Transcript Noor-Eesti - liisiklass
Slide 1
Noor-Eesti
TPL
Slide 2
Noor-Eesti
E S I M E N E K I R J A N D U S L I K RÜ H M I T U S E E ST I S
T EG U T S E S A A STAT E L 1 9 0 5 – 1 9 1 6 TA RT U S
Slide 3
Noor-Eesti
• Noor-Eesti esindab 20. sajandi alguse
kultuurimurrangut.
• Rühmitus tekkis noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena.
• Anti välja viis albumit ja ajakirja Noor-Eesti.
• Vt ka http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3295 ja NoorEesti albumeid: http://krzwlive.kirmus.ee/et/noor
Slide 4
Noor-Eesti
• NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud
noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete
murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja
kultuuri.
• Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks
liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna
muutmise.
• Tiit Hennoste nimetab Noor-Eestit lõpetamata projektiks:
“Nende projektil oli ju kaks külge: tuua Euroopa Eestisse ja
seejärel viia Eesti Euroopasse. Kui Euroopa kultuurimudel on
siiski sajandi jooksul Eesti ühiskonda imbunud, siis Eesti
viimine Euroopasse pole tegelikult siiani korralikult
käivitunud.” (EE, 7.07.2005)
Slide 5
Noor-Eesti tegevus jaguneb kolme ajajärku:
Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming
seotud rahvusromantika ja realismiga)
Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti,
filosoofiasse, looming kaldub impressionismi,
sümbolismi)
Hilisperiood (loomingus avaldub modernism): kui
puhkeb I maailmasõda, pettutakse Euroopa
kultuuris.
Slide 6
Nooreestlased
• Noor-Eesti ning selle ümber kogunenud inimesi
hakati nimetama nooreestlasteks.
• Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse
rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas,
Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem
Grünthal-Ridala, ka Aino Kallas ja Jaan Oks.
• Vähemal määral on liikumisega seotud olnud ka
Anton Hansen Tammsaare.
• Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan
Raud jt.
Slide 7
Soome mõju
Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel,
saades oma vahetud impulsid Soomest, kus
õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ning
elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli
pärit Aino Kallas.
Slide 8
Eesmärgid
Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti
vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest
laiemale euroopalikule pinnale: integreerida
prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi
suundi.
Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja
Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult
kirjanduse uuendamises – samamoodi uuendati
kujutavat kunsti ja muusikat.
Slide 9
Noor-Eesti tähtsus
Noor-Eesti tähistab :
•
•
•
eestikeelse linnakultuuri algust;
modernismi ja uusromantismi võitu
realismi üle;
eesti keeleuuenduse raamliikumist.
Slide 10
„Noor-Eesti”
I album (1905)
Kaanepildi on
valmistanud kunstnik
Nikolai Triik.
Slide 11
Slide 12
Slide 13
„Noor-Eesti” I album (1905)
I albumis seati sihid Euroopasse.
Programmartiklis „Noorte püüded” väljendati muret
Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning seati eesmärk
olukorda põhjalikult muuta, kuid sellest, milline
peaks olema uus euroopalik kirjandus,
programmkirjutises esialgu ei kõneldud.
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=290&next=6
Programmiline oli G. Suitsu luuletus “Noor Eesti” I
albumis.
Slide 14
Noor-Eesti I albumi (1905) avaartiklis
“Noorte püüded” kuulutas Gustav Suits:
Ennemalt öeldi: Noblesse oblige – a a d e l kohustab! Meie ütleme:
Jeunesse oblige – n o o r u s k o h u s t a b! Ja meie seisame teelahkmel.
On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe
olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks,
tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab
tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja
meie hüüe on: E n a m k u l t u r i! See on kõigi vabastavate aadete ja
püüete esimene tingimine. E n a m e u r o p a l i s t k u l t u r i!
O l g e m e e s t l a s e d, a g a
s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!
Slide 15
Johannes Aaviku keeleuuendus
Noor-Eesti I albumis oli Johannes Aaviku kirjutis
“Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest”
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/?id=3830&page=3831
Slide 16
„Noor-Eesti”
II album (1907)
Kaaneilustuse on
kunstnik Kaarlo Enquist
joonistanud.
Album oli koos
reklaamiga üle 250
lehekülje paks.
Albumis avaldati kaks
Juhan Liivi luuletust,
kolm K.J. Petersoni
luuletust ja katkeid
tema päevaraamatust.
