Transcript EMP programm "Riskilapsed ja -noored"

EMP programm
„Riskilapsed ja –noored“
Regionaalsete üksuste loomine
Riskilapsed ja -noored
Programmi eesmärk:
Laste ja noorte riskide ennetamine ja heaolu parandamine
Oodatavad tulemused:
 Kohalike omavalitsuste toetamine töös laste ja noortega

Ennetavate ja tõenduspõhiste sekkumiste rakendamine

Valdkondadeülene koostöö ja teenuste integreerimine

Ühtse koordineeriva tugisüsteemi loomine
Toetussumma:
 EMP ja Norra toetusmehhanismidest - 6 505 000 eurot
 Siseriiklikest vahenditest - 1 147 941 eurot
Programmi ülesehitus
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kooliarenduslikud
tegevused, sekkumiste
väljatöötamine ja
rakendamine
Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide oskuste ja
tegevuste arendamine
korduvõigusrikkumiste
ennetamiseks, kaasamaks
riskilapsi ja – noori
Kaasava hariduskorralduse
toetamine
Sotsiaalministeerium
Vanemlusprogrammi
rakendamine
Riskilapsi ja noori toetava
ühtse süsteemi
loomine
Justiitsministeerium
Kogukonnapõhine
kuriteoennetus
Jätkutugi erikoolist ja
vanglast vabanenud
noortele
Perepõhine programm
alaealistele
õigusrikkujatele
Laste ja
noorte
riskide
ennetamine
ja heaolu
parandamine
Uuringud riskilaste ja -noorte
toetamisest kohalikul tasandil
Eeldefineeritud projekti tegevused:




Lastele ja noortele suunatud tugisüsteemide analüüs ja
valdkondadeülese tugisüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine
Tõenduspõhise vanemlusprogrammi valikuanalüüs ning
vanemlusprogrammi rakendamine
Raskete käitumisprobleemidega noortele mõeldud
sekkumisprogrammide valikuanalüüs ning sekkumisprogrammi
elluviimine
Uuring kohalike omavalitsuste suutlikkuse ja valmiduse hindamiseks
toetada riskilapsi ja –noori
http://www.kriminaalpoliitika.ee/kuriteoennetus-ja-jatkutugi-kohalikul-tasandil-0
 Kinnistes asutustes viibivate noorte kliiniline hindamine (okt 2014)
 Regionaalsete tugiüksuste loomine
Eestvedajad: Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium
Eelarve: 2 663 016 eurot
Tõenduspõhised programmid

Vanemlusprogramm (Incredible Years (IY))
Rakendamise eesmärk: Ennetada laste probleemide teket või
süvenemist (käitumis- ja sõltuvusprobleemid, laste ja vanemate vaimse
tervise probleemid, laste väärkohtlemine jt)
 Suurendada lapsevanemate oskusi laste käitumisprobleemidega
hakkama saamisel.
 Tõsta vanemate teadlikkust, et vanemaksolemise olukorrad on
lahendatavad, kasutades seejuures järeleproovitult efektiivseid
lahenduskäike.
 Aidata olla teadlik ja hästi toimetulev lapsevanem.
 Saavutada programmi läbi konkreetseid tulemusi, mis lapsevanemaid ja
nende läbi lapsi aitavad.
Piloot 2014 lõpp – 2015 algus
Käitumisprobleemidega noorte abistamiseks

Perekonnapõhine sekkumisprogramm noorukitele, kes
tarbivad psühhoaktiivseid aineid (Multi Dimensional Family
Therapy (MDFT))
 Noorukil aidatakse:
• Arendada iseseisvat toimetulekut ja emotsioonide reguleerimist;
• Parandada probleemilahendamise oskusi ja sotsiaalset
kompetentsust;
• Leida alternatiivseid tegevusi sõltuvusainete tarvitamisele ning
hälbivale käitumisele.
 Vanemate puhul on fookus vanemliku meeskonnatöö täiustamisel ja
vanemliku praktika parandamisel.
Piloot 2015 algus
Laste ja noorte valdkondadeülese
tugisüsteemi lähtealused
Eestvedaja: Sotsiaalministeerium

Eesmärk kirjeldada laste ja peredega seotud valdkondadeüleseid ja
-vahelisi (tervis, õiguskaitse, haridus, hoolekanne jt) tugisüsteemi
kujundamise peamiseid väljakutseid ja anda soovitused olulisemate
riiklike tegevussuundade osas.

