Slide 1

LAUAETIKETT

“Kui laud on kaetud, kaovad ka
erimeelsused”
Heebria vanasõna


Slide 2


Slide 3

Laua katmine ja kaunistamine
 Toolid asetatakse ümber laua nii, et

istujatel oleks mugav.
 Laua suurus sõltub sööjate arvust. Igale
sööjale arvestatakse 60x70 cm
istumisruumi.
 Laudlina asetsetakse lauale nõnda, et
laudlina servad jäävad mõlemalt poolt
lauda ühepikkused ( u 20 cm)


Slide 4

Laudlina.
 lauanõud peavad värvilt linaga sobima.
 mustrilisele laudlinale sobivad ühevärvilised

nõud ja vastupidi.
 Valge laudlina rõhutab sündmuse pidulikkust ja
ametlikkust.
 Laudlina peab olema hoolikalt triigitud.


Slide 5

Lauakaunistused
 Lilli
 Taimi
 Küünlaid
 Peegleid
 Lippe
 Dekoratiivesemeid


Slide 6

SERVJETT
 Kasutatakse pooleldi lahtivoldituna

põlvedele. Suud pühitakse enne ja
pärast igat joogilonksu.
 Pärast sööki asetatakse servjett
lauanurgale või leivataldrikule. Seda ei
voldita vanade murdejoonte järgi kokku
tagasi.


Slide 7

Servjeti suurus
 Lõuna -kui ka õhtusöögilauas 40x40cm

või 50x50 cm.
 Väga pidulikel einetel 56x56 cm, 60x45
cm, 60x60 cm


Slide 8

Suurätik ehk servjett
 võib olla nii riidest kui ka paberist
 peab sobima laudlinaga
 lõunalaual kasutatakse suuremaid,

kohvilaual väiksemaid suurätikuid
 lõunalauas asetatakse suurätik
taldrikule, õhtusöögi serveerimisel
praetaldrikust vasakule või leivataldrikule


Slide 9

Lauanõud
 kõik laual olevad nõud peavad olema

sirges reas
 peatoidutaldriku äär, aga ka nugade ja
kahvlite pidemete otsad ulatuvad kas
laua ääreni või on umbes 2cm sellest
eemal
 varem tarvitatavad toidunõud asuvad
väljaspool, st praetaldrikust kaugemal
 leivataldrik asub vasakul, praetaldriku
kõrval


Slide 10

Taldrikud.
 Leivataldrik e. väike taldrik on leiva, salati, saiakeste, kookide ja

tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude
alustaldrikuks
 Eelroataldrik e. külmatoidutaldrik e. keskmine taldrik on
eelroogade ja järelroogade söömiseks ning portsjonnõude ja
supitaldrikute alustaldrikuks
 Pearoataldrik e. praetaldrik e. suur taldrik on pearoogade
söömiseks, katmistaldrikuks ning serveerimiskausside
alustaldrikuks
 Supitaldrik on suppide söömiseks. Supitaldrik pannakse
alustaldrikule.


Slide 11

Noad, kahvlid
 noad asetatakse praetaldrikust alati

paremale lõiketeraga taldriku poole
 kahvlid asetatakse alati taldrikust
vasakule, harudega üles
 üldise kombe kohaselt ei panda lauale
kunagi üle kolme paari nuge-kahvleid


Slide 12

Noad, kahvlid ja kala
 kalanuga ja-kahvlit kasutatakse ainult

kala söömiseks; kalanuga pannakse
praenoast paremale
 kalanugade puudumisel süüakse kala
kahe hariliku kahvliga, millest üks
pannakse praenoast paremale, teine
praekahvlist vasakule


Slide 13

Lusikad
 lusikad asetatakse lauale õõnsusega

ülespoole
 taldriku taha paigutatakse lusikad laua
äärega paralleelselt ning jälgitakse, et
lusikavars oleks suunaga paremale
 supilusika võib asetada taldrikust
paremale noa kõrvale


Slide 14

Magusroa- ehk dessertlusikas
 Asetatakse taldriku ülaserva, klaaside ja

taldriku vahele.
 Kui magusroa söömiseks kasutatakse
lusikat ja kahvlit, siis lusika varreosa on
paremal, kahvli varreosa vasemale
poole.


