Eesti keele ajalugu

Sulev Iva MR Ü 2010

Keeleajaloo uurimine

•

diakrooniline

keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) •

sünkrooniline

keeleuurimine (keele hetkeseis)

Keeleajaloo uurimise meetodid

• filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus)

Esimesi eesti tekste

• 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj (1535) • 17. saj (1686) • 18. saj (1739) säilinud eestikeelne raamat (Wanradti ja Koelli katekismus) lõunaeesti Wastne Testament põhjaeesti kogu Piibel

Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir ´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir

Siserekonstruktsioon

üks : ühe : üht

1.

*ükte : *ükten : *üktä 2.

3.

4.

e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5.

6.

LV: *üksi : *ühen : *ühtä Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7. n > Ø /_#/: üks : ühe : üht

Kui vana on eesti keel?

? 10 000 aastat?

? 5 000 aastat?

? 1500 aastat?

? 800 aastat?

? 300 aastat?

? 150 aastat?

? 100 aastat?

Eesti keele teke: Rätsep 1989

• “

Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.

” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise

n-

i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul

Eesti keele päritolu

Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja

Eesti keele ajaloo põhietapid

• Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989)

Läänemeresoome algkeel Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre liivi sakala ugandi südaeesti vaia mulgi tartu võru saarte lääne kesk ida vadja kirde ranniku (liivi) Lms lõunarühma tänapäevased (kirja)keeled võru

eesti

(vadja)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Saareste 1952 • ...−1200 • 13.−15. sajand • 16.−18. sajand • 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri.

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Kask 1970 (kirjakeele perioodid) • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...

• 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1.

2.

... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; muutused grammatikas ja leksikas, alamsaksa mõjud)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2) 3.

4.

16. 17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5.

6.

1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4) 7.

8.

1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9.

1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus)

Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Pajusalu 2000 (keelesüsteemi tegelikud muutused) • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...)

Muutus enne: - 1000 AD Eesti keele olulisemad häälikumuutused 1.

õ

tekkimine:

võlga, võõras, põlve, sõna

2. vokaali lühenemine

h

ees: (mees :)

mehe, pähe, maha

- 1300 AD - 1500 AD - 1600 AD - 1700 AD - 1800 AD - 1900 AD 3. palatalisatsioon

i

ja

j

ees:

palgi

(vrd

palga

) 4. lõpukadu:

võlg, põlv, põlev, võlaks, põlves,

(aga 5. sisekadu:

võlglane, tütred võlale, põlvele

) 6. kolme välte vastanduse tekkimine:

hõbe - õpin - õppinud

7.sõnalõpuline

n

kaob:

võla, võlglane, eile, naine (

aga

õpin,mõtisklen

) 8. vokaalharmoonia kadu; seetõttu järgsilpides:

ä > a süda, südameta

(

h

)

ä > e pähe, vähe

2. s.

ü > i väsin, küsin, (täis)

3. s.

ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu

9. järgsilpides

o

>

u

:

talu, ilu, Pärnu, Tartuz

1000 1300

Eesti keele häälikumuutused (1)

• •

*Vns > Vs

(

*kansi > *kaasi

) täielik progressiivne lähiassimilatsioon

õ teke

(

*polvi > *põlvi

) • (osaline regressiivne kaugassimilatsioon) •

*Vh > *Vh

(*

mehen > *mehen

(kvantiteedi muutus, lühenemine) )

Järgsilpides *β, *γ, *δ > Ø

*viskaan

) (*

viska δan >

(kvaliteedi muutus, konsonandi kadu)

Palatalisatsiooni teke

(*

saani > *saańi

) osaline regressiivne (lähi)assimilatsioon

Eesti keele häälikumuutused (2)

1300 •

Lõpukadu

(

*metsästä > *metsäst

) • häälikukadu: apokoop

Sõna lõpul (*k >) > *

ך > Ø

(

*laula ך > laula

) • häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust

Sisekadu

(

*kastanut > *kastnut

) • häälikukadu: sünkoop

Järgsilpides *V > V

(*

viskan > viskan

) kvantiteedi muutus, lühenemine 1500

Eesti keele häälikumuutused (3)