Juhtrühm: Lähtealuste loomist konsulteerisid nelja ministeeriumi
(Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium) esindajatest moodustatud
juhtrühma liikmed ja projekti doonorpartneri Norra laste-, noorteja pereasjade direktoraadi ekspert.
http://lapsedjapered.sm.ee/valdkondadeuelene-tugisuesteem.html
Lähtekohad:
•
•
•
•
ÜRO lapse õiguste konventsioon
Euroopa Põhiõiguste Harta
Laste ja perede arengukava 2012-2020, Noortevaldkonna arengukava jt
Uus lastekaitseseadus, alaealiste õigusrikkujate süsteemi reformi plaanid jt.
Põhimõtted:
• Probleemide ennetamine aitab lapsi ning säästab raha
• Sekkumised peavad olema tõenduspõhised
• Valdkondadeülese koordinatsioon ja multidistsiplinaarne töö laste, noorte ning
peredega
Laste heaolu tagamine on valdkondadeülene
LAPSE HEAOLU TAGAMINE
lapse heaolu toetavad
SEKKUMISED
vertikaalne
korraldus
Hoolekanne
Haridus
Tervishoid
Õigus- ja
korrakaitse
JÄRELEVALVE
lapse heaolu toetavate sekkumiste üle
Hoolekanne
Haridus
Tervishoid
horisontaalne sidusus
Õigus- ja
korrakaitse
Riiklik (keskvõimu) tasand
6.04.2015
SOTSIAALMINISTEERIUM
Eesti
Haigekassa
SISEMINISTEERIUM
Politsei- ja
Piirivalveame
t
SKA
Regionaalne tasand
(sh maakond)
Omavalitsuse tasand
ERINEVAD OSAPOOLED LASTE HEAOLU TAGAMISES
TAI
Erikoolid jt
riigikoolid
Hoolekandeteenused
Haiglad
HARIDUSMINISTEERIUM
Eesti
Noorsootöö
Keskus
JUSTIITSMINISTEERIUM
Riigiprokuratuur
Riigikohus
SA Innove
Ringkonnaprokuratuuri
d
Politseijaoskonnad
Perearstid
Konstaablijaoskonnad
Alaealiste
komisjonid
Ringkonnakohtud
Maa- ja
halduskohtu
d
Maavalitsu
s
Psühhiaatrid
jt eriarstid
Õppenõusta
misteenused
(riigi
rahastatud)
Kohtutäiturid
Kohalik omavalitsus
Varjupaigad
,
päevakesku
sed jt
teenused
Logopeedid/
Psühholoogi Asenduskod
u
d/
terapeudid
Alaealiste
komisjonid
(KOV
tasand)
Lasteaiad
Noortekesku
s
Üldhariduskoolid
Õppenõusta
miskeskused
Analysis of child protection. PriceWaterhouseCoopers 2013
Vanglateeni
stus
Vanglad
Prefektuurid
10
Laste
ombudsman
Kriminaalhooldus
L
a
st
e
g
a
k
o
kk
u
p
u
ut
u
v
k
ol
m
a
s
s
e
kt
or
Mis vajab lahendamist?
1. Riiklik
koordineerija
2. KOV tasandi
toetamine
3. Tegevuste
õigeaegsus,
asjakohasus,
kvaliteet ja
piisavus
„Laste ja noorte valdkondadeülese
tugisüsteemi lähtealused“
soovitused:
1. Haldusalade ülese strateegilise infovahetuse, koordinatsiooni ja
vastutuse loomine.
2. Eesmärkide ja rahastusotsuste tuginemine andmetele, uuringutele
ja analüüsidele.
3. Ennetusalase tegevuse ühtlustamine ja esmatähtsaks seadmine
4. Kohalike võrgustike tõhusam rakendamine.
5. Toe pakkumine spetsialistidele pädevuste arendamiseks ja
tegutsemispõhimõtete ühtlustamiseks.
6. Regionaalsete pädevus- ja koordinatsiooniüksuste loomine.
1. Haldusalade ülese strateegilise infovahetuse,
koordinatsiooni ja vastutuse loomine.
•
Selge rollijaotus. Ministeeriumidevahelise töörühma loomine
•
Tööks abivajajate isikustatud andmetega valdkondade üleselt, s.h
infosüsteemide vaheliste andmepäringute (nt Rahvastikuregister,
STAR, SKAIS, EHIS, PPA riskiperede ja isikute andmekogu)
võimaldamine või olemasolevate registrite ühildamine
•
Andmete kogumise põhimõtete (mõisted, klassifikaatorid jms.)
ühtlustamine erinevates infosüsteemides.
2. Eesmärkide ja rahastusotsuste tuginemine
andmetele, uuringutele ja analüüsidele.
•
Laste, noorte ja perede valdkonna ühtse teadus-ja arendusasutuse loomine või
teemaga juba tegelevatele asutustele järjepideva koostöövormi kujundamine riiklike
ja välisvahendite eesmärgipärasemaks suunamiseks.
•
Kohaliku omavalitsuse, regionaalse ja riigi tasemel lapse heaolu kajastava kvaliteedi
mõõdikute süsteemi loomine ja eesmärkide seadmine, mis on töövahend kohalikule
omavalitsusele, mille abil saab kaardistada lapse heaolu tugevusi ja arendamist
vajavaid valdkondi, et tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida
edusamme.
•
Valdkondade ülene ressursside süsteemne planeerimine ja kulu-tulu analüüside
kasutamine rahastusotsuste tegemisel.
3. Ennetusalase tegevuse ühtlustamine ja
esmatähtsaks seadmine
•
•
•
•
Ennetuse olulisuses, põhimõtetes, miinimumstandardites ning
kvaliteedikriteeriumides kokku leppimine.
Ennetuse eesmärkide, täpsemate sihtrühmade, geograafilise jaotuse, mõju
saavutamiseks minimaalselt vajalike mahtude ja kasutatavate meetodite
kooskõlastamine.
Riiklik (koordinatsiooni) toetus kohalikule tasandile vajalikus mahus kvaliteetse
ennetustegevuse teostamiseks ja mõjususe hindamiseks.
