FADN ja selle kasutusvõimalused Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Hannes Aamisepp 27.01.2004 Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN (Farm Accountancy Data Network) • metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt.
Download ReportTranscript FADN ja selle kasutusvõimalused Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Hannes Aamisepp 27.01.2004 Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN (Farm Accountancy Data Network) • metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt.
FADN ja selle kasutusvõimalused Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Hannes Aamisepp 27.01.2004 Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN (Farm Accountancy Data Network) • metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 1965. aastal • Andmebaasi kogutakse igal aastal raamatupidamisandmeid Euroopa Liidu liikmesriikides ligikaudu 60 000-lt testettevõttelt • Eestis kogutakse andmed 500 testettevõttest Regulatsioonid • • • • EEC No EEC No EEC No EEC No 79/65 testettevõtete võrgu loomine 2237/77 andmete kogumise metoodika 1859/82 valimi moodustamine 85/377 tüpoloogia FADN eesmärgid Andmed • võimaldavad anda esindusliku ülevaate põllumajandussektori majanduslikust olukorrast erinevate majapidamistüüpide lõikes • abistada majanduspoliitiliste otsuste tegemist EL analüüsib FADN andmete baasil ÜPP mõju sektorile Põllumajandustootjate üldkogum ÜLDKOGUM, põllumajandusloenduse järgi Tüüp <2 2-4 4-6 6-8 8-12 12-16 16-40 40-100 >100 KOKKU 1 6 498 1 036 373 180 198 98 178 48 14 8 623 2 228 67 31 14 12 7 8 4 3 374 3 417 53 29 17 15 5 7 6 1 550 4 9 115 850 345 169 155 84 132 107 92 11 049 5 131 20 6 5 7 6 18 28 18 239 6 10 587 822 150 48 30 9 12 3 1 11 662 7 12 280 850 162 51 38 4 14 4 26 13 429 8 21 188 1 088 244 112 93 48 74 34 30 22 911 9 150 0 0 0 0 0 0 0 0 150 KOKKU 60 594 4 786 1 340 596 548 261 443 234 185 68 987 füüsiliste isikute majapidamisi 98,5% juriidiliste isikute majapidamisi 1,5% NB! Põllumajandusliku majapidamise baaskriteeriumiks on vähemalt 1 ha põllumajanduslikku maad Ettevõtte tüübi ja majandusliku suuruse määramisel on aluseks: • Standardkogutulu (SGM- Standard Gross Margin) • Euroopa suurusühik (ESU) ESU = 1200EUR, ehk 18 775 EEK Ettevõtte majanduslik suurus saadakse tema standardkogutulu jagamisel 1200 euroga Eestis on alates 1998. aastast kokkuleppeliselt testettevõtte majanduslikuks alampiiriks 2 ESU (37 550 EEK ehk ca 20 ha teravilja või 6 lüpsilehma) Üldkogumist jääb välja: 60 594 põllumajanduslikku majapidamist 29,4% kasutatavast põllumajandusmaast 26,2% kogutoodangust Üldkogum, FADN jaoks Tootmistüüp A B D E F Taimekasvatus Aiandus Püsikultuurid Piimatootmine Loomakasvatus Sea- ja G linnukasvatus H Segatootmine Kõik 2-<4 1 826 66 53 659 183 4-<6 518 30 29 311 31 19 1 936 4 742 6 407 1 332 Majandusliku suuruse grupp (ESU) Kõik 6-<8 8-<12 12-<16 16-<40 40-<100 100-<… 223 220 106 175 51 15 3 134 14 12 6 8 4 3 143 17 15 5 7 4 2 132 154 150 81 122 105 90 1 672 14 3 2 3 1 0 237 5 162 589 7 136 543 6 52 258 18 88 421 26 37 228 16 60 186 103 2 878 8 299 Testettevõtete arv valimis aastate lõikes 