Transcript Richard Villenberg Asteroidid Komeedid Meteoorkehad     1. 2. 3. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad ümber päikese. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et asteroidid tekkisid planeetide moodustumisel ülejäänud jääkainest ca 4,6 miljardit aastat.

Richard Villenberg
Asteroidid
Komeedid
Meteoorkehad




1.
2.
3.
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid
taevakehi, mis tiirlevad ümber päikese.
Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et asteroidid tekkisid
planeetide moodustumisel ülejäänud jääkainest ca 4,6
miljardit aastat tagasi.
Asteroide suurus varieerub 10 ja 1000 km vahel.
Asteroidid liigitatakse koostise järgi 3 rühma:
C-tüüpi (>75 %) - koosneb külmunud gaasidest, mis on
suure süsiniku sisaldusega.
S-tüüpi (>17%) – sisaldab palju räni, raud-nikkel tuum
M-tüüpi asteroidid (>8%) – koosnevad puhtast rauast ja
niklist.


Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev
taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest CO2 –st,
orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba.
Tahket tuuma ümbritseb komeedipea ehk kooma, sellest
tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.




Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis
liikuv tahke keha, mis pärineb komeetidelt või
asteroididelt.
Meteoorkeha läbimõõt jääb vahemikku 10–5 kuni
104 meetrit.
Maa atmosfääri sattudes põhjustab ta meteoori
Juhul kui meteoorkeha jääk langeb maapinnale
siis nimetatakse seda meteoriidiks.

Meteoor (rahvakeeles “langev täht”) on maa
atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt
põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuse
kompleks.


Meteoriit (kreeka keeles meteooros “õhus
hõljuv”) on planeetidevahelisest ruumist Maa
pinnale langenud meteoorkeha jääk.
Koostiselt jaotakse meteoriidid
raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks
(62%) ja segameteoriitideks (4%).


1.
2.
3.
Raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda
ja 5-30 % niklit.
Iseärasused:
Kergesti avastatavad
Hästi vastupidavad väliskeskkonna tingimustele
Moodustavad ca 90 % kõikide meteoriitide
massist.



1.
2.
Koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest
oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud
maakoores.
Ei avastata kuigi tihti kuna sarnanevad oma
koostiselt maise päritoluga tardkivimitega.
Struktuuri järgi jaotatakse:
Kondriidid
Akondriidid

Kondriidid sisaldavad pisikesi, ümaraid, klaasjaid
või mineraalagregaatseid kerakesi - kondreid ehk
primaarse kosmilise aine tombukesi. Nad
koosnevad oliviinist, pürokseeni rühma
mineraalidest, päevakividest ja nikkelrauast.

Akondriidid ei sisalda kondreid. Koostiselt on
väga lähedased Maa vulkaanilistele kivimitele ja
pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt.


1.
2.
Segameteoriidid ehk kivi-raud-meteoriidid
sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades
nikkelrauda ja silikaatsete mineraalide oliviini,
pürokseeni või plagioklassi suletisi.
Segameteoriidid jaotatakse kivimilise (silikaatse)
ja metallilise materjali jaotuse järgi:
pallasiitideks
mesosideriitideks

Pallasiitides moodustab metalliline raud-nikli osa
karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide,
peamiselt pürokseeni sisaldusega oliviini
kristallid.

Mesosideriitides moodustab karkassi kivimiline
(silikaatne) osa ning poorides on metalliline
materjal.



Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga
põrkudes plahvatuskraatri, mida reeglina
ümbritseb ringvall. Hiidmeteoriitide põrkumisel
maapinnaga toimub plahvatus, mille tulemusena
meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.
Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest
leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid
hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui
üks.
Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise
meteoriidikraatri.
LIHTKRAATER
KOMPLEKSKRAATER




Asukoht: LAV
Vanus: ~ 2 miljardit aastat
Kraatri diameeter: 300 km
Objekti suurus: >10 km




Asukoht: Mehhiko
Vanus: ~ 65 miljonit aastat
Kraatri diameeter: 170 km
Objekti suurus: ~ 10 km




Asukoht: Kanada
Vanus: ~ 214 miljonit aastat
Kraatri diameeter: 100 km
Objekti suurus: 5 km
Kasutatud materjal

Links:
www.arizonaskiesmeteorites.com
www.darrenstraight.com
www.meteorite.com
www.solarviews.com
www.space.com
www.universetoday.com
www.wikipedia.org

Soundtracks:
Space - Just Blue
Space - Secret Dreams