Transcript Lauri Tammiste, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA

Kuidas riik toetab
tööstusettevõtteid KIKi kaudu?
Lauri Tammiste
Juhatuse liige
14.11.2013
SENI TEHTU
KIK-i 13 aastat
Rohkem kui 16 000 projekti
Rohkem kui 1 mlrd EUR keskkonnasõbralikesse
tegevustesse
Vahendanud toetusi keskkonnatasudest,
struktuurivahenditest, AAUdest ja laenuressurssi
koostöös EIB-ga
0
8
1 1
2 2
10 11
1
5
VALDKOND
3
2 2
0 1
Merekeskkond
9
Maakondlik
40
2000-2012
35
2012
41
Kalandus
7
Metsandus
10
14
Looduskaits
15
Jäätmekäitlus
20
Keskkonnakorraldus
50
Atmosfääriõhukaitse
45
Veemajandus
15
Keskkonnateadlikkus
5
Maapõu
PROTSENT
KKP raha jagunemine valdkonniti
2000-2012 võrreldes 2012
47
30
25
9 9
1 0
Perioodi 2007-2013 KIK-i
struktuuritoetus
Fond
Valdkond
Säästva transpordi
arendamine
3%
Toetus, EUR
ÜF
Veemajanduse arendamine
463 381 540
ÜF
Jäätmekäitluse arendamine
144 018 616
ÜF
Säästva transpordi arendamine
18 934 000
Loodusliku mitmekesisuse
ERF säilitamine
21 729 960
Keskkonnahariduse
ERF infrastruktuuri arendamine
22 369 077
Keskkonnajärelevalve
ERF arendamine
6 391 165
Keskkonnaseire võimekuse
ERF parandamine
3 195 582
Keskkonna hädaolukordadeks
ERF valmisoleku parandamine
8 850 639
ESF
3 195 582
Kokku:
Keskkonnaharidus
e infrastruktuuri
arendamine
3%
Jäätmekäitluse
arendamine
20%
730 413 205
Keskkonnajäreleva
lve arendamine
1%
Keskkonnaseire
võimekuse
parandamine
0,4%
Veemajanduse
arendamine
64%
Keskkonna
hädaolukordadeks
valmisoleku
parandamine
5%
38 346 989
Taastuvenergiaallikate
laialdasem kasutamine ja välisõhu
ERF kaitse
Keskkonnahariduse arendamine
Loodusliku
mitmekesisuse
säilitamine
3%
Keskkonnaharidus
e arendamine
0,4%
Taastuvenergiaalli
kate laialdasem
kasutamine ja
välisõhu kaitse
1%
ST ja AAU rakendamise seis
(30.09.2013)
AAU lepingud
Lepingupartner
Austria I
Austria II
Hispaania
Austria III
Tänavavalgustus
KOKKU
EUR
11 495 627
11 996 401
19 850 027
7 946 887
14 986 424
66 275 366
HETKEL PAKUME
KIK keskkonnaprogrammi
toetatavad tegevused (1)
• joogivee süsteemide rekonstrueerimine ja
ehitamine koos joogivee puhastusseadmetega
ning põhjavee hea seisundi säilitamine
• jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade
ehitamine
• uudse tehnoloogilise lahendusega jäätmete
taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine,
sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine
9
KIK keskkonnaprogrammi
toetatavad tegevused (2)
• välisõhu saasteainete puhastussüsteemide
renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas
parima võimaliku tehnika rakendamine
• elektri ja soojuse koostootmise arendamine
• katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või
taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine;
• tööstuses soojus- ja elektrienergia või vee
säästmisele suunatud tehniliste meetmete
väljatöötamine või juurutamine
10
KIK keskkonnaprogrammi
toetatavad tegevused (3)
• toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste
meetmete väljatöötamine või juurutamine
• tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste
meetmete väljatöötamine või juurutamine
• integreeritud tehniliste meetmete
väljatöötamine või juurutamine vähendamaks
saasteainete sattumist õhku, vette ja
pinnasesse
• keskkonnajuhtimissüsteemide või nende
osade väljatöötamine või juurutamine
11
Struktuurivahenditest
toetame
Jäätmete kogumise, sortimise ja
taaskasutusse suunamise arendamise
meetme VI voor
TULEVIK
Struktuurifondide ja ETS
tulude osas pilt selge(m)
Maksimumprogramm
549 203 500 + 59 040 000? = 608 263 500
Sh:
- energia- ja ressursisääst 131,285 + 43? mln
- Kaugkütte terviklahendused 78 mln
- Biometaan transpordis 9 + 41,9 mln
- Veemajandus 144 mln
- Hädaolukorrad ja reostustõrjevõimekus 30,183 + 20,4 mln
- Maastike korrastamine 41 mln
- Veekogude tervendamine 4,335
- Looduse mitmekesisus 48 mln
- Üleujutusriskide maandamine 7 mln
- Kliimapoliitika piloodid 9,14 mln
- Hoolekande asutuste infrastruktuur 57,8 mln
- Haiglate infrastruktuur 131,755 mln
Miks ressursitõhusus
tööstuses?
