõsine probleem, sest ainult pooltel
keskealistest inimestest vererõhk on alla 140/90 mm ja üle
pooltel täiskasvanud infarktihaigetel ja kahel kolmandikul
insuldihaigetel on esinenud hüpertensiooni.
Rahvusvaheliste uuringute järgi on leitud keskmiselt 3-15%-l
lastest kõrgenenud vererõhku.
Arteriaalse hüpertensiooni levimuse suundumused
Tallinna 9.klassi õpilastel, 1988–2007 (%)
%
15
15
13
14
10
10
6
7
5
3
4
4
3
0
1988
1992
1996
Süstoolne hüpertensioon
2003
2007
Diastoolne hüpertensioon
12
10
%
10
8
6
Poeglapsed
6
6
4
4
3
2
3
Tütarlapsed
Kokku
4
3
1
0
1996
2003
2007
Suurorg,L., Tur I., 2008 Süstoolse hüpertensiooni esinemissagedus soo järgi Tallinna
9. klassi õpilastel kolmel uuringul (%).
18
%
16
14
12
10
8
16
16
13
14
11
10
12
10
Poeglapsed
Tütarlapsed
Kokku
6
4
2
0
1996
2003
2007
Suurorg L, Tur I,2008 Diastoolse hüpertensiooni esinemissagedus soo järgi
Tallinna 9. klassi õpilastel kolmel uuringul (%).
SEKUNDARSE HÜPERTENSIOONI PÕHJUSED
Renaalsed ja renovaskulaarsed:
- äge glomerulonefriit
- polütsüstilised neerud
- neeruarteri stenoos
- obstruktiivne uropaatia
- Wilms’I tuumor
Vaskulaarsed:
- aordi koarktatsioon
Endokriinsed
- feokroomotsütoom
- hüperkortisolism: Cushingi tõbi või Cushingi
sündroom
Metaboolsed:
- diabeet
Ravimid:
- kortikosteroidid
- sümpatomimeetilised (köha-, nohuravimid)
VERERÕHU MÕÕTMINE
Euroopa ja Ameerika kardioloogide ja lastearstide ühingud soovitavad
vererõhku mõõta mitte harvem kui üks kord aastas alates kolmandast
eluaastast.
Lapseeas on vererõhu kõrgenemine enamikul juhtudel ajutine ning seotud
organismi kasvu ja arenguga, kuid tähelepanuta ei tohi seda jätta.
Pikkajalised uuringud on näidanud, et kord kõrgenenud vererõhk võib umbes
1/3 indiviididel selleks jäädagi.
Kooli- ja perearstide ülesanne on varakult ja täpselt identifitseerida
kõrgenenud vererõhuga lapsed ja noorukid ning teha ennetustööd,
vältimaks haiguse süvenemist ja komplikatsioonide teket.
Riskigruppi kuuluvatel lastel tuleb vererõhku mõõta sagedamini.
Arteriaalse hüpertensiooni riskigrupp
• põevad diabeeti
• põevad neeruhaigusi
• on kasvupeetusega
• on ülekaalulised / adipoossed
• I astme sugulastel esineb hüpertooniatõbi, varane MI või insult
• aeg-ajalt tõuseb vererõhk
• saavad kortikosteroidravi
Vererõhu mõõtmine I
Vererõhu mõõtes peab järgima, et aparatuur, tingimused ja metoodika
vastavad nõuetele.
• Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse elavhõbe- või
aneroidsfügmomanomeetrit (taatlemine vastavalt iga 12 kuu järel ja 6 kuu
järel).
• Vererõhku mõõdetakse iga perioodilise läbivaatuse ajal lapse paremal
õlavarrel. Soovitatav on seda teha hommikupoolikul, mitte varem kui üks
tund pärast kehalise kasvatuse tundi või kontrolltööd.
• Enne vererõhu mõõtmise alustamist peaks laps saama lõõgastuda 10-15
minutit rahulikus keskkonnas.
• Küünarnukk peab olema toetatud ja fossa cubitalis peab asuma südame
kõrgusel. Riided ei tohi suruda õlavarrele.
• Paraja suurusega mansett asetatakse paremale käsivarrele nii, et manseti
alumine serv on 2 cm ülalpool küünarlohu seesmist painutusvolti .
• Manseti valikul tuleb arvestada õlavarre ümbermõõtu, väga kõhnade ja
pikkade laste puhul ka õlavarre pikkust.
• Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarre pikkusest ja 90 %
ümbermõõdust .
Vererõhu mõõtmine -II
•
•
Vererõhu mõõtmisel täidetakse mansett kiiresti õhuga 20 -30 mm Hg üle
väärtuse, mille juures kadus radiaalpulss. Rõhu langetamise kiirus on 2-3
mm Hg /sek.