1500 •

Laadivahelduse teke

(

*jal γan > *jalan

) • häälikukadu: konsonandi kadu sõna keskelt

Geminaadi nõrgenemine

(

*võttan > *võttan

) • kvantiteedi muutus: lühenemine

Vältevahelduse teke

> laulu

) (

*laulua > la úlu : *laulun

• kvantiteedi muutus

Klusiilide ja s i nõrgenemine

(

*sapa > sa B a

) (osaline progressiivne lähiassimilatsioon? spontaanne muutus?) 1600

Eesti keele häälikumuutused (4)

1600 •

Sõna lõpul *n > Ø

(

*jalan > *jala

) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust 1700 •

Vokaalharmoonia kadu

(

*metsäst > metsast

) dissimilatsioon 1800 •

Järgsilbis *o > u

(

*talo > talu

) spontaanne muutus 1900

Võrdlus: vaheldused tänapäeval ja minevikus (rõhulise silbi järel) (1)

Nüüdne eesti keel

D : Ø, D : j lD : ll, nD : nn, ht : h s : Ø : t B : Ø, B : v mB : mm G : Ø

,

G : j hk: h

Lms aluskeel

t : δ lt : l δ

,

nt : n δ

,

ht : h δ s : δ : t p : β mp : m β k : γ hk : h γ

Võrdlus: vaheldused tänapäeval ja minevikus (rõhulise silbi järel) (2)

Nüüdne eesti keel

t`t : tˇt, t`t : D

(dift ja V järel)

p`p : pˇp, p`p : B k`k : kˇk, k`k : G

Lms aluskeel

tt : tˇt pp : pˇp kk : kˇk

Eesti keele rekonstruktsioonid

Alo Raun ja Andrus Saareste

Enne 13. sajandit

Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista meestänsäq...

13. sajand

Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ...

16. sajand

Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän, varasest hommikost hiliseni õhtoni nink peks vaivast meestäsä...

17.

–18. sajand

Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest ...

20. sajand

Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ...

Eesti keele sõnavara päritolurühmad

• Omatüved • Laentüved • Võõrtüved • Tehistüved

Eesti keele päritolu

Omatüved:

uurali tüved (4000 –5000 eKr; ~120 tüve) • somaatilised (

keel

,

silm

,

muna

) • loodus (

jõgi

,

kõiv

,

puu

,

vesi

,

kuusk

,

kala

,

küü

‘uss’,

kuu

,

päev~päike, suvi

) • tuli (

tuli

,

süsi

,

katk

‘suits’) • elatis (

nool

,

peksma

‘nahka parkima’,

vask

(mingi metall)) • religioon (

vägi

) • koht (

ala

,

üla, vasak, parem, esi

(<

*eti

),

pära

• pronoomenid (

see, too, ke-, mi-, ku-, me, te

) • verbid (

ela-

,

ole-

,

sõuda-

)

Omatüved:

soome ugri tüved (3000 –4000 eKr; ~300 tüve) • somaatilised (

käsi, jalg, kops, pea, küünar, ihu, sapp, sõrm, sülg, vats, veri

) • loodus (

jää, kask, lind, maa, nurm, pilv, paju, mari, tüvi, rebane, siil, utt, hiir, vares, püü, pääsuke, säga, särg, täi, talv, sügis, tõug

‘kevad’,

öö

) • tuli, toit (

palama

‘põlema’

, küdema, pada, leem, või

‘kalarasv’

, väits, sau

‘suits’ • elu-olu (

sõba

‘üleriie’,

koda, küla

) • sugulus (

isa, poeg

) • religioon (

nõid, ise

‘varihing’

, ilm

‘taevas’) • omadused (

valge

‘mitte pime’

, hahk

‘valge (värv)’,

uus, sepp

‘osav, meister’

Omatüved:

soome permi tüved (~3000 eKr; ~100 tüve) • somaatiline (

kõht, kõri, säär

) • loodus (

kotkas, peni, tuul, koobas, põrm

‘muld’

, pähkel, oks, kiud

) • elatise hankimine (

amb, mõla

) • elu-olu (

rehi, kudu-

) • omadus (

para, vana

) • verbid (

jaga-, jaksa-

)

Omatüved:

soome volga tüved (2500 –3000 eKr; ~120 tüve) • somaatiline (

selg, koon, käpp, vaim

‘süda’