Sirvi:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/?i
d=3830&page=3831
Slide 17
Noor-Eesti II album (1907)
Pildil: Johann Köler „Ketraja”
Gustav Suitsu luuletused:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=39
W. Grünthali (Ridala) luuletused:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=
64
Johannes Aaviku kirjutis
„Abstraktlikud substantiwid
Eesti keeles”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=
124
Slide 18
Slide 19
Amandus
Adamson
Slide 20
Noor-Eesti III
album (1909)
Kaaneilustus
kunstnik Nikolai
Triik’i joonistatud.
Albumis on 295
lehekülge.
Slide 21
Uusromantism
Nooreestlaste kirjandusliku programmi üks nurgakivi oli
estetism – kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ja iseseisva
väärtuse rõhutamine.
Kirjandusvooluliselt esindasid nooreestlased
uusromantismi (impressionism, sümbolism): esiplaanile
seati kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus.
Mõjutusi saadi prantsuse, norra ja soome kirjandusest ja
kunstist (Ch. Baudelaire, Rimbaud, Verlaine, E. Munch, A.
Gallén-Kallela, E. Leino). Vt Noor-Eesti I album Baudelaire’i tutvustust lk
108: http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=290&next=107
Tauniti saksa ja vene mõju.
Slide 22
Programmilised seisukohad
Uued programmilised seisukohad, mis selgesti
vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on
sõnastatud III albumis (1909) Tuglase essees „Eduard Vilde
ja Ernst Peterson”.
Tuglas arvustab teravalt eesti realistide loomingut, pidades
seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.
Nooreestlased suhtusid eitavat XIX sajandi ärkamisaja
rahvusromantilisse kirjandusse ja „Kalevipojasse”.
Oluliseks peeti linnastumist: linna vaim, linlik mõtlemine
pidi maale jõudma ajalehtede kaudu.
III albumis ilmus J. Aavikult lugejaid šokeeriv Ch. Baudelaire’i
„Raipe” tõlge. (vt
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=465&next=41)
Positiivselt tunnustati Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi
(pidasid enda esteetiliseks ideaaliks).
Slide 23
Noor-Eesti III
album (1909)
Albumis on
seitse K.J.Petersoni luuletust;
J. Randvere (J. Aaviku) teos
„Ruth”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=465&next=11
Baudelaire, Verlaine’i, Rimbaud’,
Verhaereni jt luuletuste tõlked
erinevatelt eesti luuletajatelt;
F. Tuglase kirjutis “Eduard Wilde ja
Ernst Peterson”.
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
465&next=60
A.H. Tammsaare miniatuur „Süüta
armastus”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
465&next=117
Marie Underi luuletused.
Slide 24
Noor-Eesti III album
(1909)
Jaan Koort „Mure”
Slide 25
Slide 26
Haridusmetslane
Nooreestlasi iseloomustab äärmiselt kõrge
enesehinnang. Nad pidasid end ideaalharitlasteks.
Ülejäänud haritlaskonna iseloomustamiseks võttis
B.Linde kasutusele haridusmetslase mõiste.
Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse,
kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on
talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise
abinõu.
Slide 27
Noor-Eesti IV
album (1912)
Kõigi albumi kunstiliste
reproduktsioonide autor on
Erik Obermann.
Albumis on 268 lehekülge.
G. Suits: „Noor-Eesti
püüdeks on koondada
vaimse kodanluse vastast
intelligentsi.”
Slide 28
Noor-Eesti IV
album (1912)
Erik Obermanni
juugendstiilis
illustratsioon NoorEesti IV albumis (1912).
Vt Johannes Saar
„Pintslite äravool ja
tagasitulek”
(EPL, 18.02.2005)
http://www.epl.ee/artikkel/285493
Slide 29
Erik
Obermann
Slide 30
Noor-Eesti IV album (1912)
Bernhard Linde, 1906
Albumis on
•
Gustav Suitsu luuletus “Värisevate
haabade all”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=6
•
•
•
•
Johannes Semperi luuletused;
E. Verhaereni luuletuste tõlked J.
Semperilt;
kaks peatükki Tuglase romaanist “Felix
Ormusson”;
J. Aaviku kirjutis “Tuleviku “Eesti-keel”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=92;
•
•
Bernhard Linde kirjutis “Meie teater ja
meie aeg”;
Jaan Oksa teos “Tume inimeselaps”.
Bernhard Linde
Slide 31
Johannes Vares–Barbarus Pärnu gümnaasiumi
õpilasena, 1904-1910
Slide 32
August Alle, 1911. a. Vilnos
Slide 33
Erik Obermann
Slide 34
Erik Obermann
Slide 35
Noor-Eesti V album
(1915)
Noor-Eesti V (1915)
kaanejoonis. Autor Nikolai
Triik.
