TSITEERIMISEST LUGEMISÜLESANNETES TPL 2015 TSITAAT VÕI OTSEKÕNE See, kas käsitada jutumärkides lauset tsitaadi või otsekõnena, oleneb eelkõige sellest, mille juurde see lause kuulub. Tsitaat laiendab enamasti.
Download ReportTranscript TSITEERIMISEST LUGEMISÜLESANNETES TPL 2015 TSITAAT VÕI OTSEKÕNE See, kas käsitada jutumärkides lauset tsitaadi või otsekõnena, oleneb eelkõige sellest, mille juurde see lause kuulub. Tsitaat laiendab enamasti.
TSITEERIMISEST LUGEMISÜLESANNETES TPL 2015 TSITAAT VÕI OTSEKÕNE See, kas käsitada jutumärkides lauset tsitaadi või otsekõnena, oleneb eelkõige sellest, mille juurde see lause kuulub. Tsitaat laiendab enamasti nimisõna, otsekõne tegusõna. Tsitaadi ette koolonit ei panda ja punkt tuleb jutumärkide järele. Otsekõne pannakse jutumärkidesse ja lauselõpupunkt jääb jutumärkide sisse. TSITAAT VÕI OTSEKÕNE? NÄITEID Jutumärkides on otsekõne, mis laiendab tegusõna ütles. Punkt on jutumärkide sees. Nt: Ta ütles: „Mida iganes palume, seda saame.“ Nt: Vana-Rooma filosoofist keiser Marcus Aurelius on öelnud: „Enamasti ei ole mitte asjad need, mis meid häirivad, vaid meid häirib meie suhtumine neisse asjusse.“ Jutumärkides on tsitaat, mis laiendab nimisõna sõnad. Punkt on lause lõpus, jutumärkide järel. Nt: Mind lohutasid tema sõnad „Mida iganes palume, seda saame“. TSITAAT VÕI OTSEKÕNE? NÄITEID Sageli on raske otsekõnet tsitaadist eristada ja mõnikord polegi nii oluline, kumba vahemärgistust kasutada, peaasi, et tehtud valiku raames toimitakse õigesti: Nt: Kuulsin käsklust: „Suurtükk positsioonidele!“ vormistatud otsekõnena, mis laiendab tegusõna kuulsin. Nt: Kuulsin käsklust „Suurtükk positsioonidele!“. vormistatud tsitaadina, mis laiendab nimisõna käsklust. TSITEERI KAUDKÕNENA See tähendab, et lisad tsitaadi teksti tavalise põimlausena, kusjuures siia pole jutumärke enam vaja panna, nagu ka otsekõnest kaudkõne moodustamisel. Nt: Vana-Rooma filosoofist keiser Marcus Aurelius olevat kord sõnanud, et enamasti ei ole mitte asjad need, mis meid häirivad, vaid meid häirib meie suhtumine neisse asjusse. Nt: Eesti vanasõnagi väidab, et igal oinal on oma mihklipäev. PEA MEELES! Kui tahad tsiteerida tavalise põimlausena, kirjuta alati see ettepoole, kes ütles või mis allikaga tegemist. Kui tahad tsitaadi ettepoole asetada, pead kasutama otsekõnet ning ühtlasi jutumärke. TOPELTMÄRGID TSITAADI PUHUL Kui tsitaat lõpeb hüüumärgi või küsimärgiga, pannakse see jutumärkide sisse ja jutumärkidele järgneb lauselõpupunkt: Liivas lebas pudel kirjaga „Ära jäta taarat randa!“. SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT OTSEKÕNES JA TSITAADIS Otsekõne algab alati suure tähega, tsitaadi algusse sobib mõnel juhul ka väike täht. Nt: Vanasõna „Käbi ei kuku kännust kaugele“ on kinnitust leidnud. ~ Vanasõna „käbi ei kuku kännust kaugele“ on kinnitust leidnud. Tsitaadi võib vormistada ka kursiivis: Nt: Vanasõna käbi ei kuku kännust kaugele on kinnitust leidnud. VEEL JUTUMÄRKIDE KASUTAMISEST Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav lause: Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina”. tsiteeritav väljend: Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis ehitus”. tsiteeritav sõna: Arvatakse, et sildid „snacks” ja „fast food” tähendavad meie Euroopasse minekut. NB! Kui kasutada tsieeritava lause, väljendi, sõna esiletõstmiseks kursiivi, pole jutumärke vaja. Seda saab teha ainult trükitud tekstis. VEEL JUTUMÄRKIDE KASUTAMISEST Jutumärkides on sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Nt: Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal võhik). Nt: 800 aasta eest langesid liivlased „heasoovlike” võõrvõimude hoole alla. Nt: Kas relvalubade andmisel on sõel niisama „tihe” kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt)? Nt: Ja nii te siis otsustasitegi „lesta tõmmata”. NB! Kui kasutada sõnu nii-öelda (n-ö) või niinimetatud (nn), siis jutumärke ei kasutata, sest need sõnad viitavad juba tähendusnihkele. VEEL JUTUMÄRKIDE KASUTAMISEST Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend: Nt: „Telekas” ja „teler” pole meie külas nõnda läbi löönud kui „vusser”. Nt: Ühendverbil „maha laskma” on kolm tähendust: a) alla laskma; b) (sõitjat sõidukist) väljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma. NB! Kui kasutada kirjeldava keelendi esiletõstmiseks kursiivi, pole jutumärke vaja. Seda saab teha ainult trükitud tekstis. LUULETUSE TSITEERIMINE (1 JA SOOVITATAV) Kaldkriipsu kasutatakse värsipiiride märkimisel, kui värsid on kirjutatud järjestikuse tekstina: „Su veri valatakse paari võimuhullu pärast. / Su lapsed nälgivad paari võimuhullu pärast. / Su lapsed on alasti paari võimuhullu pärast.“ Kui kasutad kursiivi, pole jutumärke vaja. Seda saab teha ainult trükitud tekstis: Su veri valatakse paari võimuhullu pärast. / Su lapsed nälgivad paari võimuhullu pärast. / Su lapsed on alasti paari võimuhullu pärast. NB! Hoolega tuleb jälgida kirjavahemärke ja suuriväikesi algustähti. Nende muutmine on ränk viga. LUULETUSE TSITEERIMINE (2) Pikemad luuletsitaadid eraldi lõiguna Nt: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepos „Kalevipoeg“ algab värssidega/ridadega Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. REANUMBRITELE VIITAMINE (1) Ühelauseline refereering – punkt pärast sulgu viite lõpus: Nt: Näiteks on Nikolai Pirogovi memuaarides saanud temast kultuuriliselt modifitseeritud rahurikkuja ja ebameeldiva veidriku kuju, kes tihti jääb oma suhtluses teisega hätta (read 4–5). RIDADELE VIITAMINE (2) Mitmelauseline tsitaat (ka refereering) – punkt viite järel sulgude sees: Nt: „Kreutzwald pole „Lembitut“ oma aja lugeja jaoks mõelnud. Ta ei rutanud töö avaldamisega ega ole seda vist üldse lõpule viinud. See oli ilma publikuta teos, kirjaniku ideaalseim jõupingutus tuleviku ideaalsema lugeja jaoks.“ (Read 20–22.) KATKESTUSJOONED Katkestusjooned [---] pannakse pikemate väljajättude tähistamiseks. Tsitaatidest on mõnikord mitmed kontekstis ebaolulised lõigud vahelt ära jäetud. Nt: “Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitsari, kelle vaim ses avaldub ja kes seepärast seda peab kalliks varanduseks, rahvuslikuks aardeks ja oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks! [---] Kordame veel: keel on riist, keel on masin.” Johannes Aavik. NURKSULUD Nurksulgudesse pannakse tsitaadis tsiteerija lisandus. Nt: „Kõhud teistel [sigadel] tühjad kui lõõtsad.” A. H. Tammsaare. Nt: „Võiks ütelda, et mida sügavamale seab inimene olemispõhja, seda enam avaneb olev, millega tal on tegemist, oma läbipääsmatuses [Unwegsamkeit] ja ligipääsmatuses [Unzugänglichkeit].” Wolfgang Schadewaldt. Vahel kasutatakse sel juhul ka ümarsulge. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eki.ee/books/ekk09/ http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1 http://www.methis.ee/vormistusjuhend/vormistus juhend https://kirjandiabi.wordpress.com/2012/03/03/tsit aat-kuidas-tekstis-kirjandis-referaadisuurimistoos-tsiteerida/