Transcript ettekanne - Riigikogu

Probleemid perearstiabi korralduses
Tarmo Olgo
Riigikontrolli peakontrolör
20.10.2011
Eesmärgid “Esmatasandi tervishoiu
arengukavast 2009-2015”
Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastav esmatasandi
tervishoid:
• Esmatasandi teenused on igaühele võrdselt hästi
kättesaadavad;
• Esmatasandil osutatavad teenused tagavad elanikkonna
vajadustest lähtuvate esmatasandi põhifunktsioonide
kvaliteetse täitmise;
• Esmatasandi ressursside (raha, inimressursi, seadmete,
infrastruktuuri) kasutamine toimub ratsionaalselt ja efektiivselt
ning toetab kogu tervishoiusüsteemi tõhusat toimimist.
Riigikontrolli hinnangul on eesmärgid õiged, kuid nende
suunas liikumine on takerdunud
Perearstiabi kättesaadavus pole kõigile
võrdselt hea
• Pikenenud on aeg, mille jooksul patsient saab perearsti juurde;
• Riigikontrolli audit näitas, et 78 kohalikus omavalitsuses ei ole
võimalik ühe päeva jooksul ühistranspordiga perearsti juures
käia. Arengukava kohaselt oleks pidanud juba eelmisel aastal
lahendus valmis olema;
• Hoolimata pingutustest ei ole perearstiabi endiselt kättesaadav
väljaspool perearsti tavapärast tööaega.
Mõned arengukava eesmärgid
kättesaadavuse parandamiseks
Indikaator
Aasta 2007
2010
2015
Tervisekeskuste arv
tõmbekeskustes, kus
ka perearsti
töövälisel ajal on
üldarstiabiteenus
kättesaadav
1
Vähemalt 2
15
Õiguslikult
korraldatud
transporditeenus
korraldatud ja
rahastatud
KOV ja riigi tasandil
puudulik regulatsioon
ja toimimine
Kontseptsioon
ja
õigusmuudatuste
ettepanekud
Õigusmuudatuste
rakendamine,
rahastamine
Kumbagi eesmärki pole saavutatud.
Kättesaadavuse parandamiseks tuleks
• Rakendada meetmed, et ühistranspordiga oleks võimalik ühe
päeva jooksul perearsti juures käia;
• Viia ellu planeeritud meetmed, et perearstiabi oleks kättesaadav
ka töövälisel ajal, näit õhtul kella 20 või 22ni ja
nädalavahetuseti.
Perearstiabi saaks osutada paremat teenust
• Riigikontroll leidis auditi käigus, et
– Perearstid ei osuta kõiki pearaha eest ettenähtud tegevusi ning
patsiendid pöörduvad nende teenuste saamiseks eriarstide poole;
– Üle poolte kõrgvererõhktõvega patsientidest suunati eriarstide
poole põhjendamatult. Nende ravimisega oleks pidanud hakkama
saama perearst;
– Paljud patsiendid pöörduvad perearsti asemel erakorralise
meditsiini osakonda. Audit näitas, et selliseid patsiente oli 14%
EMOsse pöördunutest.
• See kõik läks ravikindlustusele maksma 1,5 miljonit eurot.
Perearstide rahastamissüsteem ei motiveeri
perearste paremat teenust osutama
• Perearstiabi rahastamissüsteem põhineb ennekõike pearahal;
• Audit näitas, et perearstid täidavad tööülesandeid erinevalt ja
erineva kvaliteediga, näiteks osa arste ei osuta pearaha eest
tasustatavaid tegevusi, kuid pearaha saavad kõik ühtemoodi;
• Kvaliteeditasu süsteemiga pole liitunud kõik perearstid. Selle
osa rahastamises on väike. Samas selgus ka auditi tulemusena,
et süsteemiga liitunud teevad paremat tööd;
• Seega motiveerib praegune rahastamissüsteem küll tugevamaid
perearste, kuid annab kehvematele arstidele võimaluse saada
pea sama suurt tasu kui tugevad.