Ka kõik vinjetid ja
illustratsioonid on Nikolai
Triigilt.
Albumis on 262 lehekülge.
Friedebert Tuglas: „NoorEesti - see on süüdistus
meie ümbruse ja
mineviku vastu!”
Slide 36
Slide 37
Noor-Eesti V album
(1915)
Albumis on
Gustav Suitsu luuletused:
Gustav Suitsu kirjutis “1905–
1915):
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=467&next=9;
Juhan Liivi ja K. J. Petersoni
luuletused;
Villem (Grünthal) Ridala
sonetid;
J. Semperi luuletused;
Aino Kallase kirjutis “Gustav
Suits lüürikuna”;
J. Aaviku kirjutis “Eesti
kirjakeelse stiili
arenemisjärgud”;
B. Linde kirjutis 1913. a surnud
J. Liivi mälestuseks;
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
467&next=7
Slide 38
Ajakiri Noor-Eesti
1910–11 Tartus ilmunud
ajakiri (6 numbrit);
vastutav toimetaja oli
Gustav Suits.
Tähelepanu väärivad
ajakirjas ilmunud
kirjandus- ja kunstiartiklid,
esseed ning algupärane
ilukirjandus, peamiselt
luule ja lühiproosa.
Slide 39
Loe artikleid
Tiit Hennoste “Nooreestlased: ärapanijad ja
müüdiloojad” (Eesti Päevaleht, 4.03.2005.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tiit-hennoste-nooreestlased-arapanijad-ja-muudiloojad?id=51005216)
TOOMAS LIIV: Sotsialiseerunud bi-seksuaalsus kui Noor-
Eesti keskne probleem (Eesti Päevaleht, 11.02.2005.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/toomas-liiv-sotsialiseerunud-bi-seksuaalsus-kui-noor-eesti-keskneprobleem?id=51003662)
Slide 40
Gustav Suits (1883-1956)
Gustav Suits üliõpilasena 1907 või
1908.a.
Gustav Suits professorina Tartu Ülikoolis
Gustav Suits üliõpilasena Helsingis
Slide 41
Gustav Suits
Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste
kirjandusringi vihikute „Kiired” I – III (1901–1902)
toimetajana.
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende
omanimeliste almanahhide (I-V, 1905–1915) ja ajakirja
(1910/11) toimetaja.
Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb
ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased,
aga saagem ka eurooplasteks!”
Slide 42
Gustav Suitsu luule
• Hoogsast luulest koosnev esikkogu „Elu tuli” (1905)
väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu.
• 1913. aastal ilmunud kogus „Tuulemaa” kujutab
Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi
unistusi.
• I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni
sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu
„Kõik on kokku unenägu”.
• Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus „Tuli ja tuul”
(1950).
Slide 43
Friedebert Tuglas (1886–1971)
(aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson)
Friedebert Tuglas,1904
(suurendus fotost "Postimehe pere
väljasõit Kaagverre“)
Slide 44
Friedebert Tuglas nooreestlasena
Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist;
ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea
vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse „Meri”).
1906–1917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja
Pariisis. – “Ahvenamaa fenomen” (kuula:
https://arhiiv.err.ee/vaata/kunst-er-kunst-er-30-04-2006 ja vaata näitusekataloogi
“Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja irjanike loomereisid Ahvenamaale 1906-1913)
Slide 45
Tuglase ilukirjandusliku loomingu kolm perioodi
1901–1914: otsingute ja katsetuste periood.
Põimuvad realism ja romantism. T. tuli kirjandusse
realistlike jutustuste ja novellidega („Siil“, „Hingemaa“,
1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja
proosapaladega (poeem „Meri“ ja „Kätki laul“).
1914–1925: kõrgperiood: novellid, uus-romantism.
Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele
ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu
„Saatus“, 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise
novelli loojaks.
1925–1971: psühholoogiline realism.
Romaaniga „Väike Illimar“ (1937), mis kujutab lapse silma
läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas
realismini.
Slide 46
Tuglase muu looming
Tuglas viljeles ka kirjanduse lühižanre („Marginaalia”) ja
tõlkis meisterlikult.
Suurt kultuuriloolist tähtsust omavad tema
reisikirjad;
mälestusteraamatud;
artiklid;
uurimused („Juhan Liiv”).