Tööstuses laiapõhjaline
energiasäästu potentsiaal
60,0
50,0
PJ
14,0
40,0
6,6
30,0
20,0
10,0
7,8
8,4
11,3
0,0
Allikas: Majandus- ja
19,3
2,5
19,1
5,9
8,9
Soojus
Elekter
10,9
Muu kütus
Mootorikütus
Oleme ressursitootlikkuse
poolest kaugel maas ning
trend negatiivne
Energia- ja ressursisäästu
meetme raames vaja
• Energia- ja ressursijuhtimise alased koolitused,
teadlikkuse tõstmine
• Toetus energia- ja ressursiaudititele
• Toetus ressursijuhtimissüsteemide ja IT
rakendamiseks
• Toetus jäätmete korduskasutuse ettevalmistamise
edendamiseks ja ringlussevõtuks
• Toetus ja/või laen investeeringuks parimasse
võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse
(masinad, seadmed, valgustus, ventilatsioon, soojus,
elekter)
• Potentsiaal kasutada grantide asemel
energiateenuse ettevõtte mudelit (ingl k ESCO)
Miks biometaan transpordis?
Täna säästva transpordi
eesmärgi täitmine kõige
suurem väljakutse
Biogaasivaldkonna arendamisega kaasnevad
mitmekülgsed positiivsed avalikud hüved
• Taastuvenergia
Energeetika
Jäätmekäitlus
Põllumajandu
s
Keskkonnakaitse
Regionaal
-areng
edendamine;
• Tõhusa koostootmise edendamine;
• Haja-energeetika edendamine;
• Energiajulgeoleku/energeetilise sõltumatuse (kohalike toorainete) edendamine;
• Stabiilse tootmisgraafikuga baasenergia lisandumine, ei sõltu ei tuulest, ei päiksest;
• Biojäätmete (sh. elanikkond, tööstused) taaskasutuse suurendamine;
• Reoveesette käitluse parandamine;
• Reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse suurendamine;
• Läga- ja sõnnikukäitluse tõhustamine ning väetusomaduste parandamine;
• Konkurentsivõime/mitmekesisuse kasv energiakultuuride kasvatamise kaudu;
• Lägas ja sõnnikus peituvate umbrohuseemnete/patogeenide vähenemine;
• Vähemväärtuslike maade kasutuselevõtu edendamine;
• Põllumajandussektori
metaaniheite ning energeetikasektori CO2-heite vähendamine;
• Lägakäitlusest tekkiva nitraadileostumise vähendamine;
• Kunstväetiste kasutamise vähendamine;
• Biometaan on täna ainuke suuremahuline kohalik taastuvenergia allikas transpordis
• Soojusenergia hinna alanemine väikeasutaltes;
• Elukeskkonna parandamine põllumajandusliku “haisureostuse” vähendamis kaudu;
• Kohaliku/maapiirkondade ettevõtluse edendamine ja tööhõive kindustamine;
Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, European Biogas Association, European Biogas Roadmap
Substraat
Biometaani Biogaasist
Tehnoloogiliselt
Biogaasi
Reaalselt
kogus
muundatud
kasutatav
kogus aastas
kasutatav
aastas
elektri kogus
biogaasi kogus
(CH4 60% )
(CH4 98%) aastas (SEK)
10*6 Nm3
%