Vabaühenduste poolt teostatavate ennetustegevuste ja rahastuse ühtlustamine (nt
Hasartmängumaksu Nõukogu põhimõtete ülevaatamise abil) ning tegevuste
mõjususe hindamise toetamine.
4. Kohalike võrgustike tõhusam rakendamine.
•
KOV tasandi koostööüksus (võrgustik), mis planeerib strateegiliselt ja koordineerib
piirkonna vajadustest lähtuvalt lastele ja peredele suunatud erinevate valdkondade
poolt pakutavate tegevuste ühtlustatud arengukavad, tegevuskavad ning eelarve.
–
–
–
–
–
Kohaliku omavalitsuse eesmärkide seadmine lähtuvalt põhinäitajatest, mis peegeldavad laste heaolu
vastavas piirkonnas ning on mõõdetavad ja kindlaksmääratud aja jooksul saavutatavad;
Valdkondade ülene ressursside süsteemne planeerimine ja laste heaoluga seotud eri valdkondade
abimeetmete korraldamine samaaegselt ja kooskõlastatult;
Strateegilisteks otsusteks vajalike andmete kogumine ja analüüs;
Kohalikul tasandil teenuste miinimumloetelu ja kvaliteedistandardite kehtestamine ning vastava
järelevalve teostamine;
Kohalike spetsialistide tasandi võrgustike toetamine, vajalike spetsialistide ja teenuste olemasolu
tagamine või puuduolevate osas koostöökokkulepped mõne teise omavalitsuse territooriumil
tegutsevate asutuste teenusepakkujatega;
•
Kohaliku omavalitsuse koostööüksuse partneriks on regionaalne tugiüksus, mis on
toeks nii lastekaitse juhtumite lahendamisel kui omavalitsuse võimekuse tõstmisel (nt
abi arengukavade koostamisel ja ennetuse planeerimisel).
5. Toe pakkumine spetsialistidele pädevuste
arendamiseks ja tegutsemispõhimõtete
ühtlustamiseks.
•
•
•
•
Laste heaolu tagamist puudutavate regulatsioonide täpsustamine eri valdkondade
töötajate igapäevatöö vaatenurgast.
Juhendite ja vajaduspõhiste koolituste riiklikult koordineeritud, süsteemne ja
järjepidev väljaarendamine ning pakkumine.
Plaaniliste koolitusprogrammide kujundamine viisil, et nendes osaleksid mitmete
erialade spetsialistid üheskoos nii valdkonnasiseselt kui ka koos teiste valdkondade
spetsialistidega.
Lühiajaliste töövarju- ja praktikaprogrammide korraldamine eri valdkondade
spetsialistide vahetamiseks ja üksteise töö tundma õppimiseks.
6. Regionaalsete pädevus- ja
koordinatsiooniüksuste loomine.
•
•
•
•
•
Mitterahalise toe pakkumine kohalike võrgustike arendamiseks nii eestvedamis- kui
erialase suutlikkuse tõstmine näol.
Abi erinevate teenuseosutajate (laste vaimse tervise keskused,
õppenõustamiskeskused, kohalike omavalitsuste perekeskused, noortekeskused jt)
koordineerimisel regioonis ja mõjusate teenuste omavalitsustele kättesaadavaks
muutmine.
Andmete kogumise vormide, näidisküsimustike loomine ja soovituste andmine
aitamaks kohalikke võrgustikke nende töö kavandamiseks ja korraldamiseks tarvilike
andmete kogumise ning analüüsiga.
Abi pakkumine keeruliste lastekaitse juhtumite korraldamiseks (s.h kogenud
spetsialistide oskusteabe, mobiilsete meeskondade teenuse pakkumine ).
Teenuste kvaliteedistandardite väljatöötamine ja omavalitsustele kättesaadavaks
muutmine (nt tõenduspõhiste programmide arendamise, testimise ja laiendamise
koordineerimine).
Eesmärk ja vajadus
Loodavate regionaalsete üksuste (RTÜ) eesmärk:
Laste ja perede heaolu puudutava riikliku valdkondadeülese
poliitikakujunduse ühtlustatud viimine KOV tasandile ja KOVide
jõustamine asjakohaste tegevuste planeerimisel.
„Laste ja noorte valdkondadeülese tugisüsteemi väljaarendamise
lähtealused“
http://lapsedjapered.sm.ee/fileadmin/Sisu_laadimine/Lapsed_ja_
pered/Uued_dokumendid/Tugisu__steemi_la__htealused_lo__ppr
aport_kujundatud.pdf
Pilootprojekt september 2014 - aprill 2016
Keskse koordinatsiooniüksuse ülesanded
Sisend riigi tasandil teostatava poliitika kujundamisele
 KOV, regiooni ja riigi tasemel lapse heaolu kajastava ja
strateegilisteks otsusteks vajalike
- andmete kogumine ja analüüs s.h. andmete kogumise
põhimõtete ühtlustamine, sh vormide ja näidisküsimustike loomine
KOVidele
- kvaliteedimõõdikute süsteemi loomine
 Lastele ja peredele KOV-tasandil pakutavate ennetavate teenuste
miinimumloetelu kehtestamine, põhimõtete, standardite loomine
ning teenuste mõjususe hindamine
 Koolituste riiklikult koordineeritud, süsteemne ja järjepidev
väljaarendamine ning pakkumine
SKA regionaalsete üksuste ülesanded
Tugi kohalikele omavalitsustele - mitterahalise toe pakkumine
kohalike võrgustike arendamiseks nii eestvedamis- kui erialase
suutlikkuse tõstmise näol.