Slide 47
Johannes Aavik (1880-1973)
• Aavikule kuulub tähelepanuväärne
koht eesti tänapäeva kirjakeele
kujundamisel. 1912. aastal algatas ta
keeleuuendusliikumise; oma
programmi peajooned esitas ta artiklis
„Tuleviku Eesti-keel“ („Noor-Eesti“ IV
albumis).
• Propageerides kirjakeele forsseeritud
arendamist ja keele ilu printsiipi,
esindas ta keelekorralduse
radikaalsemat suunda.
Slide 48
Johannes Aavik
• Oli Noor-Eesti rühmituse
aktiivsemaid osalisi, albumites
ilmusid tema keele- ja
kirjandusalased artiklid, tõlked,
värsikatsetused.
• Ta on avaldanud kriitilispoleemilised tööd “Eesti luule
viletsused” (1915), “Puudused
uuemas eesti luules” (1922),
saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi
rahvaluulest.
Slide 49
Johannes Aavik
• 1912–25 esitatud
uuendusettepanekud
sõnavara rikastamise,
morfoloogia (i-mitmus, iülivõrre jpm) ning süntaksi
eestipärastamise alal
leidsid enam vastuvõttu kui
tema hilisemad soovitused.
Slide 50
Johannes Aavik
Aavik tõi kirjakeelde arvukalt
laensõnu (eeskätt soome
keelest), murdesõnu ja
uudistuletisi, tema kunstlikult
loodud uutest tüvisõnadest on
umbes 30 läinud eesti keele
põhisõnavara hulka.
Loe Anu lambi teatriteksti J.
Aavik “Keeleuuenduse
lõpmatu kurv” (LR 2006/35)
Slide 51
„Ruth”
1909. aastal ilmus J. Aaviku
estetistliku programmiga
esseelaadne jutustus
„Ruth” (J. Randvere
varjunime all ) – teos
ideaalnaise haridusest,
välimusest ja muuhulgas
seedimisest).
vt Noor-Eesti III album:
J. Aavik Kuressaares
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=4
65&next=11
Slide 52
Villem Grünthal-Ridala (1885-1942)
Ridala töötas eesti keele
õpetajana Tartus (1910–1919).
Alates 1923. aastast kuni oma
surmani oli ta Helsingi
ülikooli eesti keele ja
kirjanduse lektor.
Slide 53
Villem Grünthal-Ridala
• Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat,
tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet
uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja
rannapiltidega.
• Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi
autoreid uutele vormikatsetustele. Vt Noor-Eesti IV
albumit lk 56 (luuletus koos kommentaaridega)
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=55
• Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse väljendus tema
regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes
kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste
laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul
„Toomas ja Mai” ning ballaadide kogu „Sinine kari”.
Slide 54
Aino Kallas (1878-1956)
1922
Soome kirjanik, kel olid tihedad
sidemed Eestiga (ta oli abielus Eesti
diplomaadi ja folkloristi Oskar
Kallasega) ja kes kirjutas ka Eestiainelisi teoseid („Barbara von
Tisenhusen“; 1926: „Reigi õpetaja“;
1928: „Hundimõrsja”)
Nooreestlaste mõttekaaslane, kelle
teoseid avaldati Noor-Eesti
albumites.
Loe novelli “Naine, kel oli aju”.
Slide 55
Eduard Vilde (1865-1933)
Parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning
vormikasutust teoses „Uuel teel” (1906).
Kuula “Keelekõrv”19.03.2005: loeb A.
Üksküla, kommenteerib J.Undusk “Ed.
Vilde “Tokerjad”...” http://heli.er.ee/helid/1772651.mp3
Noor-Eesti III albumis (1909) arvustab
Tuglas („Eduard Vilde ja Ernst
Peterson”) teravalt eesti realistide
loomingut, pidades seda kunstiliselt
vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.
Slide 56
KORDAMINE: Noor-Eesti …
elavdas 1905.–1916. aasta kultuurielu;
tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;
viis kirjanduskriitika paremale tasemele;
arendas tõlkekirjandust: tõlkeid prantsuse, itaalia, soome,
skandinaavia keeltest;
tõstis raamatukujunduse taset;
elavdas kunstielu;
arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;
tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi;
sellest kasvas välja rühmitus Siuru;
rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik;
nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni
luule;
nad hoolitsesid haige luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.