10*6 Nm3
Silo kasutamata maadelt
952
20%
190
114
433
251
Silo 5% põllumajandusmaast
174
100%
174
104
397
230
Silo poollooduslikelt maadelt
32
15%
5
3
11
7
Veiseläga (9% KA)
Sealäga (6% KA)
87
11
72%
65%
63
7
39
4
144
16
83
9
Muud põllumajanduslikud jäägid
5
90%
5
3
11
7
Biolagunevad jäätmed
toiduainetetööstusest
19
80%
15
9
34
20
Eraldi kogutud biolagunevad
köögi- ja sööklajäätmed
4
80%
3
2
7
4
Reoveesete
Tööstusjäätmed
6
13
80%
100%
5
13
3
8
11
30
7
17
480
288
1 094
635
15
9
32
36
495
297
1 126
671
Kokku (ilma prügilagaasita)
Prügilagaas
Kokku (koos prügilagaasiga)
1 303
19
1 322
80%
10*6 Nm3 GWhel (38%)
Muundatud
soojusenergia
kogus
aastas
GWhth
(22%)
Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, EMÜ, PRIA, Kompostiklaster
Biometaani kasutuselevõtu
edendamise meetme raames vaja
Investeerida:
• biometaani tootmise infrastruktuuri
• biometaani tanklate infrastruktuuri rajamisse?
• biometaanil sõitvate autode ja busside soetamise
toetuseks?
• põllumajandusliku biogaasi toorme (silo) aktiivsesse
kasutusevõtmise toetus?
• biogaasi alase teadlikkuse tõstmiseks
Võimalik kombineerida toetusi finantsinstrumentidega.
23
ESCO MUDELI
KASUTUSVÕIMALUSED
Lepingueelne kulutase
Energia- ja tegevuskulud
ESCO põhimõte
Tekkiv sääst
katab
investeeringu
Kliendi
sääst
Lepingujärgne
kulutase
Energiasäästu
garantiiperioodi
algus
Lepingu lõpp
Aeg
Jagatud sääst
Klient
„Äririsk“
Energiateenus
ja
Finantseerimine
Säästu
garanteerimine,
Performance
Guarantee
ESCO
„Säästu risk“
„Krediidirisk“
100%
rahastamine,
Pank/Investor
Garanteeritud sääst
Energiateenus
Finantseerimine
Klient
„Äririsk“
Säästu
garanteerimine
Tasu
ESCO
„Säästu risk“
Projekti
rahastamine
Pank/Investor
„Krediidirisk“
Kes ESCO teenust pakuvad?
• Tehnoloogiatarnijad (Vendor ESCO) tegutsevad pakkuja poolsel
energiasäästuturul ja kontsentreeruvad oma tegevuses suurtele
klientidele, kellele müüakse uut tehnoloogiat.
• Tootja ja võrguettevõtte poolt loodud energiateenusettevõtted (Utility
ESCO) tegutsevad reguleeritud turul, kus energiatootjatele ja –
jaotajatele on pandud kohustus mingis mahus ellu viia
energiasäästuprojekte ning neid rahastatakse energiasäästust.
• Ehituslik energiateenusettevõte (Contractor ESCO) on innovatiivne
tehnoloogiapakkuja, kes on kursis uuemate ja tõhusamate
tehnoloogiliste lahendustega ning kasutab neid oma töös.
• Insener-tehnilise kompetentsiga energiateenusettevõte (Engineering
ESCO) on pigem tugev projektijuht, kes hangib näiteks
projekteerimise, ehitustööd ja/või seadmed alltöövõtu korras ja
teostab ise projekti üle järelevalvet.
