O Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.

Download Report

Transcript O Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.

Oksiidid
Oksiidid koosnevad kahest
elemendist, millest üks on hapnik.
Oksiidide liigitus
koostiselementide järgi:
• Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3
• Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10
Nimetuste andmine oksiididele:
• Metallioksiidide nimetamine:
a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral
metalli nimi+oksiid
K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid
b) Muutuva oksüdatsoooniastme puhul
metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid
FeO raud(II)oksiid
Cu2O vask(I)oksiid
Fe2O3 raud(III)oksiid
CuO
vask(II)oksiid
Mittemetallioksiidide nimetused:
• Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel
kasutatakse eesliiteid:
1 (mono)
6 heksa
2 di
7 hepta
3 tri
8 okta
4 tetra
9 nona
5 penta
10 deka
N2O5
dilämmastikpentaoksiid
NO2
lämmastikdioksiid
Anna nimetus oksiididele:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
CaO
Al2O3
CuO
Cu2O
Fe2O3
K2O
PbO2
Cr2O3
PbO
P2O5
N 2O
CO
SeO3
SO2
SO3
Cl2O7
P2O3
P4O10
Kontrolli oksiidide nimetused:
Kaltsiumoksiid
Alumiiniumoksiid
Vask(II)oksiid
Vask(I)oksiid
Raud(III)oksiid
Kaaliumoksiid
Plii(IV)oksiid
Kroom(III)oksiid
Plii(II)oksiid
Difosforpentaoksiid
Dilämmastikoksiid
Süsinik(mono)oksiid
Seleentrioksiid
Vääveldioksiid
Vääveltrioksiid
Dikloorheptaoksiid
Difosfortrioksiid
Tetrafosfordekaoksiid
Oksiidide valemite koostamine:
• Metallioksiide valemi saamiseks
kirjutatakse sümbolite kohale
oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute
võrdsustamiseks kasutatakse indekseid.
+III
-II
+IV -II
Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2
• Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel
elemendi nimetuse ees olevat eesliide
kirjutatakse selle sümboli taha indeksina
Lämmastikdioksiid NO2
Koosta oksiidi valemid:
Tseesiumoksiid
Plii(II)oksiid
Magneesiumoksiid
Kroom(III)oksiid
Triraudtetraoksiid !!
Kaltsiumoksiid
Alumiiniumoksiid
Tsinkoksiid
Tina(IV)oksiid
Plii(IV)oksiid
vääveldioksiid
seleentrioksiid
dikloorpentaoksiid
süsinikmonooksiid
difosforpentaoksiid
lämmastikdioksiid
dilämmastikoksiid
difosfortrioksiid
vääveltrioksiid
süsinikdioksiid
Kontrolli oksiidide valemid:
Tseesiumoksiid
Plii(II)oksiid
Magneesiumoksiid
Kroom(III)oksiid
Triraudtetraoksiid
Kaltsiumoksiid
Alumiiniumoksiid
Tsinkoksiid
Tina(IV)oksiid
Plii(IV)oksiid
Cs2O
PbO
MgO
Cr2O3
Fe3O4
CaO
Al2O3
ZnO
SnO2
PbO2
vääveldioksiid
seleentrioksiid
dikloorpentaoksiid
süsinikmonooksiid
difosforpentaoksiid
lämmastikdioksiid
dilämmastikoksiid
difosfortrioksiid
vääveltrioksiid
süsinikdioksiid
SO2
SeO3
Cl2O5
CO
P2O5
NO2
N 2O
P2O3
SO3
CO2
Kontrolli oksiidide valemid:
Metallioksiidid
Cs2O
CaO
PbO
Al2O3
MgO
ZnO
Cr2O3
SnO2
Fe3O4
PbO2
Mittemetallioksiidid
SO2
NO2
SeO3
N 2O
Cl2O5
P2O3
CO
SO3
P2O5
CO2
Oksiidide liigitus
keemiliste omaduste järgi:
• Aluselised oksiidid (reag.hapetega)
Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,....
• Happelised oksiidid( reag. alustega)
Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,...
• Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui
ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3
• Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete
ega alustega ega veega): CO, NO, N2O
Aluseliste oksiidide keemilised om.:
• Kõik aluselised oksiidid reag. happega,
tekivad sool ja vesi
MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O
• Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste
oksiididega, tekivad sool ja vesi.
MgO + CO2 = MgCO3
• Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag.
veega, tekib leelis (vees lahustuv alus)
CaO + H2O = Ca(OH)2
Happeliste oksiidide keem. om.:
• Kõik happel.oksiidid reag. alustega,
tekivad sool ja vesi
SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O
• Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste
oksiididega, tekivad sool ja vesi
SO3 + K2O = K2SO4
• Enamus happel.oksiide reag. veega,
tekivad vastavad happed(o.-a. sama)
P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V)
Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega.
Amfoteersete oksiidide keem.om.:
• reag. hapetega tekivad sool ja vesi
Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O
• reag. leelise vesilahusega tekib
kompleksühend
Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4]
Neutraalsete oksiidide keem.om.:
Neutraalsed oksiidid ei reageeri
hapete,aluste ega veega.
Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide
jaotus keemil.om. järgi.
Kui üks ja sama metall moodustab mitu
erineva koostisega oksiidi, siis oksiid,
milles metall on madalaima o.-a.-ga,on
aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga
amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline.
Aluselised oksiidid:
MnO, CrO
Amfoteersed oksiidid:
MnO2, Cr2O3
Happelised oksiidid:
Mn2O7, CrO3
Oksiidide saamine
• Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga:
2Mg + O2 = 2MgO
S + O2 = SO2
• Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel:
(karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete)
CaCO3 = CaO + CO2
Mg(OH)2 = MgO + H2O
H2CO3 = CO2 + H2O
Oksiidide rahvapäraseid nimetusi:
CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi;
Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel;
Fe2O3- punane või pruun rauamaak;
Fe3O4- rauatagi, magnetiit;
SiO2- liiv;
CO2- süsihappegaas,
CO- vingugaas;
N2O- naerugaas