Transcript Vana-Rooma
Vana-Rooma Itaalia enne Roomat • Etruskid, õitseaeg 8.-6. saj. • Etruskide uskumused, mis mõjutasid tugevalt hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu – rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. • Ennustuskunst, mille võtsid üle roomlased. • Väga arenenud ehituskunst: võimsate müüridega korrapärase planeeringuga linnad, templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed, sillaehitus. Oskasid ehitada võlvi. Roomlased võtsid etruskidelt üle aatriummaja. • Skulptuuris on kuulsaim teos Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutamine • Legendi järgi asutati Rooma linn 21.apr. 753.a. e. Kr. • Tegelikult kujunes linn 10.-7. saj. e.Kr. 7 künka: Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats - foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Rooma kuningriik 753 – 510 a. e. Kr. • Valitsemiskorraldus: • Riigi eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. • Rahvakoosolekud ehk komiitsid toimusid esialgu kuuriate (kõik täiskasvanud mehed) kaupa ja neid nimetati kuriaatseteks komiitsideks, kuuriatesse kuuluti päritolu järgi. • Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul. Tema võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik, mõningate religioossete kombetalituste täitja. • Senat koosnes sugukondade vanematest. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. • Esimeseks kuningaks oli Romulus. Rooma vabariik 509-30 a e Kr. • Valitsemiskorraldus: • Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. • Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1) Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2) Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist – valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3) Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. • SENAT – liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne. • Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis sõjandust, rahandust, välispoliitikat, valvas usukultuse järele. • Senat juhtis tegelikult riiki. Ametnikud ehk magistraadid • Ametnikud e. magistraadid valiti patriitside hulgast, reeglina valiti paarikaupa 1 aastaks, palka ei makstud. • Tähtsamad magistraadid olid: • Kaks konsulit - kuulus kõrgeim tsiviilvõim ja sõja ajal juhatasid nad vägesid; • Preetor – kohtumõistja, õigusemõistja, korraldasid kohtuprotsesse • Kvestor – vastutas riigikassa eest, maksude kasseerimine • Tsensorid – vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest, aga jälgisid ka elukombeid • Ediilid – valvasid vilja riikliku kokkuostu järele, hoidsid linnas korda, korraldasid avalikke pidustusi Plebeid ja patriitsid • Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. • Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega • Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Rahvatribuunid – kaitseid lihtrahva huve, esindasid plebeisid patriitside eest • 287 eKr kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe • Plebeide õiguste kasv tõi muutused seisustes: plebeide rikkam osa sulas kokku patriitsidega ja kujunes nobiliteet. Rooma poliitika • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • 133 a. eKr tähistab Rooma impeeriumi algust, mil Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Roomale. • Rooma poliitika alistatud maade suhtes ( jaga ja valitse) • Põhiprintsiibid: • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; • Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; • Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. Rooma poliitika Itaalias ja väljaspool Itaaliat • Poliitika Itaalias: • Võidetuilt konfiskeeriti 1/3 maad, kuhu Rooma kodanikud rajasid kolooniaid • Osa kogukondi liideti Rooma riigiga munitsiipium – säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused; • Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased • Poliitika väljaspool Itaaliat: • Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks st. nad pidid makse maksma ja provintsi eesotas oli Roomast pärit asehaldur. Säilitati kohalik omavalitsus ja kombed. Vabariigi languse põhjused • Talupoegade laostumine: pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelda põlluharimisega; tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid; laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said ploretaarid • Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita, siis kujunes palgaarmee. Mariuse sõjaväereform: proletaare hakati värbama palgasõduriteks • Rooma riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud enam osaleda rahvakoosolekutel ja riigiasjade otsustamisel. • Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema ploretaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30 a. e. Kr • Vabariiklik riigikord ei vastanud enam Rooma kui suurriigi vajadustele. Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused, mis võistlesid mõjuvõimu pärast Roomas. Kaks peamist parteid olid: • Optimaadid , kes kaitsesid senati võimu; • Populaarid, kes tuginesid rahvakoosolekule. • 89.a. eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse. • Triumviraat - 60 a e. Kr sõlmisid 3 Rooma mõjukamat meest: Caesar,Pompeius ja Crassus senativastase liidu e. triumviraadi Gaius Julius Caesar (100-44 a eKr) • 59 a. eKr valiti Caesar konsuliks • Caesar alistas kogu Gallia Rooma võimule ( sõjad Gallias 58-51 a e.Kr) • Caesar alustas 49 eKr Rubicot ületades (Itaalias Riminis) kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. • Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. • • • • • Caesari tähtsus riigimehena: taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu; tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis hästi läbi saada literaatidega; teda peetakse ajakirjanduse isaks, oli hea kirjamees Märkmeid Gallia sõjast; laskis riigi kaardistada kalendrireform – kehtestati Juliuse kalender • 30 a eKr hõivas Octavianus Egiptuse ja liitis selle Rooma riigiga. Sündmus tähistab vabariigi lõppu Roomas.