Slide 15

Ameerikapäraselt kaetud laud


Slide 16

Prantsusepäraselt kaetud laud


Slide 17

Inglisepäraselt kaetud laud


Slide 18


Slide 19

 Hea tava näeb ette, et korraga ei panda

lauale üle kolme paari nuge- kahvleid.
 Kui söögikordi on rohkem, tuuakse
vajalikud söögiriistad hiljem juurde.
 Söögiriistade kasutamist alustatakse
väljastpoolt sissepoole.


Slide 20


Slide 21


Slide 22


Slide 23


Slide 24


Slide 25


Slide 26


Slide 27


Slide 28


Slide 29


Slide 30


Slide 31


Slide 32


Slide 33


Slide 34


Slide 35


Slide 36

Klaasid


Slide 37


Slide 38


Slide 39

Mõned põhitõed
 Tänapäeva veiniklaas koosneb tallast,

varrest ja anumast.
 Veiniklaasi hoitakse käes varrest.
 Üldjuhul veiniklaase kokku ei lööda, aga
alati on erandeid.
 Kokkulöömisel tuleks kokkulööjale silma
vaadata.
 Veiniklaas täidetakse mitte rohkem kui
1/3 ulatuses.


Slide 40

 Veini lisatakse klaasi alles siis, kui pokaal on





tühi.
Veini joomise puhul ei tohiks ära unustada, et
maitse kõrval on väga tähtis aroom.
Juua väikeste lonksude kaupa.
Vein peaks harmoneeruma toidu maitsega ja
veini maitse ei tohiks ületada toidu maitset.
Alati on võimalus viisakalt keelduda.


Slide 41

TOITUDE SÖÖMINE
 SUPP

Kui supp on söömiseks liiga kuum, tuleks
seda ettevaatlikult lusikaga liigutada ja
lasta jahutada.


Slide 42

 PRAAD

Lihatoitude söömisel kasutatakse nuga ja kahvlit.
Pehme lihatoit (näiteks pikkpoiss) tükeldatakse
kahvliga.
 LINNUPRAAD
Linnupraadi süüakse samuti nagu teisi lihatoite
noa ja kahvliga. Ainult väikest lindu võib kondist
kinni hoida. Sel juhul on serveerija kohuseks
valmistada toit ette nii, et seda oleks võimalikult
lihtne süüa.


Slide 43

Kala
 Ideaalsel juhul peaks kala söömisel kasutama

spetsiaalset kalanuga ja –kahvlit.
 Nende puudumisel kasutatakse tavalist nuga ja kahvlit.


Slide 44

Merekarbid, molluskid ja vähilised
 Põhjamaised köögid pakuvad neid harva.
 Seetõttu satutakse sageli raskesse olukorda,

sest ei teata, kuidas ja mis vahenditega ühte või
teist tigu, austrit või vähilist süüa.
 Enamasti on nende söömiseks nähtud ette
spetsiaalsed vahendid.
 Kui eelteadmised ja kogemused puuduvad,
tuleks paluda õpetust kelneri käest.


Slide 45


Slide 46

Mõni soovitus, kuidas süüa enam
levinud mereande:
 Homaar, langus (merevähk), vähk,

krabi lõigatakse pikuti pooleks, süüakse
kalakahvli ja – noaga, sõrgade
purustamiseks kasutatakse spetsiaalseid
tange, mis paigutatakse taldrikust
vasakule, kahvli kõrvale. Liha
kättesaamiseks kasutatakse väikest
kaheharulist kahvlit. Näppude
loputamiseks on väike kauss
sidruniveega.


Slide 47

 Austrid ja meriteod serveeritakse lahtiste

karpidena koos spetsiaalse austrikahvliga, mis
paigutatakse taldrikust paremale, noa kõrvale.
Tooreid austreid serveeritakse enamasti
jäävaagnal, küpsetatud austreid aga
soolavaagnal. Liha eemaldatakse karbi küljest
austrikahvliga, hoides karpi vasakus ja kahvlit
paremas käes. Toorele austrile pigistatakse
sidrunimahla. Karpi jäävat vedelikku pole
viisakas juua. Austritega koos serveeritakse
täisteralist rukkileiba ja võid.


