Transcript Karistusõiguse ülevaade

Karistusõiguse ülevaade
2011.
Lektor Tanel Järvet
[email protected]
3 astmeline deliktistruktuur
KarS § 2 lg 2-- Karistatakse teo eest, kui see vastab
süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle
toimepanemises süüdi.
I Süüteo koosseis (Obj Ks ja Subj Ks)—karistatava teo
kirjeldus.
II Õigusvastasus (kontrollida kas on asjaolusid, mis
välistavad vastutuse)
III Süü (kas on süüdiv FI/õigusvõimeline JI ja vastavas
eas FI).
Seda järjekorda tuleb järgida analüüsimisel!
Deliktistruktuuri järgimine
RKL 3-1-1-117-06
6.--- Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et KarS
§ 2 lg-s 2 sätestatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest
karistusseadustik lähtub, määrab ära õigusliku küsimuse
lahendamise metoodika süüteoasjades. See tähendab, et
kohtunik peab otsust tehes lahendama küsimused KarS § 2 lgs 2 ettenähtud järjestuses. Seoses deliktistruktuuri järgimisega
kohtuotsuse põhjendamisel tuleb märkida sedagi, et kuna
õigusvastasuse ja süü olemasolu eeldatakse, tuleb üksnes
kahtluse korral kontrollida seda, kas esineb mõni õigusvastasust
või süüd välistav asjaolu. Seega ei ole alati ja igas kohtuotsuses
vaja põhjendada seda, miks kohus leiab, et tegu on õigusvastane
ja selle toime pannud isik süüdi.
NB! Väärteootsuse koostamisel samuti analüüsida vastavas
järjekorras.

Süüteokoosseis Obj KS




Tegu või tegevusetus–tegevuse/tegevusetuse
kirjeldus
Tagajärg—kahju, oht vms.
Põhjuslik seos—teo ja tagajärje vahel. Kui
etteheidetav tegu ära võtta ja ikka tagajärg
saabuks, siis pole põhjuslikku seost.
Eriline isikutunnus (ametiseisund-piirivalvur).
Süüteokoosseis Subj KS
Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. § 15 lg 3
Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.
§17 lg 3
Tahtlus ja selle liigid:
 Kaudne tahtlus § 16 lg 4--kui isik peab võimalikuks
süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
 Otsene tahtlus § 16 lg 3--kui isik teab, et teostab
süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt
möönab seda.
 Kavatsetus § 16 lg 2--kui isik seab eesmärgiks
süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see
saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.
Ettevaatamatus ja selle liigid
Kergemeelsus--ta peab võimalikuks
süüteokoosseisule vastava asjaolu
saabumist, kuid tähelepanematuse või
kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida-§18 lg 2
Hooletus--kui ta ei tea süüteokoosseisule
vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda
tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise
korral pidanud ette nägema--§ 18 lg 3 .
Õigusvastasust välistavad
asjaolud
Õigustavad asjaolud, mis on toodud KarS-s või
muus seaduses.
 1. Hädaseisund (näiteks võõra sõiduki
võtmine, et toimetada vigastatu haiglasse).
 2. Hädakaitse.
 3. Kohustuste kollisioon (peab täitma mitut
seaduses pandud kohustust).
Süü
Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes
siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on
teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja
puudub KarS-s sätestatud süüd välistav
asjaolu.(§32 lg 1 )
Füüsiline isik on süüvõimeline, kui ta on teo
toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane.
§ 33
Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. § 37
Süüvõimetus: Ea tõttu; süüdimatus; piiratud
süüdivus.
Süüteo katse § 25 ja katsest
loobumine
(1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo
toimepanemisele.
 (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma
ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.
 (4) Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil
vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab
süüteo toimepanemist.
 (5) Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab
tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje
ärahoidmiseks.
Isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest. Sel
juhul kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg
veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest
sõltumatute asjaolude sunnita. § 40.