KOV võrgustike nõustamine valdkondadeülese ressursside
süsteemsel planeerimisel ja laste heaoluga seotud eri valdkondade
abimeetmete korraldamisel
Kohaliku tasandi ennetusalase tegevuse toetamine, sealhulgas tugi
eri valdkondade spetsialistide suuremale koostööle suunatud
planeerimisel, ennetustegevuste teostamisel (nt piirkondlikult
ühiste kavandamis- ja hindamiskohtumiste korraldamine) ja mõjude
hindamisel (nt hindamisvormide ja küsitluste korraldamise
näidismaterjalide väljatöötamine).
Soovituste andmine aitamaks kohalikke võrgustikke nende töö
kavandamiseks ja korraldamiseks tarvilike andmete kogumise ja
analüüsiga
SKA regionaalsete üksuste ülesanded




Abi eri valdkondade teenuseosutajate (laste vaimse tervise
keskused, õppenõustamiskeskused, perekeskused, noortekeskused
jt) kaardistamisel ja tegevuse koordineerimisel regioonis.
Abi pakkumine keeruliste lastekaitsejuhtumite korraldamisel
Tõenduspõhiste programmide arendamise, testimise ja laiendamise
koordineerimine.
KOV spetsialistide tasandi võrgustike toetamine, vajalike
spetsialistide ja teenuste olemasolu tagamine või puuduolevate
suhtes koostöökokkulepped mõne teise KOV territooriumil
tegutsevate asutuste teenusepakkujatega.
Kohalike võrgustike
„portfellijuhtimine“
Abi loomisel, juhtimisel
ja arendamisel
1.
2.
3.
Loodavad töövahendid





