Transcript Kindlustus – võimalus toime tulla ootamatu kahjuga

Kindlustus – võimalus toime tulla
ootamatu kahjuga
Kindlustus kui finantsteenus
• Õhu müümine?
• Mittemateriaalne hüve
• Kindlustunne
Kindlustuse eesmärk
• Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või
tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist.
• Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul.
Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud
ja mõõdetavad.
• Mistahes ettetulevaid riske kindlustada võimalik ei ole.
Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti
on alati sündmusi, mille korral kindlustusselts hüvitist ei
maksa.
Kindlustus kui süsteem
• Võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid
üle kindlustusseltsi kanda. Pakub rahalist kaitset või
võimalust taastada kindlustatud objekti
kahjujuhtumieelne seisund.
• Süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude
katmiseks.
• Ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude
hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel.
Kindlustuse mõisted
• Kindlustusrisk – on oht või sündmus, mis võib
tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
• Kindlustuskaitse – riskid, mida kindlustusleping
katab.
• Kindlustushuvi – on isiku (kindlustusvõtja) huvi
kindlustada ennast, oma vara või teenus teatud
riski vastu.
Kindlustuse mõisted
• Kindlustatud ese – ese, millega seotud kindlustusriski on
kindlustatud (füüsiliste isikute elu ja tervis ning füüsiliste
ja juriidiliste isikute vara, varalised ja mittevaralised
huvid, õigused ja kohustused).
• Kindlustusjuhtum - kindlustusseltsi ja kliendi vahel
eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab
kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse –
reeglina taastama juhtumieelse olukorra või maksma
hüvitist. See, mis täpselt on kindlustusjuhtum, määratakse
kindlaks kindlustuslepingus.
Kindlustuse põhiliigid
• Kahjukindlustus (varakindlustus)
• Elukindlustus – kindlustusandja peab kindlustatud isiku
teatud sündmuse korral (nt kokkulepitud eluea
saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd)
maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa.
Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse
väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
• Edasikindlustus
Kindlustuse vormid
• Vabatahtlik kindlustus - kindlustuslepingu sõlmimise
kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõidukiehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt.
• Kohustuslik kindlustus - isik on seadusega kohustatud
sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus.
• Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus
tasuda kindlustusmakset või –maksu ja hüvitamise
kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu
vahenditest finantseeritav ravikindlustus.
Kindlustusteenuste pakkujad
• Kindlustusseltsid
• Kindlustusseltside filiaalid
• Kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja
kindlustusagendid)
• Registreeritud Finantsinspektsioonis.
Turuosaliste nimekirjaga saab tutvuda
Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee.
Kindlustuslepingu mõiste
• Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja
kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või
maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt
või osadena või täitma lepingu muul
kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise
kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma
kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Millest koosneb kindlustusleping?
Üldjuhul koosneb kindlustusleping järgmistest osadest:
• Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi poolt avalduses
esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise.
• Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad
olla nii üldtingimused kui ka eritingimused. Kindlustustingimused on
teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski
eraldi kokku ei lepita.
Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv
informatsioon.
• Dokumendiks kindlustuslepingu sõlmimise kohta on poliis. Poliisile on
märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed. (Vt VÕS § 434)
Enne kindlustuslepingu sõlmimist!
• Mida ja mille vastu Sa täpselt soovid kindlustada? Hea
kindlustuslepinguga on kaitstud kõik riskid ehk ohud, mis võivad
Sind või Sinu vara tabada. Ehk riskid, mille vastu kindlustatakse, on
valitud vastavalt Sinu tegelikele vajadustele.
• Millise summa ulatuses soovid kindlustada?
• Kui oled valinud kindlustusseltsi, loe ja mõtle läbi, kas
lepingutingimused vastavad sinu ootustele? Konsulteeri vajadusel
ka teenusepakkujaga.
• Pärast lepingu sõlmimist vaata üle ka poliisi andmed!
Kindlustusandja valikul:
•
Ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste
riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks
millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on
omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või
väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal
tervikuna.
•
Soovitatav on põhjalikult tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi
pakkumisega ja neid omavahel võrrelda.
•
Kindlustusselts oskab klienti pädevalt nõustada. Samas ei tasu eeldada, et
kindlustusselts soovitab kliendile oma konkurenti kui parema teenuse
pakkujat.