Diastoolne vererõhk registreeritakse lähtudes Korotkoffi toonide
V faasist (toonide kadumine).
Varem hinnati diastoolset rõhku noorematel lastel Korotkoffi 4
faasi (K4) järgi, nüüd hinnatakse Korotkoffi V faasi (K5) järgi, mis unifitseerib
diastoolse vererõhu hindamine kõikides vanuserühmades.
•
“Lõputa tooni fenomen”(toonid on kuuldavad kuni 0 mm Hg-ni),
soovitatakse diastoolset vererõhku hinnata Korotkoffi toonide IV faasi
(tooni tämbri ja tugevuse muutuse) järgi.
•
Vererõhku mõõta 2 korda 3-minutilise vahega, arvutades süstoolse ja
diastoolse vererõhu keskmine väärtus.
•
Normist kõrgema vererõhu puhul on soovitatav mõõta vererõhku kolmel
järjestikusel nädalal (võimalikult ühel ja samal kellaajal).
Vererõhu mõõtmine -III
Ebaõiged andmed saadakse, kui :
• kasutatakse kalibreerimata aparaati
• kasutatakse vale laiusega mansetti
• laps on uuringuks ette valmistamata (hirm)
• ümbrus ei sobi vererõhu mõõtmiseks (müra, külm)
• kasutatakse vale mõõtmistehnikat (liiga kiire või aeglane rõhu
langetamine)
Kõrgenenud vererõhku mõõtes on vaja täpsustada:
• konstitutsionaalsed iseärasused (oma vanuse kohta pikem ja raskem laps)
• perekondlikku koormatust kõrge vererõhu suhtes
• teiste MNH riskitegurite olemasolu (ülekaalulisus, istuv eluviis,
toitumisvead (liigse soola ja energeetiliste jookide ,uimastite tarbimine)
ning suitsetamine)
• oraalsete kontratseptiivide või muude ravimite (kortikosteroidid,
sümpatomimeetilised köha-, nohuravimid) kasutamine
VERERÕHU HINDAMISE STANDARDID
Uued laste ja noorukite vererõhu hindamise standardid (esitatud
2004 aastal USA-s) arvestavad ka pikkust lisaks vanusele ja
soole.
Nimetatud kriteeriumides on lõikepunktidena kasutatud 90-t ja
95-t vanusele ja soole vastavaid süstoolse ja diastoolse
vererõhu jaotumuse protsentiile.
Neid standardid on laste ja noorukite vererõhu hindamisel
kasutusel ka Eestis, sest puuduvad asjakohastel
epidemioloogilistel uuringutel põhinevad kohalikud standardid.
Allikas: National High Blood Pressure Education Program Working Group on High Blood Pressure in Children and
Adolescents. The fourth report on the diagnosis, evaluation, and treatment of high blood pressure in children
and adolescents. Pediatrics 2004;114(2 suppl 4th report):555-76.
Hüpertensiooni klassifikatsioon üle ühe aasta
vanustel lastele ja noorukitel
Normaalne VR
SVR ja DVR < 90 protsentiil
Prehüpertensioon
SVR või/ja DVR ≥ 90 < 95 protsentiil
Noorukitel on VR ≥ 120/80 mm Hg, isegi kui see jääb < 90 protsentiili
Hüpertensioon
SVR ja/või DVR ≥ 95 protsentiil
Hüpertensiooni
I staadium
SVR või DVR > 95 < 99 protsentiilini + 5 mm Hg
Hüpertensiooni
II Staadium
SVR või DVR > 99-s protsentiil + 5 mmHg
Kui SVR ja DVR on erinevas protsentiilis, tuleb hinnata kõrgema näitaja järgi.
Kui näit jääb kõrgeks (üle 95-nda protsentiili) 3-l erineval mõõtmisel, suunatakse
laps perearsti juurde uuringule (shiffer R03.- ebanormaalne vererõhunäit
diagnoosita juhul).
Vererõhunäitajad, mis vajavad edasist mõõtmist ja hindamist (mm Hg)
vanus
Poeglapsed
Tütarlapsed
SVR
DVR
SVR
DVR
3
100
59
100
61
4
102
62
101
64
5
104
65
103
66
6
105
68
104
68
7
106
70
106
69
8
107
71
107
71
9
109
72
110
72
10
111
73
112
73
11
113
74
114
74
12
115
74
116
74
13
117
75
117
76
14
120
75
119
77
15
120
76
120
78
16
120
78
120
78
17
120
80
120
78
>=18
120
80
120
80