Transcript Muutused motoorse funktsiooni näitajates vanemaealistel

Elin Suits, Mati Pääsuke, Jaan Ereline
Magistritöö
Tartu Ülikool, Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
AS Põlva haigla taastusravi osakond
Eesti Füsioterapeutide I. Aastakonverents
28.Mai 2011, Tartu

selgitada välja motoorse funktsiooni
näitajate taastumine vanemaealistel
hemipareesiga insuldihaigetel varajasel
taastumisperioodil (7. ja 21. insuldijärgsel
päeval)
1. Hinnata üla- ja alajäsemete isomeetrilist
maksimaaljõudu ning määrata õlaliigese
passiivne liikuvus.
2. Määrata spastilisuse aste üla- ja alajäseme
lihastes ning hinnata käe ja silma
koordinatsiooni.
3. Hinnata iseseisvust ja igapäevategevustega
toimetulekut.
4. Selgitada välja erinevus uuritud näitajates
vähem ja rohkem haaratud kehapoolel.




Uuring viidi läbi AS Põlva Haigla neuroloogia
osakonnas, 9 akuutravil viibiva patsiendiga
vanuses 62-73 aastat (3 meest, 6 naist).
Valikukriteeriumiks oli esmane ajuinfarkt
keskmise ajuarteri varustusalal (KT-uuring)
6 parempoolne hemiparees, 3 vasakpoolne
hemiparees
Kaasuvad haigused: südame isheemiatõbi,
diabeet, hüpertooniatõbi. Keskmine RR 142/92 ±
6/3 mmHg)
Nr
Vanus (a)
Kehapikkus
(cm)
Kehamass
(kg)
Kehamassi indeks
(kg/m²)
1
71
169
80
28
2
62
168
81
29
3
70
167
85
30
4
73
170
88
30
5
69
168
75
27
6
62
164
75
28
7
72
159
60
24
8
63
168
84
30
9
73
170
80
28
Keskmine ± SE
68,3±1,6
167,0±1,1
79,0±2,7
28,0±0,6
Ravi:
- medikamentoossne
- taastusravi: FT, TT, logopeed, psühholoog



FT meetod - NDT-Bobath teraapia
Patsientide seisundit ja toimetulekut hinnati 2
korral: 7 päeva peale haigestumist ja 21.
insuldijärgsel päeval.

Isomeetriline dünamomeetria (Lafayette Manual
Muscle Test System ):

Õlavarre kakspealihas

Õlavarre kolmpealihas

Reie nelipealihas

Kaksik-sääremarjalihas

Eesmise sääreluulihas

Dünamomeetria – mõõdeti käe pigistusjõudu
Goniomeetria – määrati passiivne õlaliigese liikuvus

Spastilisuse hindamine Modifitseeritud Ashworth’i

flektsioonil, abduktsioonil ja ekstensioonil
skaalal



Käe ja silma koordinatsiooni testid:



Küünarliigese painutajalihastes
Kaksik-sääremarjalihases
Minnesota Manual Dexterity Test
Grooved Pegboard Test
ADL testid:
 Bergi tasakaalutest – Berg Balance Assessment
 Barthel’i indeks
 FIM – Functional Independence Measure
30
RH
Jõud (kg)
25
VH
20
15
10
5
0
7. päeval
21. päeval
Joonis 1. Käe pigistusjõud (keskmine ± SE); ** p<0,01.
RH
VH
35
35
30
30
25
25
Jõud (kg)
Jõud (kg)
**
20
15
20
15
10
10
5
5
0
0
7. päeval
21. päeval
7. päeval
21. päeval
Joonis 2. Õlavarre kakspealihase ja õlavarre kolmpealihase isomeetriline
jõud (keskmine ± SE); * p<0,05.
Jõud (kg)
A)
B)
C)
35
35
35
30
30
30
25
25
25
20
20
20
15
15
15
10
10
10
5
5
5
0
0
7. päeval
21. päeval
0
7. päeval
21. päeval
Joonis 3.
Reie nelipealihase jõud (A) , kaksik-sääremarjalihase
sääreluulihase (C) isomeetriline jõud (keskmine ± SE).
7. päeval
(B)
21. päeval
ja
eesmise
A)
B)
*
200
C)
*
*
200
50
175
175
40
Nurk (⁰)
150
150
125
125
30
100
100
20
75
75
50
50
10
25
25
0
0
0
7. päeval
21. päeval
7. päeval
21. päeval
7. päeval
21. päeval
RH
VH
Joonis 4. Õlaliigese passiivne liikuvus flektsioonil (A) , ekstensioonil (B) ja
abduktsioonil (C) (keskmine ± SE); * p<0,05.
B)
A)
3.5
spastilisuse aste ( punktid )
3
3.5
3
7. päeval
2.5
2.5
2
2
1.5
1.5
1
1
0.5
0.5
0
0
21. päeval
Joonis 5. Küünarvarre painutajalihase (A) ja kaksik-sääremarjalihase (B)
spastilisuse näitaja (keskmine ± SE).
*
150
**
**
RH
VH
Aeg (s)
120
90
60
30
0
7. päeval
21. päeval
Joonis 6. Minnesota Manual Dexterity Test (keskmine ± SE);
* p< 0,05; **p<0,01.
**
**
300
**
***
250
Aeg (s)
200
150
100
50
0
7. päeval
21. päeval
Joonis 7. Grooved Pegboard Test (keskmine ± SE);
***p<0,001; **p<0,01.
RH
VH
100
7. päeval
21. päeval
75
Punktid
*
50
25
0
Joonis 9. Bergi tasakaalutest (keskmine ± SE); * p<0,05.
A)
B)
125
*
***
100
100
75
Punktid
75
50
50
25
0
25
0
Joonis 10. FIM (A) ja Barthel’i indeks (B),
*** p< 0,001 * p<0,05.
7. päeval
21. päeval
1. Hemipareesiga patsientidel oli rohkem haaratud
kehapoolel käe pigistusjõud 7. ja 21. insuldijärgsel päeval
ning õlavarre kakspealihase isomeetriline maksimaaljõud
7. insuldijärgsel päeval väiksem võrreldes vähemhaaratud
kehapoolega. Seejuures isomeetriline maksimaaljõud
uuritud üla- ja alajäsemete lihasrühmadel vaadeldud
taastumisperioodil oluliselt ei muutunud.
2. Õlaliigese passiivne liikuvus hemipareesiga patsientidel 7.
ja 21. insuldijärgsel päeval oluliselt ei erinenud, kusjuures
21. insuldijärgsel päeval säilis kehapooltevaheline
erinevus õlaliigese liikuvuses fleksioonil ja abduktsioonil.
3.
Üla- ja alajäsemete spastilisuse aste hemipareesiga
patsientidel 7. ja 21. insuldijärgsel päeval oluliselt ei
erinenud.
4.
Käe ja silma koordinatsioon nii enam- kui ka
vähemhaaratud kehapoolel oli hemipareesiga patsientidel
21. insuldijärgsel päeval paranenud võrreldes 7.
insuldijärgse päevaga.
5.
Igapäevatoiminguid hindavate testide põhjal ilmnes
hemipareesiga patsientidel 21. insuldijärgsel päeval
märkimisväärne funktsionaalsuse ja iseseisvuse tõus
võrreldes 7. insuldijärgse päevaga.