Slide 57
Allikad
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/
E. Annus, L. Epner, E. Süvalepp „20. sajandi eesti
kirjandus”, Koolibri 2006
Noor-Eesti
TPL
Slide 2
Noor-Eesti
E S I M E N E K I R J A N D U S L I K RÜ H M I T U S E E ST I S
T EG U T S E S A A STAT E L 1 9 0 5 – 1 9 1 6 TA RT U S
Slide 3
Noor-Eesti
• Noor-Eesti esindab 20. sajandi alguse
kultuurimurrangut.
• Rühmitus tekkis noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena.
• Anti välja viis albumit ja ajakirja Noor-Eesti.
• Vt ka http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3295 ja NoorEesti albumeid: http://krzwlive.kirmus.ee/et/noor
Slide 4
Noor-Eesti
• NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud
noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete
murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja
kultuuri.
• Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks
liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna
muutmise.
• Tiit Hennoste nimetab Noor-Eestit lõpetamata projektiks:
“Nende projektil oli ju kaks külge: tuua Euroopa Eestisse ja
seejärel viia Eesti Euroopasse. Kui Euroopa kultuurimudel on
siiski sajandi jooksul Eesti ühiskonda imbunud, siis Eesti
viimine Euroopasse pole tegelikult siiani korralikult
käivitunud.” (EE, 7.07.2005)
Slide 5
Noor-Eesti tegevus jaguneb kolme ajajärku:
Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming
seotud rahvusromantika ja realismiga)
Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti,
filosoofiasse, looming kaldub impressionismi,
sümbolismi)
Hilisperiood (loomingus avaldub modernism): kui
puhkeb I maailmasõda, pettutakse Euroopa
kultuuris.
Slide 6
Nooreestlased
• Noor-Eesti ning selle ümber kogunenud inimesi
hakati nimetama nooreestlasteks.
• Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse
rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas,
Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem
Grünthal-Ridala, ka Aino Kallas ja Jaan Oks.
• Vähemal määral on liikumisega seotud olnud ka
Anton Hansen Tammsaare.
• Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan
Raud jt.
Slide 7
Soome mõju
Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel,
saades oma vahetud impulsid Soomest, kus
õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ning
elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli
pärit Aino Kallas.
Slide 8
Eesmärgid
Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti
vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest
laiemale euroopalikule pinnale: integreerida
prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi
suundi.
Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja
Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult
kirjanduse uuendamises – samamoodi uuendati
kujutavat kunsti ja muusikat.
Slide 9
Noor-Eesti tähtsus
Noor-Eesti tähistab :
•
•
•
eestikeelse linnakultuuri algust;
modernismi ja uusromantismi võitu
realismi üle;
eesti keeleuuenduse raamliikumist.
Slide 10
„Noor-Eesti”
I album (1905)
Kaanepildi on
valmistanud kunstnik
Nikolai Triik.
Slide 11
Slide 12
Slide 13
„Noor-Eesti” I album (1905)
I albumis seati sihid Euroopasse.
Programmartiklis „Noorte püüded” väljendati muret
Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning seati eesmärk
olukorda põhjalikult muuta, kuid sellest, milline
peaks olema uus euroopalik kirjandus,
programmkirjutises esialgu ei kõneldud.
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=290&next=6
Programmiline oli G. Suitsu luuletus “Noor Eesti” I
albumis.
Slide 14
Noor-Eesti I albumi (1905) avaartiklis
“Noorte püüded” kuulutas Gustav Suits:
Ennemalt öeldi: Noblesse oblige – a a d e l kohustab! Meie ütleme:
Jeunesse oblige – n o o r u s k o h u s t a b! Ja meie seisame teelahkmel.
On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe
olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks,
tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab
tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja
meie hüüe on: E n a m k u l t u r i! See on kõigi vabastavate aadete ja
püüete esimene tingimine. E n a m e u r o p a l i s t k u l t u r i!
O l g e m e e s t l a s e d, a g a
s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!
Slide 15
Johannes Aaviku keeleuuendus
Noor-Eesti I albumis oli Johannes Aaviku kirjutis
“Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest”
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/?id=3830&page=3831
Slide 16
„Noor-Eesti”
II album (1907)
Kaaneilustuse on
kunstnik Kaarlo Enquist
joonistanud.
Album oli koos
reklaamiga üle 250
lehekülje paks.
Albumis avaldati kaks
Juhan Liivi luuletust,
kolm K.J. Petersoni
luuletust ja katkeid
tema päevaraamatust.
