Värsiehitusega seotud viisivarieerimine Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk. Värsiehitusega seotud viisivarieerimine tavaline 2+2+2+2 murtud 3+2+3 tavaline tavaline 2+3+3
Download ReportTranscript Värsiehitusega seotud viisivarieerimine Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk. Värsiehitusega seotud viisivarieerimine tavaline 2+2+2+2 murtud 3+2+3 tavaline tavaline 2+3+3
Slide 1
Värsiehitusega seotud viisivarieerimine
Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.
Slide 2
Värsiehitusega seotud viisivarieerimine
tavaline
2+2+2+2
murtud
3+2+3
tavaline
tavaline
2+3+3
Slide 3
lihtvärss,
2+3+3
3+2+3
3+3+2
Kui me kasvime koduje,
istsime isa tubaje,
ollin kui uba ilusa,
uaõisi huhke'esti,
marjavarsi valge'esti.
Pidasin pilutud särgid,
kandsin kalsud kilbilesed,
Sain mina kurja äia kohta,
kurja äia ämmä kohta,
joodiku mehe järele,
Nüüd kannan naela nartsakida,
teese naela narma'ida,
kolmas koti paikasida.
Emakene, memmekene,
nüüd oled tütre sinna pannud,
kus on ooned upakille,
kus on katus kallakile.
Slide 4
Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk.,
Pädaste k., Aarni t. (1975)
Slide 5
kiebade kivide piale,
tuliste süsiste piale,
palavate paade piale.
Siis tuli kiissu kiilusilma,
vana ja kassi nõelaända,
tõi minu kuhid kuivemast ja
rasused tahenemast ja
kiebade kivide pialta,
tuliste süsiste pialta,
palavate paade pialt ja
akkasin kassi vemmeldama,
Lähme, lähme, kööme, kööme, kass läks karates kaose,
lähme mööda Mölderida,
akkasime kassi veni/tama,
kaudu Tusti kamberida.
köis külasta, mies peresta,
Kes seal Tustil kodu olli,
kupja külast kümme miest,
kas oli kodu vana Tähve,
Kasekülast kahessa mi-est,
või oli kodu vana Mare,
kahessa miest ja kahessa köit,
mis seal Tustil tehtanessa,
kümme miest ja kümme köit.
Tustil ärga tapetakse,
Saime sele kassi kalda’ale,
lauki lehma laanitakse.
iired kassi irvi/tasid:
Mis sest lehmast siis sai?
Oot-oot kassi, noo-noo kassi,
Kulbitääve sai kuhisid ja
sie oo soole jo parasa,
raanda+tääve sai rasusid ja
kus sa minu isa, ema pannid,
siis panin/ kuhid/ kuive/ma ja
ja minu viis venda pannid,
rasused tahenema ja
viie venna lapsed pannid?
Mis sest kassinahast
sai?
Nina pealt sai neiu
kingad,
pia pialt sai peiu
kingad,
kõhu alt kõvasi
rihmad,
külje pealt künnipastlasid ja
seljast sõedusaapasid ja
ännast ärja rahkemid.
Slide 6
Näiteid regilauluga seotud liikumistest
„Lauljad seisid kõrvuti, hoidsid üksteise küljest kinni, õõtsusid
nagu merelaine.”
„Laulaja seisis ees, teised tema selja taga, hoidsid eelmist
rinna kohalt kinni, tammusid kahe jala peal.”
„Laulaja oli ruudi ja peime vastas. Suur rong vanu naisi ja mehi
oli tema selja taga, üksteise ümbert sülega kinni. --- Laulik
ütles sõnad ees ja siis teistega kordas jälle samad sõnad, nii
kaks korda ikka ühte sõna. Kui laulsid, siis õõtsutasid endid.”
1871 Pöidest:(laulavad söögilaua juures seistes) „kusjuures
ise takti löömise asemel kõige kehaga teise jala peale
vajuvad ehk vaaruvad, kui oleks neil üks ise vägi sees
olevad neid liigutamas”
Slide 7
Puhki tema sõitis Pursa sillad,
katki tema sõitis Karja sillad,
ja tuhaks Tumala sillad.
Ümber sõitis kuu kõvera,
pealt sõitis päeva punase.
