Slide 1

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 2

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 3

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 4

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 5

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 6

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 7

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 8

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 9

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 10

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 11

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 12

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 13

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 14

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 15

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 16

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 17

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 18

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 19

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 20

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 21

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 22

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 23

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 24

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 25

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 26

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 27

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.


Slide 28

Assüüria ja Babüloonia

Babüloonlased lõid oma riigi
Tigrise ja Eufrati alamjooksul.

Babüloonia kunsti jaotati kaheks
• Vanababüloonia kunsti tuntuimaks
mälestiseks on kuningas Hammurabi
seaduste steel, mille tipus on reljeef, millel
päikesejumal Šamaš annab Hammurabi
üle seadusetahvlid.

• Reljeef Hammurabi
seaduste steelilt.
Päikesejumal
Šamas annab üle
seadustega
savitahvlid

• Vanababüloonia
maakaart

Uus-Babüloonia kunst
• 612-539 e. Kr; 612 a e.Kr. taastas Babülon
oma iseseisvuse
• Uusbabüloonia kunsti tähtsaimaks
keskuseks oli Babüloni linn. Selle
olulisimateks vaatamisväärsusteks olid
jumalanna Istari väravad, ja nn. "Paabeli
torn" ehk tsikuraat, milles asus jumal
Mardukile pühendatud tempel.

Väljakaevatud tsikuraadi jäänused

Babüloonia
• Uus-Babüloonia riik ümbritses oma
pealinna müüridega, mis olid väga paksud
• Peavärav oli pühendatud jumalanna
Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav
ehk Protsessiooni tänav, millel peeti
rituaalseid rongkäike.
• Jumalanna Ištari värav on kaetud sinise
ja kollase glasuuriga, reljeefidel on
fantastilised loomad ja ornamentika.

Ištari värav

• Mütoloogiline koletis Ištari väravalt

539. a. e.Kr. alistus Babüloonia
pärslastele ning pärsia kultuur ühendas
Mesopotaamia ja varase Kreeka kunsti
traditsioonid

Assüüria kunst
• Õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
• VIII – VII saj. Asüüria kunst on Euroopas
laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et
tolle aja mälestised on hästi säilinud
• Asüüria paleed olid hiiglaslikud ja
luksuslikud. Neid kaunistasid erinevad
skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid

• Assüüria kunsti tõus algas 9. saj. eKr
• Assüüria arhitektuuri oluliseks osaks oli
lossiehitus. Tuntuimad lossid on Sargon II
loss Horsabadis ja Assurbanipali loss
Ninives
• Skulptuurid kujutasid endast müütilisi
olendeid- tiivulised viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli habemega mehe pea

Sargoni II lossi kujutis
Selles lossis oli 210 erineva suurusega
ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m
kõrgusel platvormil

• Assüüria kujutava kunsti peateemaks on
kuninga ülistamine
• Reljeefidel on kujutatud lõvijahistseene,
kindluste piiramisi, lahinguid ja vangi
võtmisi
• Figuurid on üldistatud, kuid neil on mõned
täpsed üksikasjad. Nad on täpse vormiga
ning kindla käega kivisse raiutud

• Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria
valitsejate jahistseenid
• Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti
näidata lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust

Pilte Assüüria kunstist

Skulptuurid
Ümarplastilised
skulptuurid
Babülooniast –
Lagaši valitseja
Gudea kuju
eestvaates, 24 sai
e.Kr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati
välisseintele mustreid ja figuure nagu
karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning
fantastilised olendid kurjade vaimude
peletamiseks

• Üsna omapärased leiud on nn.
pitsatsilindrid. Sellist kõvast
kivist sisseuuristatud reljeefidega
silindrikest kandis iga vaba sumer
kaelas, selle savitahvlile rullitud
jäljend asendas allkirja

• Savist voolitud või kivist raiutud kujusid.