, selg

) • loodus (

juur, kevad, lehm, ott

‘karu’

, siga, täht, haab, saar, tamm, vaher

) • elu-olu (

kee-, pese , käis, piir

‘tara, aed’

, vene, pett, töö

) • sugulus (

lell

) • religioon (

juma

(-

l

)) • omadus (

aher, jahe, kõva, õige

)

Omatüved:

soome saami tüved (varem kui 1000 eKr; ~150 tüve) • somaatilised (

nina, nisa, huul, ranne, ripse

) • loodus (

org, vihm, põõsas

‘pilliroog v sammal’

, hiis, ilves, sammal

) • elu-olu (

suits, kõrbe-, pärg, kang

) • sugulus (

veli

,

ämm

) • religioon (

tõota-, kiru-, ime

) • omadus (

hõbe

‘kergesti painduv’,

ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga

) • verbid (

jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-

)

Omatüved:

läänemeresoome tüved (1000 –0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (

habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn

) • loodus (

karu

( <

aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, kare

)) • elu-olu (

leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist

) • inimene (

laps, mees, lesk, rahvas

) • kombed (

pulm, abi, kahju, võlg, sõna

) • adjektiivid (

hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva

) • verbid (

tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-

)

Omatüved:

liivi soome tüved (~400 –500 tüve) • somaatiline (

kihv, mokk, pugu, puus

) • loodus (

tõru

)

küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill,

• toit, toidu valmistamine (

kali, sai, peerg, tahm

) • elu-olu (

tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi

) • ühiskond (

peig, kubjas

) • verbid (

närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-

)

Omatüved:

eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (

piht, song, tuhar, ila, molu, lõust

) • loodus (

kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles

) • toit, tuli (

läita-, lõss, vadak

) • elu-olu (

ürp, kangas, lasn

) • omadussõnad (

mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv

) • verbid (

hiili-, roni-, hoova-, konuta , kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni , ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-

)

Tehistüved

• Hans Tiismann (1829–1886):

kihmik

‘klooster’,

kirge

‘altar’

, milluma

‘võtma’ • • Ado Grenztein:

male

Johannes Aavik

:

roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni , väisa-, nördi-

jpt • Hiljem:

raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp

,

ülmastu-

Laentüved eesti keeles

• Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise

Otse- ja kaudlaenamine

• Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (

admiral <

sks

Admiral <

pr

a(d)miral <

ar

emir-al-bahr

)

Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved) • indoeuroopa ja indoiraani laenud (<1%) • balti laenud (2–3%) • germaani laenud (5–7%) • slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%)

Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000 –1000 eKr; 23–43 tüve) • • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest

vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha

Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised:

hammas, kael, karv, reis

• olme, tööriistad: • loodus: • ühiskond:

ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein hõim, kaim, mõrsja, sõber

• värvused:

haljas

‘rohekas; toores’,

hall, kollane, ruske

• mütoloogia:

põrgu, taevas

(?) • arvsõnad:

tuhat

Germaani laenud (I –II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline:

juuksed, kube, magu, nahk, rubid

‘rõugearmid’ • loodus:

tursk

• olme:

laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, kell roog, hame, kangas, lõng

• ühiskond:

raha, kaup, palk, rikas

(kirikukell),

vibu, kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda,

• religioon:

jõulud

‘kesktalvepühad’,

haldjas

• sidesõnad, modaaladverbid(!):

ent, ju

Slaavi laenud (...

–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus:

sahk, sirp, ike, hurt, und

• olme:

aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel

‘suur hark’ • religioon, ühiskond:

pagan

(< ‘halb, vilets; räpane’),

papp, raamat

(< ?

’dokument; tähed’

),

rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba

• muu:

tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama

Läti laenud (8. sajandist alates; 31 –42 tüve) • taimed-loomad:

kanep, lääts, kõuts, udras

‘saarmas’ • olme:

harima, kuut, kukkel, kauss, palakas

Alamsaksa laenud (13.