Neiud varjust vaatamaie,
tuhat neidu toa eessa,
sada neidu sauna eessa,
väikesed värava vahella,
Oli mul üksi ainus venda,
illukesed ukse suilla:
oli üksi, maksis kaksi,
nüid tuleb meite moa kuningas.
seisis seitsme me’e seassa,
Mina siis ilju ütelikku,
kandis kümne me’e kübara,
see’p ole teite moa kuningas,
üheksa me’e üllid suured,
see on meite ainus venda.
kaheksa me’e kardislakid.
Ta lihab Rootsist ruuti tuoma,
Tegi ta saani saarikusse,
Talinast tanu alusta,
kirju korju kaasikusse,
Peterburist peenet neidu.
istus soani, hüüdis leppu,
kergitas oma kübarad.
Slide 8
Oudekki Figurova (1891-1978)
vadjalane, Rajo küla
Rajo
Slide 9
Oudekki Figurova,
Kogujad: P. Ariste,
A. Valmet, I. Rüütel
1966. a.
RKM, Mgn. II 1235
h, 1236 e. Lauldud
ringis tantsusammul liikudes
Isuri ja vadja
naised LääneIngerist 1938.
ERA, Pl. 114 A2
Kui miä kazvõ/lin, ka/nainõ,
nõizin neito noorukkainõ
viie vello veerüvezä,
kuuvõ vello kukkazõna,
seitse/me min/ja na/tona,
isä kutsu kullassõni,
emä ehto lahsõssõni,
vellot tširku/tit si/zossi,
velloo naizu/võd na/ossi.
Isä pilli/nä pi/teli,
vello kantõ kantõlõna.
Pantii pilli piinaa pääle,
kantõlõ kamma/rii o/vele.
Kui ma kasvasin, kanakene,
tõusin, noor neiukene,
viie venna kõrval,
kuue venna lillekesena,
seitsme minia naona,
isa kutsus mind kullakeseks,
ema kutsus oma lapseks,
vennad hellitades õeks,
vennanaised kutsusid naoks.
Isa hoidis mind nagu pilli,
vend kandis mind nagu kannelt.
Pandi pill uksepiida peale,
kannel. kambri uksele.
Slide 10
Mulgimaa: Karksi ja Halliste
Slide 11
Reet Hennok, 70 a.
Karksi v. 1922
ERA, Fon. 337 c
Sõnad ja “mäng”
Ann Ilus Halliste,
Kaarli v.
EÜS XII 1247 (24)
kadrillijoonise järgi
hüpetega liikumine
1
2
3
Lääme me telu tegeme,
teestelu, teestelu,
kipa-kapa kargamaie!
Kessi piab sõtta mineme?
Isa vana, velle noore,
sõtsi sõrmesuurukese –
ikki piab esi mineme.
Ära sa sõida sõa ehen,
ära tantsi sõa tagaje –
keerute keset sõakesta:
ehen oo tuli punane,
taga oo suitsu sinine,
keskel oo kige pareme.
Lähme telu tegema,
kipa-kapa kargama!
Kes peab sõtta minema?
Isa on vana, vennad liiga noored,
õed on sõrmesuurused –
ikka peab ise minema.
Ära sõida sõja ees,
ära tantsi sõja taha –
keeruta keset sõjakest:
sõja ees on punane tuli,
taga on sinine suits,
keskel on kõige parem.
Slide 12
Anne Vabarna (1877 – 1964),
Setomaa, Ton´a village
Slide 13
Anne Vabarna ja
koor 1934. a.
Koguja H. Tampere
ERA, Fon. 432 b
“sabas” jooksmine
Handa, handa, hahekõsõ,
lukku, lukku, luigakõsõ!
Läävä hani Har´omaalõ,
luigatsirgo läävä muilõ mailõ.
Miä näivä nä minnenessä,
kua kodo näivä tullõnõssa?
Näivä mere nä minnenessä,
Kuiva koo näivä tullõnõssa,
Mereh kallu olli kullatsida,
kuldaluuda oll´ lutsukõisi,
hõpõsälgä olli sär´ekeisi.
Handa, handa, hahekõsõ,
lukku, lukku, luigakõsõ!
Sappa, sappa, hanekesed,
ritta, ritta, luigekesed!
Haned lähevad Harjumaale,
luigelinnud lähevad muudele maadele.
Mida nad minnes nägid,
mida nad nägid koju tulles?
Nad nägid merd minnes,
Koiva jõge nägid koju tulles.