Andmete kogumise vormid ja näidisküsimustikud
Kvaliteedimõõdikute süsteem ja hindajate tiimid
Teenuste miinimumloetelu ja standardid
Tõenduspõhised programmid
Riiklikult koordineeritud koolitusprogrammid
Koordinatsiooni eeldused
1. Ühised
eesmärgid
3. Järjepidev
kommunikatsioon
2. Ühine
tulemuste
ja mõju
hindamine
4. Seostatud
tegevused
5. Keskne vastutaja
Ministeeriumidevaheline töörühm
Arutab ja teeb ettepanekuid kokkulepete sõlmimiseks laste, noorte ja
perede heaolu puudutava strateegiliste tegevuste planeerimisel ja
elluviimisel.





Iga-aastase tegevuskava koostamine valdkondadeülese
tugisüsteemi sujuvaks toimimiseks ja arendamiseks
Eelarvekujunduse ettepanekud (nt laste heaoluga seotud
prioriteetide valik)
Ennetuse olulisuses, põhimõtetes, miinimumstandardites ja
kvaliteedikriteeriumides kokkuleppimine.
Eestvedaja rolli võtmine teadus- ja tõenduspõhiste mõjusate
praktikate arendamisel ja levitamisel
Põhimõtete uuendamisel ja teiste valdkondade kaasamine (nt
kvaliteedistandardite loomine)
Ministeeriumidevaheline töörühm




Võimaluse loomine tööks abivajajate isikustatud andmetega
valdkondadeüleselt ja andmete kogumise põhimõtete ühtlustamine
Laste heaolu puudutavate uuringute kavandamine
Laste heaolu tagamist mõjutavate regulatsioonide ja juhendite (nt
töökirjelduste, sisekorraeeskirjade) täpsustamine eri valdkondade
töötajate igapäevatöö vaatenurgast.
Kommunikatsioonikokkulepped ennetuse sihtrühmadeni jõudmise
osas
Aitäh!
Pille Soome
Sotsiaalministeerium
www.entk.ee/riskilapsedjanoored/