Et perearstid osutaks kvaliteetsemat teenust
• Tuleks sisse viia perearstide kohustuslik pädevuse regulaarse
hindamise süsteem;
• Tuleks muuta rahastamissüsteemi selliselt, et see motiveeriks
perearste paremat teenust pakkuma:
– Tasuks kaaluda osa pearaha eest osutatavate teenuste eest
eraldi tasustamist; Samal ajal vähendada pearaha osakaalu;
– Lisada kvaliteeditasusüsteemile uusi tegevusi ning
suurendada kvaliteeditasu osakaalu.
Perearste on puudu ja see puudus süveneb
• Arengukava eesmärk on esmatasandi ressursside ratsionaalne
ja efektiivne kasutamine. Riigikontrolli hinnangul peab riik
tagama, et need ressursid olemas on. Juba praegu valitseb
perearstide põud.
• 20 aasta jooksul jõuab pensioniikka 72% praegustest
perearstidest;
• Kõrgem on perearstide vanus Hiiumaal ja Lääne-Virumaal:
keskmiselt on seal 4 aastat vanemad perearstid kui Eestis
keskmiselt. Nendes maakondades jõuab kriis kätte kõige varem;
• Arengukava kohaselt on plaanis nimistu suuruse vähenemine,
mis eeldab suuremat hulka arste;
• Ka perearstide planeeritud asendussüsteemi rakendamine ning
vastuvõttude korraldamine töövälisel ajal nõuab lisaressurssi.
Mõned arengukava eesmärgid perearsti
nimistu suurusega seoses
•
Indikaator
Aasta 2007
2010
2015
Üle 2000 isikuga
perearsti
nimistute arv
183
<183
<164
Perearsti nimistu
suurus väheneb
1617
Väheneb
Väheneb
2011. aasta alguse seisuga oli nimistu suurus hoopis tõusnud (1750
isikuni).
Kui me tahame, et meil oleks 20 aasta pärast
ka piisaval hulgal personali, siis:
• Arvestades perearstide ülesannete muutusi, plaane vähendada
nimistu suurust jne:
– Tuleb tagada piisaval hulgal perearstide koolitus ja
pealekasv;
– Tuleb proovida perearstina tööle meelitada need, kellel
vastav haridus, kuid kes perearstina ei tööta.
• Arvestades õdede rolli kasvu perearstiabi osutamisel tuleb ka
vajaliku arvu õdede tagamiseks teha sedasama.
Perearstid ei taha maapiirkonnas töötada
• Maal töötava perearsti palk on oluliselt madalam kui Eesti
perearstidel keskmiselt või Tallinnas(1469 vs 1659 vs 1923
eurot)
• See on otseses seoses nimistute suurusega: maal kuulub ühte
nimistusse vähem inimesi;
• Arvestades eeltoodut on perearstil väiksemad võimalused ka
investeerida;
• Omavalitsuste tugi on väga erinev ning paljud omavalitsused ei
toeta perearste, noorel arstil on väikese nimistuga keeruline
alustada;
• Perearsti töö maapiirkonnas on raskem: asendusarsti leida on
võimatu, enam pöördutakse perearsti poole ka töövälisel ajal,
pere ei leia rakendust jne.
Võimalikud lahendused maal
kättesaadavuse parandamiseks
• Kui praegune rahastamissüsteem ei motiveeri perearste maal
töötama, siis tuleb rahastamine üle vaadata, näiteks maksta
teatud piirkonnas töötamise eest rohkem;
• Lisaks luua perearstide maal töötamiseks riikliku stardiabi või
riikliku garantiiga laenu andmise võimalus perearstipraksise
avamiseks;
• Arutada tuleb, kas Eesti tulevik on perearstipunktide sama lai
levik kui seni või teenuse kvaliteedi parandamiseks tasuks liita
nimistuid ja koonduda suurematesse keskustesse?
Tänan