Meres oli kuldseid kalu,
kuldluudega lutsukesi,
hõbeseljaga särjekesi.
Sappa, sappa, hanekesed,
ritta, ritta, luigekesed!
Värsiehitusega seotud viisivarieerimine
Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.
Slide 2
Värsiehitusega seotud viisivarieerimine
tavaline
2+2+2+2
murtud
3+2+3
tavaline
tavaline
2+3+3
Slide 3
lihtvärss,
2+3+3
3+2+3
3+3+2
Kui me kasvime koduje,
istsime isa tubaje,
ollin kui uba ilusa,
uaõisi huhke'esti,
marjavarsi valge'esti.
Pidasin pilutud särgid,
kandsin kalsud kilbilesed,
Sain mina kurja äia kohta,
kurja äia ämmä kohta,
joodiku mehe järele,
Nüüd kannan naela nartsakida,
teese naela narma'ida,
kolmas koti paikasida.
Emakene, memmekene,
nüüd oled tütre sinna pannud,
kus on ooned upakille,
kus on katus kallakile.
Slide 4
Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk.,
Pädaste k., Aarni t. (1975)
Slide 5
kiebade kivide piale,
tuliste süsiste piale,
palavate paade piale.
Siis tuli kiissu kiilusilma,
vana ja kassi nõelaända,
tõi minu kuhid kuivemast ja
rasused tahenemast ja
kiebade kivide pialta,
tuliste süsiste pialta,
palavate paade pialt ja
akkasin kassi vemmeldama,
Lähme, lähme, kööme, kööme, kass läks karates kaose,
lähme mööda Mölderida,
akkasime kassi veni/tama,
kaudu Tusti kamberida.
köis külasta, mies peresta,
Kes seal Tustil kodu olli,
kupja külast kümme miest,
kas oli kodu vana Tähve,
Kasekülast kahessa mi-est,
või oli kodu vana Mare,
kahessa miest ja kahessa köit,
mis seal Tustil tehtanessa,
kümme miest ja kümme köit.
Tustil ärga tapetakse,
Saime sele kassi kalda’ale,
lauki lehma laanitakse.
iired kassi irvi/tasid:
Mis sest lehmast siis sai?
Oot-oot kassi, noo-noo kassi,
Kulbitääve sai kuhisid ja
sie oo soole jo parasa,
raanda+tääve sai rasusid ja
kus sa minu isa, ema pannid,
siis panin/ kuhid/ kuive/ma ja
ja minu viis venda pannid,
rasused tahenema ja
viie venna lapsed pannid?
Mis sest kassinahast
sai?
Nina pealt sai neiu
kingad,
pia pialt sai peiu
kingad,
kõhu alt kõvasi
rihmad,
külje pealt künnipastlasid ja
seljast sõedusaapasid ja
ännast ärja rahkemid.
Slide 6
Näiteid regilauluga seotud liikumistest
„Lauljad seisid kõrvuti, hoidsid üksteise küljest kinni, õõtsusid
nagu merelaine.”
„Laulaja seisis ees, teised tema selja taga, hoidsid eelmist
rinna kohalt kinni, tammusid kahe jala peal.”
„Laulaja oli ruudi ja peime vastas. Suur rong vanu naisi ja mehi
oli tema selja taga, üksteise ümbert sülega kinni. --- Laulik
ütles sõnad ees ja siis teistega kordas jälle samad sõnad, nii
kaks korda ikka ühte sõna. Kui laulsid, siis õõtsutasid endid.”
1871 Pöidest:(laulavad söögilaua juures seistes) „kusjuures
ise takti löömise asemel kõige kehaga teise jala peale
vajuvad ehk vaaruvad, kui oleks neil üks ise vägi sees
olevad neid liigutamas”
Slide 7
Puhki tema sõitis Pursa sillad,
katki tema sõitis Karja sillad,
ja tuhaks Tumala sillad.
Ümber sõitis kuu kõvera,
pealt sõitis päeva punase.
Neiud varjust vaatamaie,
tuhat neidu toa eessa,
sada neidu sauna eessa,
väikesed värava vahella,
Oli mul üksi ainus venda,
illukesed ukse suilla:
oli üksi, maksis kaksi,
nüid tuleb meite moa kuningas.
seisis seitsme me’e seassa,
Mina siis ilju ütelikku,
kandis kümne me’e kübara,
see’p ole teite moa kuningas,
üheksa me’e üllid suured,
see on meite ainus venda.
kaheksa me’e kardislakid.