Süüteo toimepanemine
grupi poolt
Teo toimepanijad: Väärteo puhul on karistatav üksnes
täideviimine. KarS § 23
Täideviimine ja selle vormid:
 Vahetu: 1 isik paneb süüteo toime.
 Kaastäideviimine: 2 või enam isikut.
 Vahendlik täideviimine: valitsemine teadmisega,
teenistusliku või majandusliku sõltuvusega.
Teist isikut kasutava täideviimise korral algab
süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli
toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku
ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo
toimepanemist.§ 25 lg 3
Süütegude KarS järgi
kvalifitseerimise juhend
Justiitsministri 23. augusti 2002. a määrus nr 54 § 2. Väärteo
kvalifitseerimine
(1) Väärtegu kvalifitseerides viidatakse «Karistusseadustiku» eriosa
või väärteokoosseisu ettenägeva muu seaduse sellele
paragrahvile, lõikele ja punktile, milles sätestatud tunnustele
kvalifitseeritav tegu vastab.
(2) Väärteokatse korral viidatakse peale lõikes 1 nimetatud sätete
ka «Karistusseadustiku» § 25 lõikele 2 ning
1) teist isikut kasutava täideviimise korral § 25 lõikele 3;
2) kaastäideviimise korral § 25 lõikele 4;
3) tegevusetuse korral § 25 lõikele 5;
4) kõlbmatu väärteokatse korral § 26 lõikele 1.
(3) Tegevusetuse korral viidatakse lisaks lõikes 1 nimetatud sätete
ka «Karistusseadustiku» § 13 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui
tegu saab toime panna ainult tegevusetusega.
Juriidilise isiku vastutus
Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel
teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle
liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt
juriidilise isiku huvides.
KarS §14 lg 1
Karistusõiguslikult ei vastuta riik, KOV ega avalikõiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank jt.)
JI süüvõime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb
registrist kustutamisega.
Kes saavad toime panna?
JI organ=juhatus, nõukogu
Organi liikme=juhatuse, nõukogu liige
Juhtivtöötaja=direktor, osakonnajuhataja
Pädev esindaja=advokaat, prokurist;
müügiagent, müüja, projektijuht jne.
Tavatöötaja= esmalt tuvastada tavatöötaja
täisdeliktiline tegu ning seejärel JI organi või
juhtivtöötaja käsk või heakskiit sellele.
Bussijuhi poolt sigarettide salakaubavedu ei
toimu ilmselt äriühingu korraldusel.
Kohtupraktika
Käesoleva kaasuse puhul tähendab see seda, et keelatud
reklaami avalikustamine pidi toimuma AS ....organi või
juhtivtöötaja heakskiidul või korraldusel, kusjuures juhtivtöötaja
või organi liikmed pidid tegutsema vähemalt ettevaatamatusega
ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. RKL
3-1-1-82-04
Arvestades seda, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod,
mille eest on ette nähtud ka JI vastutus, on sellised, mida
reeglina ei pane toime JI juhtivtöötaja ega organ, vaid
tavatöötajad, on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo
paneb toime JI tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või
vähemalt heakskiidul. Selline tegu on ka saasteainete õhku
paiskamine ilma vastava loata. Ka väärteoprotokolli kohaselt ei
töötanud liivapritsiga laeval "Langeland" osaühingu juhatuse liige
A. A. ise, vaid OÜ N....töötajad. RKL 3-1-1-145-05 p.6.

Füüsilise ja juriidilise isiku
vastutuse vahekord
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud
füüsilise isiku vastutuselevõtmist. KarS §14 lg 2
Riigikohtu praktika pigem eelistab vahendlikku täideviimist.
Mõtlemiseks: OÜ juhtide poolt veokijuhi sundseisu panemine:
kas vedada piirraskust ületavat palgikoormat või töölt
vabastamine.
Vt. ka Juridica 2009 nr.8. E.Elkind jt.
1. Praktikum.
Süüteo analüüs
Igaüks koostab oma valitud kaasuses Süüteo
analüüsi (lisafailina).