Sirvi:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/?i
d=3830&page=3831
Slide 17
Noor-Eesti II album (1907)
Pildil: Johann Köler „Ketraja”
Gustav Suitsu luuletused:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=39
W. Grünthali (Ridala) luuletused:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=
64
Johannes Aaviku kirjutis
„Abstraktlikud substantiwid
Eesti keeles”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=464&next=
124
Slide 18
Slide 19
Amandus
Adamson
Slide 20
Noor-Eesti III
album (1909)
Kaaneilustus
kunstnik Nikolai
Triik’i joonistatud.
Albumis on 295
lehekülge.
Slide 21
Uusromantism
Nooreestlaste kirjandusliku programmi üks nurgakivi oli
estetism – kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ja iseseisva
väärtuse rõhutamine.
Kirjandusvooluliselt esindasid nooreestlased
uusromantismi (impressionism, sümbolism): esiplaanile
seati kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus.
Mõjutusi saadi prantsuse, norra ja soome kirjandusest ja
kunstist (Ch. Baudelaire, Rimbaud, Verlaine, E. Munch, A.
Gallén-Kallela, E. Leino). Vt Noor-Eesti I album Baudelaire’i tutvustust lk
108: http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=290&next=107
Tauniti saksa ja vene mõju.
Slide 22
Programmilised seisukohad
Uued programmilised seisukohad, mis selgesti
vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on
sõnastatud III albumis (1909) Tuglase essees „Eduard Vilde
ja Ernst Peterson”.
Tuglas arvustab teravalt eesti realistide loomingut, pidades
seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.
Nooreestlased suhtusid eitavat XIX sajandi ärkamisaja
rahvusromantilisse kirjandusse ja „Kalevipojasse”.
Oluliseks peeti linnastumist: linna vaim, linlik mõtlemine
pidi maale jõudma ajalehtede kaudu.
III albumis ilmus J. Aavikult lugejaid šokeeriv Ch. Baudelaire’i
„Raipe” tõlge. (vt
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=465&next=41)
Positiivselt tunnustati Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi
(pidasid enda esteetiliseks ideaaliks).
Slide 23
Noor-Eesti III
album (1909)
Albumis on
seitse K.J.Petersoni luuletust;
J. Randvere (J. Aaviku) teos
„Ruth”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=465&next=11
Baudelaire, Verlaine’i, Rimbaud’,
Verhaereni jt luuletuste tõlked
erinevatelt eesti luuletajatelt;
F. Tuglase kirjutis “Eduard Wilde ja
Ernst Peterson”.
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
465&next=60
A.H. Tammsaare miniatuur „Süüta
armastus”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
465&next=117
Marie Underi luuletused.
Slide 24
Noor-Eesti III album
(1909)
Jaan Koort „Mure”
Slide 25
Slide 26
Haridusmetslane
Nooreestlasi iseloomustab äärmiselt kõrge
enesehinnang. Nad pidasid end ideaalharitlasteks.
Ülejäänud haritlaskonna iseloomustamiseks võttis
B.Linde kasutusele haridusmetslase mõiste.
Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse,
kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on
talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise
abinõu.
Slide 27
Noor-Eesti IV
album (1912)
Kõigi albumi kunstiliste
reproduktsioonide autor on
Erik Obermann.
Albumis on 268 lehekülge.
G. Suits: „Noor-Eesti
püüdeks on koondada
vaimse kodanluse vastast
intelligentsi.”
Slide 28
Noor-Eesti IV
album (1912)
Erik Obermanni
juugendstiilis
illustratsioon NoorEesti IV albumis (1912).
Vt Johannes Saar
„Pintslite äravool ja
tagasitulek”
(EPL, 18.02.2005)
http://www.epl.ee/artikkel/285493
Slide 29
Erik
Obermann
Slide 30
Noor-Eesti IV album (1912)
Bernhard Linde, 1906
Albumis on
•
Gustav Suitsu luuletus “Värisevate
haabade all”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=6
•
•
•
•
Johannes Semperi luuletused;
E. Verhaereni luuletuste tõlked J.
Semperilt;
kaks peatükki Tuglase romaanist “Felix
Ormusson”;
J. Aaviku kirjutis “Tuleviku “Eesti-keel”:
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=92;
•
•
Bernhard Linde kirjutis “Meie teater ja
meie aeg”;
Jaan Oksa teos “Tume inimeselaps”.
Bernhard Linde
Slide 31
Johannes Vares–Barbarus Pärnu gümnaasiumi
õpilasena, 1904-1910
Slide 32
August Alle, 1911. a. Vilnos
Slide 33
Erik Obermann
Slide 34
Erik Obermann
Slide 35
Noor-Eesti V album
(1915)
Noor-Eesti V (1915)
kaanejoonis. Autor Nikolai
Triik.