Ta lihab Rootsist ruuti tuoma,
Tegi ta saani saarikusse,
Talinast tanu alusta,
kirju korju kaasikusse,
Peterburist peenet neidu.
istus soani, hüüdis leppu,
kergitas oma kübarad.
Slide 8
Oudekki Figurova (1891-1978)
vadjalane, Rajo küla
Rajo
Slide 9
Oudekki Figurova,
Kogujad: P. Ariste,
A. Valmet, I. Rüütel
1966. a.
RKM, Mgn. II 1235
h, 1236 e. Lauldud
ringis tantsusammul liikudes
Isuri ja vadja
naised LääneIngerist 1938.
ERA, Pl. 114 A2
Kui miä kazvõ/lin, ka/nainõ,
nõizin neito noorukkainõ
viie vello veerüvezä,
kuuvõ vello kukkazõna,
seitse/me min/ja na/tona,
isä kutsu kullassõni,
emä ehto lahsõssõni,
vellot tširku/tit si/zossi,
velloo naizu/võd na/ossi.
Isä pilli/nä pi/teli,
vello kantõ kantõlõna.
Pantii pilli piinaa pääle,
kantõlõ kamma/rii o/vele.
Kui ma kasvasin, kanakene,
tõusin, noor neiukene,
viie venna kõrval,
kuue venna lillekesena,
seitsme minia naona,
isa kutsus mind kullakeseks,
ema kutsus oma lapseks,
vennad hellitades õeks,
vennanaised kutsusid naoks.
Isa hoidis mind nagu pilli,
vend kandis mind nagu kannelt.
Pandi pill uksepiida peale,
kannel. kambri uksele.
Slide 10
Mulgimaa: Karksi ja Halliste
Slide 11
Reet Hennok, 70 a.
Karksi v. 1922
ERA, Fon. 337 c
Sõnad ja “mäng”
Ann Ilus Halliste,
Kaarli v.
EÜS XII 1247 (24)
kadrillijoonise järgi
hüpetega liikumine
1
2
3
Lääme me telu tegeme,
teestelu, teestelu,
kipa-kapa kargamaie!
Kessi piab sõtta mineme?
Isa vana, velle noore,
sõtsi sõrmesuurukese –
ikki piab esi mineme.
Ära sa sõida sõa ehen,
ära tantsi sõa tagaje –
keerute keset sõakesta:
ehen oo tuli punane,
taga oo suitsu sinine,
keskel oo kige pareme.
Lähme telu tegema,
kipa-kapa kargama!
Kes peab sõtta minema?
Isa on vana, vennad liiga noored,
õed on sõrmesuurused –
ikka peab ise minema.
Ära sõida sõja ees,
ära tantsi sõja taha –
keeruta keset sõjakest:
sõja ees on punane tuli,
taga on sinine suits,
keskel on kõige parem.
Slide 12
Anne Vabarna (1877 – 1964),
Setomaa, Ton´a village
Slide 13
Anne Vabarna ja
koor 1934. a.
Koguja H. Tampere
ERA, Fon. 432 b
“sabas” jooksmine
Handa, handa, hahekõsõ,
lukku, lukku, luigakõsõ!
Läävä hani Har´omaalõ,
luigatsirgo läävä muilõ mailõ.
Miä näivä nä minnenessä,
kua kodo näivä tullõnõssa?
Näivä mere nä minnenessä,
Kuiva koo näivä tullõnõssa,
Mereh kallu olli kullatsida,
kuldaluuda oll´ lutsukõisi,
hõpõsälgä olli sär´ekeisi.
Handa, handa, hahekõsõ,
lukku, lukku, luigakõsõ!
Sappa, sappa, hanekesed,
ritta, ritta, luigekesed!
Haned lähevad Harjumaale,
luigelinnud lähevad muudele maadele.
Mida nad minnes nägid,
mida nad nägid koju tulles?
Nad nägid merd minnes,
Koiva jõge nägid koju tulles.
Meres oli kuldseid kalu,
kuldluudega lutsukesi,
hõbeseljaga särjekesi.
Sappa, sappa, hanekesed,
ritta, ritta, luigekesed!