Elektri- ja soojusenergia
säästupotentsiaal eri sektorites,
MWh ja M€
Valdkond
Tööstus
Põllumajandus
Transport
Teenindus, s.h.
avalik sektor ~40%
erasektor ~60%
Kokku
Elekter,
MWh
316 875
35 347
8 293
353 881
141 552
212 328
714 395
Soojus,
Elekter,
Soojus,
Kokku,
MWh
miljonit € miljonit € miljonit €
587 242
31,7
35,2
66,9
34 870
3,5
2,1
5,6
7 121
0,8
0,4
1,3
486 071
35,4
29,2
64,6
194 428
14,2
11,7
25,8
291 642
21,2
17,5
38,7
1 115 304
71,4
66,9
138,4
* Arvutuste aluseks Ehitusregistri andmed mitteeluhoonete kohta,
nende kubatuur, ehitusaasta, köetud pindade osakaal, tööstuse puhul
protsessidele kuluv energia jne.
* Tulemuse näol tegemist „puhta säästuga“, st sellise säästu
saavutamiseks tuleb tahes tahtmata investeerida ka hoonete
osadesse, mis otseselt ei taga energiatõhusust, vaid pigem toetavad
hoone kompleksset renoveerimist.
Elektri- ja soojusenergia
säästupotentsiaal eri sektorites,
M€
Eeldades, et elektrienergia maksumus on ~100€/MWh ja
soojuseenergia maksumus ~60€/MWh
Investeering vs
energiatõhusus
Iga järgmine
energiasäästust
kokkuhoitav
euro on
eelnevast
suuremat
suhtelist
investeeringut
nõudev
Energiatõhusus
Δ
3
Δ
2
Δ
1
Δ
1
Δ
2
Δ
3
Investeering
Investeering vs
energiatõhusus
Energiatõhusus
Deep
retrofit
Δ
3
Δ
2
Δ
1
HVAC,
protsessid
Valgustus,
üksiklahendused
Δ
1
Δ
2
Δ
3
Investeering
Millele keskenduda?
Lisaks tänavavalgustus ja
kaugküttesektor
Tööstus
• Soojuse- ja elektri säästupotentsiaal kokku
650GWh ehk 50 M€, lisaks protsesside
säästupotentsiaal 250 GWh ehk 17M€,
investeeringutes mõõdetuna 470...803M€
• Realiseeritav sääst 30% mahus ehk 200GWh,
investeeringutena 140...240M€.
• Turutõrked:
•
•
•
•
Ligipääs rahastusele
Võistlevad prioriteedid (kapitalipaigutus)
Infopuudus
Pikk tasuvusaeg
ESCO rahastamine
Probleem –
• ESCO-l napib krediidivõimekust, kui pole tegu
tugevat rahavoogu tekitava projektiga, mille puhul
pank pakuks projekti tagatisel investeerimislaenu.
Lahendus –
• Investeerimisfondina tegutsev SPV „ostab“
ESCOdelt nende projektide rahavoo ja pakub ise
tagatisi. ESCO bilansis pole seejärel ei kohustusi
finantseerija ees ega nõudeid klientide vastu,
ESCO keskendub oma põhitegevusalale.
Probleemid ja kus riik saaks
aidata?
Regulatiivsed –
• Avaliku sektori võimekus ja bilansivälised investeeringud
• Hankekogemus – kompetentsikeskus, RKAS, TA, doc.templ,
tüüplepingud
Tehnilised –
•
•
•
•
Klient ei tunne valdkonda – teavitustöö, en.audiitorite ettevalmistus
Pikk tasuvusaeg, ebakindlus tuleviku osas
EPC-lepingud – doc.templ
Energiasäästu tõendamise metoodika- mitte liiga keeruline, arusaadav
Finantsilised –
•
•
•
•
Energiasäästu teadlikkus, sääst=raha
ESCO võimekus projekte rahastada - SPV
Pankade jaoks ESCO skeem uudne
Garantiide ja tagatiste umbusaldamine, ESCO pankrot? – SPV, töötada
välja garantiide süsteem
• Osa energiaauditi kuludest hüvitada? Audiitorite koolitus
Tänan tähelepanu eest!