Ka kõik vinjetid ja
illustratsioonid on Nikolai
Triigilt.
Albumis on 262 lehekülge.
Friedebert Tuglas: „NoorEesti - see on süüdistus
meie ümbruse ja
mineviku vastu!”
Slide 36
Slide 37
Noor-Eesti V album
(1915)
Albumis on
Gustav Suitsu luuletused:
Gustav Suitsu kirjutis “1905–
1915):
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=467&next=9;
Juhan Liivi ja K. J. Petersoni
luuletused;
Villem (Grünthal) Ridala
sonetid;
J. Semperi luuletused;
Aino Kallase kirjutis “Gustav
Suits lüürikuna”;
J. Aaviku kirjutis “Eesti
kirjakeelse stiili
arenemisjärgud”;
B. Linde kirjutis 1913. a surnud
J. Liivi mälestuseks;
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=
467&next=7
Slide 38
Ajakiri Noor-Eesti
1910–11 Tartus ilmunud
ajakiri (6 numbrit);
vastutav toimetaja oli
Gustav Suits.
Tähelepanu väärivad
ajakirjas ilmunud
kirjandus- ja kunstiartiklid,
esseed ning algupärane
ilukirjandus, peamiselt
luule ja lühiproosa.
Slide 39
Loe artikleid
Tiit Hennoste “Nooreestlased: ärapanijad ja
müüdiloojad” (Eesti Päevaleht, 4.03.2005.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tiit-hennoste-nooreestlased-arapanijad-ja-muudiloojad?id=51005216)
TOOMAS LIIV: Sotsialiseerunud bi-seksuaalsus kui Noor-
Eesti keskne probleem (Eesti Päevaleht, 11.02.2005.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/toomas-liiv-sotsialiseerunud-bi-seksuaalsus-kui-noor-eesti-keskneprobleem?id=51003662)
Slide 40
Gustav Suits (1883-1956)
Gustav Suits üliõpilasena 1907 või
1908.a.
Gustav Suits professorina Tartu Ülikoolis
Gustav Suits üliõpilasena Helsingis
Slide 41
Gustav Suits
Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste
kirjandusringi vihikute „Kiired” I – III (1901–1902)
toimetajana.
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende
omanimeliste almanahhide (I-V, 1905–1915) ja ajakirja
(1910/11) toimetaja.
Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb
ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased,
aga saagem ka eurooplasteks!”
Slide 42
Gustav Suitsu luule
• Hoogsast luulest koosnev esikkogu „Elu tuli” (1905)
väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu.
• 1913. aastal ilmunud kogus „Tuulemaa” kujutab
Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi
unistusi.
• I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni
sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu
„Kõik on kokku unenägu”.
• Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus „Tuli ja tuul”
(1950).
Slide 43
Friedebert Tuglas (1886–1971)
(aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson)
Friedebert Tuglas,1904
(suurendus fotost "Postimehe pere
väljasõit Kaagverre“)
Slide 44
Friedebert Tuglas nooreestlasena
Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist;
ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea
vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse „Meri”).
1906–1917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja
Pariisis. – “Ahvenamaa fenomen” (kuula:
https://arhiiv.err.ee/vaata/kunst-er-kunst-er-30-04-2006 ja vaata näitusekataloogi
“Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja irjanike loomereisid Ahvenamaale 1906-1913)
Slide 45
Tuglase ilukirjandusliku loomingu kolm perioodi
1901–1914: otsingute ja katsetuste periood.
Põimuvad realism ja romantism. T. tuli kirjandusse
realistlike jutustuste ja novellidega („Siil“, „Hingemaa“,
1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja
proosapaladega (poeem „Meri“ ja „Kätki laul“).
1914–1925: kõrgperiood: novellid, uus-romantism.
Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele
ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu
„Saatus“, 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise
novelli loojaks.
1925–1971: psühholoogiline realism.
Romaaniga „Väike Illimar“ (1937), mis kujutab lapse silma
läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas
realismini.
Slide 46
Tuglase muu looming
Tuglas viljeles ka kirjanduse lühižanre („Marginaalia”) ja
tõlkis meisterlikult.
Suurt kultuuriloolist tähtsust omavad tema
reisikirjad;
mälestusteraamatud;
artiklid;
uurimused („Juhan Liiv”).
