Eesti Noorteühenduste Liidu seisukoht valimisea langetamisega kaasnevatest muudatustest

Põhiseaduskomisjon, 03.06.2014

Noorte valimisvalmidus ja motivatsioon

• Eesti noortele on omased demokraatlikud põhiväärtused • Noortel puudub selge arusaam noorte huvidest, mida valimistel tuleks esile tõsta, kas ja kuidas seda tuleks teha • Kolm olulisemat tegevust selle punkti elluviimiseks: – Noorte pidamine võrdväärseks ühiskonnagrupiks meedia ja muu avalikkuse poolt – Üleriiklik teavituskampaania enne esimesi valimisi, kus 16-aastased valida saavad – Osaluskogude sisulise töö ja järjepidevuse tugevdamine

Poliitika kooliruumis

• On risk, et õpetajatele ja koolijuhtidele jääb segaseks piir poliitpropaganda ja neutraalse poliitiliste seisukohtade tutvustamise vahel • On teada konkreetsed näiteid propagandast kooliruumis (sh 2013 KOV valimistest) • Kolm olulisemat tegevust selle punkti elluviimiseks: – Kooliõpilaste ettevõtlikkuse ja seostamisoskuse arendamise esiletõstmine – Noortega töötavate isikute koolituste arendamine – Koolide direktorikeskse juhtimisstruktuuri tasakaalustamine

Noorte teemad poliitikas

• Hetkel ei esinda parteid noorte huve täielikult • Noorte hääle kujunemisel on kandidaadi erakondlik kuuluvus teisejärguline • Noored pole huvitatud erakondade seisukohtadest, kuna nad ei saa mõjutada poliitilisi protsesse • Tegevused selle punkti elluviimiseks: – Noorte teemade tõstatamine poliitiliste jõudude poolt – Valimisprogrammide sisu noortele mõistetavaks muutmine

Kodanikuharidus koolis

• Eesti õpilaste teadmised demokraatia ohtudest on nõrgad • Noored saavad koolist valimiste ja poliitika kohta vähem infot kui muudest kohtadest • Kolm olulisemat tegevust selle punkti elluviimiseks: – Kodanikuhariduse uuendamine – Ühiskonnaõpetuses üksikasjalikum valijakasvatus ja koolisisene poliitiline elu (õpilasesindused jms) – Poliitikute ja aktiivsete noorte tihedam kaasamine õppetöösse (külalisloengud)

Vene õppekeelega koolid

• Vene õppekeelega koolide õpilased jäävad oma kodanikukompetentsidelt maha eesti õppekeelega koolidest • Üks osa Venemaa mõjutustegevusi on suunatud vene noortele • Venekeelsete noorte usaldus Eesti Vabariigi vastu on madal (väidetud Kaasamisringis) • Tegevus selle punkti elluviimiseks: – Venekeelsete koolide asetamine eestikeelsete koolidega samasse poliitilisse ja kodanikuhariduse paradigmasse

Ühiskond on valmis muudatuseks

• Vastasleeril puuduvad argumendid – Faktid teaduslikult ümber lükatavad – Keskenduvad riskidele, mitte lahendustele • Poliitiline konsensus on suurem kui eales varem

Aitäh!

Küsimusi?

www.enl.ee/Vote16