600 500 400 300 200 100 0 1998 1999 2000 2001 2002 Plaan 200 400 500 500 500 Tegelik 162 370 461 489 489 FADN FADN 2002 (2) testettevõtete arv vallas 4 - 15 (56) 3 (22) 2 (28) 1 (42) 0 (57) Testettev õtete struktuur Aiandus Loomakasvatus Piimatootmine Püsikultuurid Sea- ja linnukasvatus Segatootmine Taimekasvatus FADN testettevõtete arv vallas 4 - 15 3 2 1 0 FADN 2002 (3) (56) (22) (28) (42) (57) Ettevõtete suurusgrupid 2-6 6-16 61 elü Ettevõtluse vormi järgi oli 2002.aastal testettevõtete hulgas: • • • • 407 füüsilisest isikust ettevõtjat 66 osaühingut 9 aktsiaseltsi 7 tulundusühistut FADN andmete praktiline kasutamine • Ülevaate andmiseks eelnevate aastate majandustegevusest • Alusandmebaasina erinevate põllumajandus-poliitiliste otsuste tegemisel – Erinevate toetusskeemide mõju hindamine erinevatele tootjate gruppidele – Sisendite hinnamuutuse mõju analüüsimine – Efektiivsuse muutuse mõju analüüsimine FADN andmete praktiline kasutamine 2 • Vastavalt põllumajanduspoliitilistele valikutele erinevate põllumajanduspoliitika stsenaariumide võrdlemine FADN baasiliste tulevikustsenaariumide analüüsimise adekvaatsus sõltub erinevate prognooside – sisendite hinnad, toetused, põllumajandusettevõtete efektiivsuse, kehtestavate nõuete, turuhindade jne täpsusest Näited FADN andmete kasutamisest Järgnevate näidete puhul püüame andmete kasutamise kaudu näidata netolisandväärtuse dünaamikat ja analüüsida toetuste mõju netolisandväärtuse kujunemisele tootmistüübi ja suuruse poolest erinevatele tootjate gruppidele Netolisandväärtus Taimekasvatustoodang Loomakasvatustoodang Muu toodang + Kogutoodang Eri- ja üldkulud + Brutolisandväärtus Kulum Netolisandväärtus Toetused (v.a investeeringutoetused) Näide 1 Eelnevate perioodide majandustegevuse analüüs Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2000-2002, kr 200 000 150 000 100 000 50 000 0 A E F G H Kõik 2000 42 159 52 300 40 836 93 090 47 395 49 123 2001 63 128 65 158 85 988 132 202 64 171 67 598 2002 48 990 58 015 54 291 157 098 47 752 56 397 Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ettevõtte suuruse järgi 2002. aastal, kr 160 000 140 000 120 000 Taimekasvatus 100 000 Piimatootmine 80 000 Segatootmine 60 000 Kõik 40 000 20 000 0 0…40 40,01…100 100,01…400 400,01… Näide 2 ÜPP toetuste ning EL turukorraldusmeetmete mõju erinevatele tootmistüüpidele arvestades põllumajanduslike sisendite kallinemist aastatel 2004-2006 Eeltingimused • Baasaasta 2002 • Hetkel teadaolev informatsioon turukorraldusmeetmete rakendumisest • Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas • Hetkel teadaolev informatsioon toetuste määrade kohta Analüüside täpsus sõltub kasutatavate sisendandmete ja -prognooside täpsusest Eeltingimused 2 • Kokkuostuhinnad – Teravili • Nisu, oder 1 584 kr/t +10% – Muu taimekasvatustoodang • hinnad 2002. aasta tasemel – Piim • 3 800 kr/t (2004); 4 000 kr/t (2005 ja 2006) – Liha • Hindade tõus keskmiselt 10% aastas Eeltingimused 3 • Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas (v.a elektrienergia, kütus, küte, mis kallinevad rohkem) Eeltingimused 4 • Otsetoetused (2004; 2005; 2006) – Piimalehm (1 100; 74; 540 kr/pea) – Ühtne pindalatoetus (417; 544; 689 kr/ha) – Lisatoetus teraviljale, kaunviljale, rapsile (887; 879; 853 kr/ha) – Lisatoetus veistele (v.a piimalehmad) (593; 463; 296 kr/lü) – Lisatoetus uttedele (vähemalt 10 üle aasta vanust utte) (116; 76; 68 kr/utt) Eeltingimused 5 • Elatustalude kohanemise toetus 15 646 kr talu kohta aastas • Vähemsoodsate alade (LFA) toetus 391 kr/ha aastas Netolisandväärtus tootmistüüpide lõikes, kr 500 000 krooni 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2002 2004 2005 2006 2002 Kõik tüübid 2004 2005 2006 2002 2004 Taimekasvatus Toetused NLV (v.a toetused) 2005 2006 2002 Loomakasvatus 2004 2005 2006 Segatootmine NLV/ tjü Näide 3 Vähemsoodsate alade toetuse mõju hindamine LFA ja FADN FADN suurusjaotus 8 LFA v alim v äike keskmine suur art 20 (24) art 19 (78) (95) Netolisandväärtus LFA-alal ja väljaspool LFA-ala 500 000 400 000 krooni 300 000 200 000 100 000 0 2002 2004 2005 Kõik tüübid Toetused 2006 2002 2004 2005 LFA- alal NLV (v.a toetused) 2006 2002 2004 2005 Väljaspool LFA- ala NLV/ tjü 2006 Näide 4 Edukamate ja vähem edukate tootjate võrdlus sama tootmistüübi ja suurusklassi piires Loomakasvatus, 0…40 ha, edukamad ja mitteedukamad 300 000 250 000 200 000 krooni 150 000 100 000 50 000 0 2002 -50 000 2004 2005 2006 2002 0…40 ha, edukamad Toetused 2004 2005 0…40 ha, mitteedukad NLV (v.a toetused) NLV/ tjü 2006 Loomakasvatus, üle 400 ha 6 000 000 5 500 000 5 000 000 4 500 000 4 000 000 krooni 3 500 000 3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 -500 000 2002 2004 2005 2006 2002 üle 400 ha, edukamad Toetused 2004 2005 üle 400 ha, mitteedukad NLV (v.a toetused) NLV/ tjü 2006 Taimekasvatus, 0...40 ha 200 000 150 000 krooni 100 000 50 000 0 2002 2004 2005 2006 2002 0…40 ha, edukamad 2004 2005 0…40 ha, mitteedukad -50 000 -100 000 Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü 2006 Taimekasvatus, üle 400 ha 2 000 000 1 500 000 krooni 1 000 000 500 000 0 2002 2004 2005 2006 2002 üle 400 ha, edukamad 2004 2005 üle 400 ha, mitteedukad -500 000 Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü 2006 Näide 5 Kasutatud eeltingimustele lisame efektiivsuse (saagikus, väljalüps) tõusu 10% aastas Saagikuse tõus 10% 350 000 300 000 krooni 250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 2002 2004 2005 2006 Taimekasvatus Toetused 2002 2004 2005 2006 LFA-alal NLV (v.a toetused) 2002 2004 2005 Väljaspool LFA-ala NLV/ tjü 2006 Produktiivsuse tõus 10% 1 200 000 1 000 000 krooni 800 000 600 000 400 000 200 000 0 2002 2004 2005 2006 Loomakasvatus Toetused 2002 2004 2005 LFA-alal NLV (v.a toetused) 2006 2002 2004 2005 Väljaspool LFA-ala NLV/ tjü 2006 Tehtud ning planeeritud analüüsid • Tehtud analüüsidest olulisemad – MAK vähemsoodsate alade toetusmakse – MAK põllumajanduskeskkonnatoetuse määrad • Eelseisvad analüüsid – Ühtse otsetoetuse valikute analüüs – Täiendava riigiabi analüüs Veel informatsiooni Jäneda ÕNK koduleheküljel www.janeda.ee/jonk Ajakirjas “Maamajandus” ülevaated aktuaalsetel teemadel Loodan, et meie töö on jätkuvalt abiks majanduspoliitiliste otsuste tegijaile Tänan tähelepanu eest!