Slide 47
Johannes Aavik (1880-1973)
• Aavikule kuulub tähelepanuväärne
koht eesti tänapäeva kirjakeele
kujundamisel. 1912. aastal algatas ta
keeleuuendusliikumise; oma
programmi peajooned esitas ta artiklis
„Tuleviku Eesti-keel“ („Noor-Eesti“ IV
albumis).
• Propageerides kirjakeele forsseeritud
arendamist ja keele ilu printsiipi,
esindas ta keelekorralduse
radikaalsemat suunda.
Slide 48
Johannes Aavik
• Oli Noor-Eesti rühmituse
aktiivsemaid osalisi, albumites
ilmusid tema keele- ja
kirjandusalased artiklid, tõlked,
värsikatsetused.
• Ta on avaldanud kriitilispoleemilised tööd “Eesti luule
viletsused” (1915), “Puudused
uuemas eesti luules” (1922),
saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi
rahvaluulest.
Slide 49
Johannes Aavik
• 1912–25 esitatud
uuendusettepanekud
sõnavara rikastamise,
morfoloogia (i-mitmus, iülivõrre jpm) ning süntaksi
eestipärastamise alal
leidsid enam vastuvõttu kui
tema hilisemad soovitused.
Slide 50
Johannes Aavik
Aavik tõi kirjakeelde arvukalt
laensõnu (eeskätt soome
keelest), murdesõnu ja
uudistuletisi, tema kunstlikult
loodud uutest tüvisõnadest on
umbes 30 läinud eesti keele
põhisõnavara hulka.
Loe Anu lambi teatriteksti J.
Aavik “Keeleuuenduse
lõpmatu kurv” (LR 2006/35)
Slide 51
„Ruth”
1909. aastal ilmus J. Aaviku
estetistliku programmiga
esseelaadne jutustus
„Ruth” (J. Randvere
varjunime all ) – teos
ideaalnaise haridusest,
välimusest ja muuhulgas
seedimisest).
vt Noor-Eesti III album:
J. Aavik Kuressaares
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=4
65&next=11
Slide 52
Villem Grünthal-Ridala (1885-1942)
Ridala töötas eesti keele
õpetajana Tartus (1910–1919).
Alates 1923. aastast kuni oma
surmani oli ta Helsingi
ülikooli eesti keele ja
kirjanduse lektor.
Slide 53
Villem Grünthal-Ridala
• Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat,
tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet
uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja
rannapiltidega.
• Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi
autoreid uutele vormikatsetustele. Vt Noor-Eesti IV
albumit lk 56 (luuletus koos kommentaaridega)
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/uus/sirvi.php?id=466&next=55
• Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse väljendus tema
regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes
kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste
laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul
„Toomas ja Mai” ning ballaadide kogu „Sinine kari”.
Slide 54
Aino Kallas (1878-1956)
1922
Soome kirjanik, kel olid tihedad
sidemed Eestiga (ta oli abielus Eesti
diplomaadi ja folkloristi Oskar
Kallasega) ja kes kirjutas ka Eestiainelisi teoseid („Barbara von
Tisenhusen“; 1926: „Reigi õpetaja“;
1928: „Hundimõrsja”)
Nooreestlaste mõttekaaslane, kelle
teoseid avaldati Noor-Eesti
albumites.
Loe novelli “Naine, kel oli aju”.
Slide 55
Eduard Vilde (1865-1933)
Parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning
vormikasutust teoses „Uuel teel” (1906).
Kuula “Keelekõrv”19.03.2005: loeb A.
Üksküla, kommenteerib J.Undusk “Ed.
Vilde “Tokerjad”...” http://heli.er.ee/helid/1772651.mp3
Noor-Eesti III albumis (1909) arvustab
Tuglas („Eduard Vilde ja Ernst
Peterson”) teravalt eesti realistide
loomingut, pidades seda kunstiliselt
vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.
Slide 56
KORDAMINE: Noor-Eesti …
elavdas 1905.–1916. aasta kultuurielu;
tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;
viis kirjanduskriitika paremale tasemele;
arendas tõlkekirjandust: tõlkeid prantsuse, itaalia, soome,
skandinaavia keeltest;
tõstis raamatukujunduse taset;
elavdas kunstielu;
arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;
tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi;
sellest kasvas välja rühmitus Siuru;
rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik;
nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni
luule;
nad hoolitsesid haige luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.
Slide 57
Allikad
http://www2.kirmus.ee/nooreesti/
E. Annus, L. Epner, E. Süvalepp „20. sajandi eesti
kirjandus”, Koolibri 2006