–17. saj; 771–850 tüve) (1) • suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted • somaatiline:

aader, koot, neer

• loodus:

torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi

• aiandus:

kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik

‘viigipuu’ • toit, nõud:

kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber

Alamsaksa laenud (2)

• riietus:

vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp

• ehitus:

hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool

• sõda, jaht:

jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk

• ristiusk:

altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist , köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant

(< ‘kerjusmunk’)

, troost

• ühiskond:

väävel härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster,

Alamsaksa laenud (3)

• kaubandus:

hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand

• aeg:

näärid, reede

(< ‘suur reede’),

tund, vastlad

• ajaviide, haridus:

trükkima, veerima kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm,

• merendus:

ankur, kiil, madrus, pootsman, praam

• adverbid:

just, topelt, väärt

Rootsi laenud (13. saj – ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond:

kroonu, riik, lään

• merendus: • olme:

hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark

(raha ja kaaluühik) • usund: • muu:

näkk, kratt, tont

• kokandus (← kokaraamat 1781):

raguu, seller, tort, želee, frikadell väärt, plika, iil, kriim, karbus biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong,

‘talvemüts’

Arvsõnade kujunemine

• • • • • • • • • • Lms algkeel

*ükte *kakta *kolme *neljä *viite *kuute *seitsemä *ükt-e-k-sä *kümmen

(

e

( )

-n

) soome

yksi kaksi kolme neljä viisi kuusi

eesti

üks kaks kolm neli viis kuus seitsemän seitse *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa yhdeksän üheksa kymmenen kümme

võru

ütś katś kolm neli viiś kuuś säidse katõssa ütessä kümme

Eesti keele morfoloogiline tüüp

Aglutinatiivne vormimoodustus:

kala+le aasta+ks

Fusioon:

kalu kala+sid

KOKKUVÕTTES: tänapäeva eesti keelt peetakse üldjuhul

aglutineerivaks flekteerivaks

Fleksioon:

käsi : käe : kätt hammas : hamba metsa+sse, metsa, keel+de , pä+he

Noomeni käändelõpud hilises läänemeresoome keeles • Nom

Ø

(

*silmä

) • Gen

-n

(*

silmän

) • Akk

-m > -n

(*

silmäm > *silmän

) • Part

-tA

/

δA

(*

silmäδä

) • Ess

-nA

(*

silmänä

) • Trans

-ksi

(

-kse

) (*

silmäksi

) • Term

-nnik

(

*silmännik

) • Ill

-hen

/

-sen

(*

silmähen

) • Ine

-snA

(*

silmäsnä

) • El

-stA

(*

silmästä

) • Abess

-ttAk

(*

silmättäk

) • Kom

-n + kansak

(

*silmän kanssa

) • All

-llen

(

*silmällen

) • Ad

-llA

(

*silmällä

) • Abl -

ltA

(*

silmältä

) • Instr -(

i

)

n

(*

silmin

) • Eksts

-ntA

(*

kotonta

) • Prolat

-tsek, -tsen

(*

silmitsen

)

Arvukategooria kujunemine

•

Singular

Ø

Pluural

• -

i

(selge varases lms, juured Uuralini) •

-t

(nominatiivis kindlasti lms-volga; levik genitiivi (

-ten

/

δen

) lms s; muudesse käänetesse järk järgult II aastatuhandel) • -

k

(

q

) (*

mek, *tek > me, te

)

Sisekohakäänded

s

+

-e

(sidevokaal) +

-n

(latiivi lõpp) >

-sen

/

-zen > -hen

+

-nA

(lokatiivi lõpp)

> -snA

+

-tA

(separatiivi lõpp)

> -stA

lms-volga latiivilõpp

Väliskohakäänded

l

+

-e

(sidevokaal) +

-n

(latiivi lõpp) > -

len +

-nA

(lokatiivi lõpp) > -

lnA > -llA +

-tA

(separatiivi lõpp) > -

ltA

sm-u: kohta osutav tuletusliide (

-lA

)

Pööre

• Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG:

-n < -*m < -*m(V)

• 2SG:

-D < -*t < -*t(V)

[

*tinä > *sinä

] • 3SG:

-B < -*p < -pi~ βi < *pA

(oleviku partitsiip) (vanem tunnus

-sen

) • 1PL:

-me < -*mmek < -*(k)mek

• 2PL:

tˇte < -*ttek < -*(k)tek

• 3PL:

-vaD < -* βat~-*pat

(oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus

-set

)