Transcript Perestroika
Perestroika Perestroika, glasnost • 1985.a. märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatšov (s. 1931). • Perestroika (uutmine) – Gorbatšovi uuenduskava, mis nägi ette sotsialistliku ühiskonna täiustamist ja ümberkorraldamist. • glasnost – avalikustamine, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmised ranged tsensuurireeglid pehmenesid. • Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite mõju. • Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev. Miks vajas Nõukogude Liit 1980. aastate keskpaigas reforme? • Senine valitsemise ja majandussüsteem oli oma aja ära elanud. • Põhjused: • majanduses toimis jäik plaani, käsumajandus ning range tsentraliseeritus; • sõnavabaduse puudumine ühiskonnas; • ainupartei (kommunistliku partei) valitsemine • Tagajärjed: • sotsialistlik majandussüsteemi reformimise katsed, kuid sotsialistlik majandus käis üha enam alla, • avalikustamine, informatsiooni senisest kättesaadavamaks tegemine, hakati rääkima tõesemalt. • Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. Gorbatšovi välispoliitika Gorbatšovi võimuletulekuga muutus ka NL välispoliitiline kurss. Gromõko asemel sai NL välisministriks E. Sevardnadze 1985-1990, hilisem Gruusia president. Välispoliitika eesmärgiks: suhete parandamine lääneriikidega. Gorbatšov pakkus välja ulatusliku relvastuse vähendamise e. desarmeerimise kava. 1986.a. toimus Reykjavikis Gorbatšovi ja USA presidendi Reagani kohtumine, mille järel hakkasid paranema Nõukogude - Ameerika suhted. • • • • • 1987.a. sõlmiti Washingtonis kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimisest. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis 1989.a. veebr.-ks Nõukogude väed Afganistanist välja. 1988.a. lõpetati kodusõda Nicaraguas. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Moskva vabam ja mittesekkumise poliitika viis aastatel 1989 -1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki riikides. Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. Paranesid ka Nõukogude - Hiina suhted. Gorbatšovi sisepoliitika • 1988.a. juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised Rahvasaadikute Kongressi. • 1988.a. valiti Gorbatšov NL Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. • 1989.a. märtsis valiti Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. • Kongress valis Ülemnõukogu, kes valis NL presidendiks Gorbatšovi (1990-1991). • Kõik need muutused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. • Gorbatšovi lähikonnast lahkusid paljud senised uuendusmeelsed toetajad, kuna Gorbatšov rõhutas vajadust säilitada sotsialism ja NL terviklikkus ning üritas laveerida reformimeelsete ja vanameelsete vahel. Tšernobõli tuumakatastroof • Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. • Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. Sisepoliitilised muutused NL-s 1980. aastate lõpus • 1988.a. sügisest ühtne perestroika pooldajate ja toetajate leer lagunes. • Eraldus radikaalne tiib, millest üks suund taotles perestroika radikaalset laiendamist ja süvendamist, otsustavamat tegutsemist reformide vallas. Suuna üks liidreid oli Boriss Jeltsin. • Teiseks suunaks oli rahvuslik radikalism, mida vedasid ja juhtisid rahvarinded, nõudes vabariikide õiguste laiendamist ja NL föderatiivse süsteemi reformimist. • Mõlemale radikaalsele suunale vastandusid konservatiivid, kellest ühed soovisid perestroikat aeglustada, teostada reforme mõõdukalt, ettevaatlikult. Teised soovisid perestroikast üldse loobuda, kaitstes ja õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat, mille taga seisis suur osa parteibürokraatia kõrgkihist. • Gorbatšovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade vahel, kuid ajapikku kaldus toetama mõõdukaid konservatiive, soostudes perestroika aeglase arendamisega. • 1988-89 a. vahetusel toimus Rahvasaadikute Kongressi valimine. Kongressi töölehakkamisega muutus rahvas poliitiliselt aktiivsemaks. Moodustusid parteid ja formeerus opositsioon. Aktiivsemad jõud olid rahvarinded. Gorbatšovi majanduspoliitika • Gorbatšovi majanduspoliitika kukkus aga läbi. • Majanduse ümberkorralduse protsessid algasid käsubürokraatlikus laadis. • NLKP määruse alusel alkoholipoliitikast piirati oluliselt alkoholitootmist. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu. Lõpptulemus oli katastroofiline: riigikassasse jäi laekumata 37 miljardit rubla. • 1986-88 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. • Lokkas enneolematu varimajandus. • Katsed reformida põllumajandust sumbusid. • Aastail 1986–89 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis, mida võimendasid teravad ja kohati väga verised rahvuskonfliktid.