Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis. Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik 6 hepatiiti tekitavat viirust (1) • viiruse ülekanne fekaaloraalne • kroonilist hepatiiti ei kujune • HEV Eestis.
Download ReportTranscript Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis. Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik 6 hepatiiti tekitavat viirust (1) • viiruse ülekanne fekaaloraalne • kroonilist hepatiiti ei kujune • HEV Eestis.
Slide 1
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 2
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 3
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 4
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 5
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 6
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 7
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 8
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 9
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 10
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 11
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 12
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 13
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 14
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 15
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 16
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 17
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 18
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 19
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 20
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 2
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 3
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 4
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 5
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 6
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 7
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 8
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 9
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 10
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 11
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 12
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 13
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 14
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 15
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 16
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 17
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 18
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 19
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)
Slide 20
Krooniline viirushepatiit.
Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss
SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
• viiruse ülekanne fekaaloraalne
• kroonilist hepatiiti ei kujune
• HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
R a sedu se ku lg
Ü lekann e lap sele
A
E i m õ ju ta
V äh e tõenäo line
E
F u lm inan tne
h epatiit
V äh e tõenäo line
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
• viiruse ülekanne parenteraalne
• sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C)
• HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
E estis
M ärkused
B
C
D
G
Ja
Ja
Ja
Ei
koos
koos H C V -ga,
H B V -ga kliiniline tähendus
ebaselge
B-hepatiidi esinemissagedus
Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist
B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva
(UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%)
• Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee
vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50%
B-hepatiidist sellistes piirkondades.
• Madala esinemissagedusega riikides levib haigus
peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi
hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid,
homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad
vaimse alaarenguga inimesed.
• Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10%
*
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
C-hepatiidi esinemissagedus
• 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga
maailmas
• ei ole ainult arengumaade probleem
• UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4%
• levib peamiselt vere kaudu
• suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline
• gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis
selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?)
• haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei
pruugu ka ise sellest teada
• Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
Risk factors for hepatitis C virus infection
among 1500 patients in Trent region,1998.
Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )
74
iv drug users
14
blood products
sexual
3,6
none known
3,4
amateur tattoo
3,2
professional tattooing does not carry a risk
1,6
lived in endemic area
0
20
40
60
80
% of patients
Viirushepatiidi loomulik kulg
k ro on il.
tsirroo s, risk ig rup p
PH CC
HBV
20%
20%
HCV
6 0-70 %
20%
aeg
6 k uud
1 0-20 a
m ed . p erso n al,
d ialü ü si
p atsien d id ,
n ark o m aan id ,
v ereü lek an n e
en n e 1 9 9 5 a.
Peamised probleemid
sünnitusabis
• Mis saab naisest (rasedast)?
• Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)?
• Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
B- ja C-hepatiit ja rasedus
(ema)
• Ei mõjuta raseduse kulgu
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
•
•
•
•
•
nakatumine raseduse ajal väga harva
peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt
HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90%
HBsAg posit,HBeAg neg 2-15%
võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja
muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV
suhtes
Neonataalne B-hepatiit
(laps)
• perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad
viiruskandjateks
• ilmneb 6 kuud peale sündi
• enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga
• hiljem suurem risk maksatsirroosi ja
maksavähi tekkeks
• fulminantne haigus esineb sagedamini
vastsündinutel, kelle emad on kroonilised
HBV kandjad
Neonataalse B-hepatiidi vältimine
(laps)
• vastsündinutele infitseerumisjärgne
profülaktika (nakatumine peamiselt
sünnituse ajal või kohe peale sünnitust)
–
–
–
–
immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi
samaaegselt vaktsineerimine
vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt
sellisel teel välditakse HBV-d >90%
» Acta Gastroent Jan 1999
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
15250 rasedat naist Itaalias
uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset
ülekannet
ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti
I
raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale
sünnitust
anti HCV posit emade lastel tehti samad
analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiit ja rasedus
(ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu)
72% nendest olid ka HCV-RNA posit.
Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes:
56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle
normi jälle 54,5%-l
Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel,
kas emal oli vireemia või mitte
Hepatology 2000, March;31
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne
(laps)
• lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA
positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli Chepatiit
• kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal
• HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost
sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV
staatuse osas
• parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt
»
Hepatology 2000, March;31
J Watch Gastroenterology 2000, May
Neonataalne C-hepatiit
(laps)
•
•
•
•
kogemus praktiliselt puudub
vaktsiini ei ole
immunoglobuliini samuti mitte
soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne
(mis saab meist?)
HBV
HCV
H IV
N akatum iseks
0,00004m l ?
vajalik vere hulk
0,5m l
R isk infitseeruda 17-30%
1 süstlatorkega
0,5%
6%
Viirushepatiidi esinemine Eesti
meditsiinitöötajate hulgas
• 1994 Tallinna 4 haiglat:
– Merimetsa, Meremeeste
– Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik
•
•
•
•
HBsAg 1,5%
teisi HB markereid 25%
a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%)
HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
Viirushepatiidi ravi
(mis saab emast, lapsest ja meist)
• B-hepatiit
– interferoon alfa (tulemuslik 40%-l)
– lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab)
• C-hepatiit
– interferoon alfa + ribaveriin
– tulemuslik 30%-l
• Ravi maksumus
– interferoon a 4000 EEK/kuus
– ribaviriin
15 000 EEK/kuus
» Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January
Kokkuvõte
• Rasedusel on hepatiidile soodne toime
• Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk
on väike (6%)
• Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab
hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin)
• Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent
viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE
(HBV vaktsineerimine, kindad, põlled,
maskid, prillid)