•
Kindlustusmaakleri pakkumine sisaldab erinevate kindlustusseltside
lepingutingimuste analüüsi ja kliendi kindlustushuvist lähtuvat parimat
pakkumust.
Kindlustuslepingu tingimustest
• Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on
koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud
kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema
lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja
arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida
loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel
toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise
kord.
• Loe hoolega läbi kõik tingimused, sh ka väikeses kirjas
kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.
Millele tähelepanu pöörata
kindlustuslepingu tingimuste juures:
• Pööra tähelepanu kindlustuslepingu mõistetele nagu näiteks
kehtivuspiirkond, kindlustatud isikute vanuselised piirangud,
kindlustusperiood, kindlustussumma jne.
• Pööra tähelepanu, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks.
Erinevate kindlustusseltside puhul need tingimused erinevad.
• Pööra tähelepanu välistustele ehk juhtudele, millal kindlustusseltsil tekib
õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.
• Pööra tähelepanu sinu kohustustele, sealhulgas milline on
kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul
täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil
õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest
keelduda.
Liikluskindlustuse leping (1)
• Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel
peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping.
Liikluskindlustuse lepingu alusel kohustub
kindlustusselts hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu
tekkinud liikluskahju ja kindlustusvõtja kohustub
tasuma kindlustusmakseid.
Liikluskindlustuse leping (2)
• Leping sõlmitakse konkreetse sõiduki, mitte
registreerimismärgi või sõiduki omaniku suhtes.
Ühe sõiduki suhtes saab kehtida ainult üks leping.
Leping on tähtajatu. Lepingu alusel võib
kindlustusselts väljastada poliisi pikkusega 1
päevast kuni 12 kuuni.
Liikluskindlustuse leping (3)
• Maksekohustusega lepingu ehk jah-lepingu alusel
väljastab kindlustusselts sulle kindlustuspoliisi järgmiseks
kindlustusperioodiks ilma, et peaksid uuesti sellekohast
soovi avaldama. Sul on kohustus uueks perioodiks
väljastatud poliisi eest tasuda.
• Pideva maksekohustuseta lepingu ehk ei-lepingu alusel
kindlustusselts uut kindlustuspoliisi automaatselt ei
väljasta. Sa pead tegema uue valiku erinevate
kindlustusseltside pakkumisi võrreldes või küsima uut
poliisi seniselt kindlustusseltsilt.
Liikluskindlustuse poliis
• Dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki
suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping.
Poliisil on näidatud kindlustusperioodi pikkus ja
selle alusel arvestatud kindlustusmakse. Liikluses
osalemiseks peab sõidukil olema kehtiv
kindlustuspoliis.
Kindlustusjuhtumi toimumine
• Kindlustusvõtjal teatamise kohustus kindlustusandjale peab kindlustusjuhtumi
toimumisest viivitamata teatama.
• Kahju käsitlemine – rida tegevusi, mis on seotud
kindlustusjuhtumi uurimisega. Kahju käsitlemine
algab kahjujuhtumi teavitamisega ning lõpeb
kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumisega.
Kelle poole pöörduda, kui Te ei ole rahul
kindlustusandja tegevusega?
• Finantsinspektsioon – [email protected]
• Kindlustuse vaidluskomisjon – www.lkf.ee
• Kohus – www.just.ee
Finantsinspektsiooni roll
• Finantsinspektsiooni poole võib pöörduda eelkõige
sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks.
• Finantsinspektsioon võib tarbija kaebuse alusel:
- esitada teenusepakkujale järelepärimise täiendavate
selgituste saamiseks;
- kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele.
• Seejärel edastab Finantsinspektsioon tarbijale omapoolsed
selgitused ning ühtlasi annab teada võimalustest, kuhu
vaidluse lahendamiseks pöörduda.
Kui rahaasjades on sõltumatut nõu vaja:
• Tarbijaveeb www.minuraha.ee
• Kindlustusest lähemalt:
www.minuraha.ee/kindlustamine
• Erinevate pakkujate tingimuste võrdlemisel on
abiks küsimustikud “Mida võrrelda?”
www.minuraha.ee/mida_vorrelda
Tänan!
Mari Puusaag-Tamm
jurist
Finantsinspektsioon
[email protected]