Slide 48

 Keerd- ehk viinamäe tigusid serveeritakse

ainult väiksematel vastuvõttudel ja
perekonnaringis. Kuna keerdtigusid
valmistatakse või ja rohke küüslauguga, pole
nad suurtel vastuvõttudel eriti soositud.
Keerdteo söömiseks hoitakse karpi
spetsiaalsete tangidega vasakus käes, liha
võetakse välja kaheharulise teokahvli või
väiksemate maatigude puhul väikese metallist
orgiga. Teokahvlit kasutatakse ainult liha karbist
eemaldamiseks, süüakse väikese lusikaga.


Slide 49

 KARTUL JA AEDVILI

Nagu kõiki pehmeid toite ei lõigata kartulit
ja aedvilja noaga. Noaga lõigatakse vaid
praetud kartuleid. Koorega keedetud
kartuleid võetakse kahvli otsa ja
kooritakse paremas käes oleva noaga.


Slide 50

 KASTE

Liha toitude kastet ei valata kartulitele ja
aedviljadele.
 SALAT
Väikestes kaussides serveeritud salatit
süüakse praetaldrikule tõstmata. Suures
nõus pakutav salat tõstetakse taldrikule
serveerimislusika ja oma kahvliga.


Slide 51

 LEIB, SAI

Leiba ja saia võetakse alati käega. Leiba ja saia
süüakse tükikeste kaupa, murdes neid oma
leivataldrikule pandud viilust.
 VÕILEIB
Sooje, kihilisi ja suuri võileibu süüakse noa ja
kahvliga. Võid määritakse leivale või saiale oma
taldrikul, hoides leiba/saia kahe sõrme vahel.
Mee, keedise või marmelaadiga leiba süües tuleks
leivatükk algul ribadeks lõigata.


Slide 52

 JUUST

Seda pakutakse alati juustualuselt või vaagnalt,
millel on alati spetsiaalne nuga. Tavaliselt
pakutakse korraga vähemalt 3 sorti juustu –
kahte kergemat ja ühte pikantsemat. Kui ühelt
aluselt pakutakse nii pehmet kui kõva juustu,
asetatakse alusele kaks nuga. Juustualus
tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning
juustu pakutakse vaid üks kord. Juustu ei sööda
kahvliga.


Slide 53

 VÕI

Kui või on serveeritud suures tükis, siis
tuleb sellest võtta tükike ning asetada
see oma taldriku paremale poole taldriku
põhjale.
 KÜPSISED
Küpsiseid murtakse käega ja süüakse
palakaupa. Väga rasvaseid ja kergesti
murenevaid küpsiseid võib süüa ka
koogikahvliga.


Slide 54

Tordid, koogid, kringlid
 Torte, kooke ja kringlit serveeritakse






lahtilõigatult.
Pehmeid kooke ja torte süüakse kas
teelusikaga või koogikahvliga.
Kõvu kooke võib süüa käest.
Kui magustoiduks on serveeritud
paberkaussides kooke, siis tõstetakse need
koos ümbrisega taldrikule ning süüakse
paberkorvist välja tõstmata.
Kringleid, väikesi kringleid, rosina- ja teisi saiu,
mis võivad süües pudeneda, murtakse
palakaupa.


Slide 55

 KOMPVEKID

Lauale pandud kompvekke võetakse näppudega
ning pannakse taldrikusse, kus nad paberist
välja võetakse ning suhu pistetakse.
 TÜKKSUHKUR
Tükksuhkru võtmisel toosist kasutatakse
suhkrutange, kui neid aga pole, tuleb võtta
näppudega nii, et toosi jäävaid tükke ei
puudutata.


Slide 56

 VÄRSKED PUUVILJAD

peolaual serveeritakse puuvilju koos
puuviljanugadega ja –kahvlitega ning
salvrätikutega. Puuviljad tuuakse lauale
vaagnatele või erilistes puuviljavaasides.
 SIDRUN
Sidrunit serveeritakse kas toidu- või
joogilisandina. Sidrunilõik pannakse lusikaga
tassi, kus sellest pigistatakse mahl välja ning
tõstetakse seejärel alustassi äärele.


Slide 57

 ÕUNAD; PIRNID

Õun ja pirn lõigatakse taldrikul pikuti neljaks või
kaheksaks. Hea kombe kohaselt tükid
kooritakse, ent kui see tundub tülikas, ei pea
seda tegema. Soovitav on eemaldada südamik.
 PLOOMID
Suured ploomid murtakse sõrmedega pooles ja
vabastatakse kividest. Väiksemad pigistatakse
otsest kokku, nii et need lähevad pikuti pooleks.
Kivid eemaldatakse noaotsaga.


