Transcript Soojushulk
Soojusnähtusi
iseloomustavad suurused
Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK)
9. klassile
1
Kodune töö:
Õpikust ptk III lugeda.
Vihikust õppida
KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA
LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID
VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID.
TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE.
2
Sulamine ja tahkumine
Sulamine –
aine muutub tahkest olekust vedelaks.
Tahkumine –
aine muutub vedelast olekust tahkeks.
Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur.
Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed.
SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL,
MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.
3
t/C
40
20
10
soojenemine
sulamine
0
aeg
-10
4
Soojenemine
Sulamine ja tahkumine
Sulamisel
saab keha energiat/ soojust juurde,
tahkumisel
energia/soojus eralduvad.
Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel
eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = λm
Q – soojushulk (1J)
λ (lambda) – sulamissoojus (1 )
m – mass (1kg)
5
Sulamine ja tahkumine
Sulamissoojus (λ)
on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja
1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust
eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril.
λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt,
ülesannete kogu tagant)
Näidisülesanne 1
Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg.
Vastus:
6
1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat.
1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat.
Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Aurustumine –
aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.
Kondenseerumine –
aine muutub gaasilisest olekust vedelaks.
Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumistemperatuur.
Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on
võrdsed.
AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE
TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL
TEMPERATUURIL.
7
t/C
100
60
kondenseerumine
jahtumine
20
aeg
8
Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Aurustumiseks
tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde,
kondenseerumisel
energia/soojus eraldub.
Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel
eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = Lm
Q – soojushulk (1J)
L– keemis-, aurustumissoojus (1 )
m – mass (1kg)
9
Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Keemis- ehk aurustumissoojus (L)
on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja
1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust
eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril.
L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt,
ülesannete kogu tagant)
Näidisülesanne 2
Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg.
Vastus:
10
1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat.
1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat.
Kütuste energia
Mida sa tead aine ehitus?
Molekulid koosnevad aatomitest.
Iga molekuli võime jagada aatomiteks.
Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada
aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha
tööd, kulutada energiat.
Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb
energiat.
Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon.
11
Kütuste energia
Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et aatomite/
ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat.
Tavaline kütus sisaldab süsinikku.
Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku
aatomitega.
Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul, kusjuures
vabaneb soojust/energiat.
Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda
rohkem energiat põlemisel vabaneb.
Kütust on mitut liiki:
12
süsi, turvas, puu, nafta, põlevkivi, põlevgaasid.
Kütuste energia
Milleks on vaja teada kui palju soojust eraldub
põlemisel?
Mootorite konstrueerimine
Ahju kütmine
Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul
ärapõlemisel, nimetatakse kütuse
KÜTTEVÄÄRTUSEKS.
Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1 .
Näidisülesanne 3.
Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg?
13
Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust.
Kütuste energia
Kütuse põlemisel vabanevat soojushulka arvutatakse
valemiga:
Q = K· m
Q – soojushulk (1J)
K– kütuse kütteväärtus (1
m – mass (1kg)
14
)
KOKKUVÕTE
MÄRKSÕNA
(ülesande tekstis esinev sõna)
SULAMINE
TAHKUMINE
JÄÄTUMINE
KEEMINE
KONDENSEERUMINE
AURUSTUMINE
VEELDUMINE
PÕLEMINE
15
VALEM
(mida lahenduses kasutada)
Q=λm
Q = Lm
Q = Km
Näidisülesanne 4
Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse
põlemisel?
Antud:
m = 200 g = 0,2 kg
K = 27 000 000 J/kg
Lahendus:
Q = Km
Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg =
= 5 400 000 J = 5,4 MJ
Küsitud:
Q=?
Vastus: Q = 5,4 MJ
16
Näidisülesanne 5
Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J
energiat. Kui palju jääd sulatati?
Antud:
E = 3 400 000J
λ = 340 000 J
Lahendus:
Q=E
Q = λm => m =
Küsitud:
m=?
m=
Vastus: m = 10 kg
17
Näidisülesanne 6
100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ
soojust. Milline aine kondenseerus?
Antud:
m = 100 g = 0,1 kg
Q = 40 kJ = 40 000 J
Lahendus:
Q = Lm => L =
Küsitud:
L=?
18
Vastus: Kondenseerus
eeter.