Slide 58

 VIRSIKUD JA APRIKOOSID

Suur virsik võetakse vasakusse kätte ning
lõigatakse pikuti ümberringi kivini lahti, seejärel
murtakse pooleks. Kivi kõrvaldatakse noaga.
Söömisel lõigatakse pooled järk järgult
parajateks suutäiteks.
 APELSINID
Apelsin võetakse vasakusse kätte, seejärel
lõigatakse koor pikuti viiludeks. Kooreviilud
eemaldatakse nii, et need moodustavad
õiekujulise aluse.


Slide 59

 MANDARIINID

Mandariinid koortest ei tehta roosi nagu apelsinist.
Küpse mandariini koor eraldub kergesti ja seda
kooritakse näppudega.
 BANAANID

Banaani koorimist võib alustada mõlemast otsast.
Kui koorimist alustatakse tipust, lõigatakse otsa
koor läbi nii, et seda oleks mugav ribadena alla
tõmmata. Kui alustatakse koorimist
kinnitusvarrest, pole nuga vaja.


Slide 60

 VIINAMARJAD JA VÄIKESTE KIVIDEGA

PUUVILJAD NING MARJAD
Viinamarju võetakse ühe marja kaupa kobara
küljest. Seemned ja paks kest lastakse käe
varjus ettevaatlikult kukkuda taldrikule.
 ARBUUSID JA MELONID
Neid serveeritakse viiludena koos koorega.
Vaagnalt võetud laiem viil pannakse taldrikule,
koor allapool, kitsas viil aga lapiti. Süüakse
teelusika või puuviljanoa ja – kahvliga.


Slide 61

 MARJAD

serveeritakse tavaliselt valmis portsjonitena,
mida kaunistatakse suhkru või vahukoorega.
 AEDMAASIKAD
Kui aedmaasikaid pakutakse suhkru või
vahukoorega, süüakse neid lusikaga.
 PÄHKLID
Pähkleid purustatakse pähklitangidega. Tuum
vabastatakse koorest sõrmedega.


Slide 62

 ANANASS serveeritakse viiludeks

lõigatuna või sektoritena, kuid vili on
koore küljest juba lahti lõigatud. Süüakse
kahvli ja noaga.
 KIIVID kas kooritakse või lõigatakse
pooleks. Viimasel juhul õõnestatakse
süües viljaliha lusikaga kestast välja.
Vilja võib ka koorida ja seibideks lõigata.


Slide 63

 MANGO serveerimiseks kooritakse vili ning

lõigatakse viljaliha kuni kivini ruutudeks,
seejärel eraldatakse viljaliha mõlemalt poolt
kivi. Mahlakat sisu süüakse lusikaga.
 TÄHTVILJA ei koorita, seda süüakse
viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse.
Ristipidi viiludeks lõigatuna on see ideaalne
kookide kaunistaja.


Slide 64

 PAPAIA vilju süüakse pärast poolitamist

ja seemnete eemaldamist lusikaga,
maitse parandamiseks lisatakse
sidrunimahla.
 FÜÜSALIT kasutatakse
kaunistuselemendina. Paberitaolised
kuivanud lehekesed tõmmake vilja
ümbert tagasi ja pistke füüsal suhu.
Lehed pole söödavad.


Slide 65


Slide 66

 GRANADILL (PASSION) lõigatakse

pooleks ja süüakse otse koorest
lusikaga.
 VIIGIMARJAD lõigatakse pooleks ja
süüakse koos koorega.
 MANGOSTANID kooritakse
puuviljanoaga ja küüslauguküüne taolisi
viljalihatükke süüakse sõrmede vahelt.


Slide 67

 HURMAA on küpsena väga maitsev

isuäratamispuuvili. Süüakse kas koorituna või
lusikaga koore seest.
 GUAJAAVI süüakse naturaalselt või
tükeldatakse salati, kookide, magustoitu juurde
panekuks. Toorelt maitseb paremini külmana,
vili poolitatakse ristipidi ja süüakse lusikaga
koore seest. Väiksemad seemned on samuti
söödavad.


Slide 68


Slide 69

Prantsusmaal
 Hommikusöögiks pakutakse enamasti

saiakesi, võid marmelaadi ja kohvi.