Transcript DNA ehitus

DNA
EHITUS
Loe juhendit !
Loe teooriat !
Ulvi Urgard
Saue Gümnaasium
Start
Mudeliga on võimalik uurida DNA ehitust.
Mudelil on kujutatud DNA 3 ehituskomponenti, nende keemilised
struktuurivalemid ning DNA primaar- ja sekundaarstruktuur.
DNA ehituskomponendid on kujunditena ja struktuurid tekivad läbi liikumiste,
klõpsates erinevatele nuppudele.
Nupud on mudeli käivitamiseks ja eri ehituskomponentide
põhjalikumaks uurimiseks.
Mudeli kasutamine.
Klõpsa „Start“ nupule. Kuvatakse DNA 3 põhikomponenti.
Klõpsates nuppudel saad nende struktuurivalemid, kas igaühe kohta
eraldi või kõik korraga. Nupule „Nukleotiid“ klõpsates, saad kolmest
põhikomponentidest nelja nukleotiidi ehituse.
Nukleotiidide lineaarsel ühinemisel DNA ühe ahela.
Teine ahel moodustub esimese matriitsil vastavate vabade vesiniksidemete arvule.
Klõpsa nupule „Biheeliks“ ja kui tegutsed vastavalt juhendile näed
DNA-d kolmemõõtmelisena.
Lõpetamiseks klõpsa „Stopp“ nupul.
Mudeli lähteasendisse viimiseks klõpsa nupul „Algusse“.
Tagasi
Start
Teoreetilised alused
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on
desoksüribonukleotiidid. DNA koosneb on neljast erinevast nukleotiidist:
Nukleotiidi nimi
Lühend
Adenosiinfosfaat
A
Guanosiinfosfaat
G
Tsütidiinfosfaat
C
Tümidiinfosfaat
T
Desoksüribonukleotiidid on keeruka ehitusega ühend, mis on moodustunud
3 molekuli – fosfaatrühma, suhkur-desoksüriboosi ja lämmastikaluse liitumisel.
Kuna suhkur ja fosfaatrühm on kõigis neljas nukleotiidis ühesugused, siis
monomeeride erinevus tuleneb lämmastikalusest. Lämmastikaluseid on 4:
adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümiin.
Need on keeruka ehitusega keemilised ühendid. Lämmastikalustest tuleneb ka
terve nukleotiidi nimi ja lühendid, vastavalt A, G, C ja T.
Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel. Teine ahel tekib vastavalt
komplementaarsusprintsiibile, s.o. nukleotiidide üksteisele vastavus.
Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati
T ning G vastas alati C. A ja T vahele moodustub 2 ning G ja C vahele 3 vesiniksidet.
Sellist nukleotiidide järjestust nimetatakse ka DNA esmaseks struktuuriks
ehk primaarstruktuuriks. Teist järku ehk sekundaarstruktuur tekib vesiniksidemetega
ühendatud kaheahelalise DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksiks.
Tagasi
Start
Teoreetilised alused
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille
monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
DNA koosneb on neljast erinevast nukleotiidist:
Adenosiinfosfaadist
P
A
O
Guanosiinfosfaadist
P
G
O
Tümidiinfosfaadist
Tsütidiinfosfaadist
P
O
T
P
O
C
Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel. Teine ahel tekib vastavalt
komplementaarsusprintsiibile: Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis
teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C.
A ja T vahele moodustub 2 ning G ja C vahele 3 vesiniksidet.
Sellist nukleotiidide järjestust nimetatakse ka DNA esmaseks
struktuuriks ehk primaarstruktuuriks. Teist järku ehk
sekundaarstruktuur tekib vesiniksidemetega ühendatud kaheahelalise
DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksiks.
DNA koosneb keemiliselt kolmest põhikomponendist
Fosforhape
Suhkur
Kõik
N - alus
DNA koosneb keemiliselt kolmest põhikomponendist
Fosforhape
Suhkur
- =
O
HO - P - O
H
HO
H3 PO4
Kõik
N - alus
DNA koosneb keemiliselt kolmest põhikomponendist
Fosforhape
Suhkur
CH2OH
N - alus
OH
O
H
H
H
H
OH
H
desoksüriboos
Kõik
DNA koosneb keemiliselt kolmest põhikomponendist
Fosforhape
N - alus
Suhkur
NH2
N
N
HN
N
H
H
Adeniin
Guaniin
Tümiin
Tsütosiin
Kõik
-A
-G
-T
-C
DNA koosneb keemiliselt kolmest põhikomponendist
Suhkur
Fosforhape
CH2OH
- =
HO
H3 PO4
NH2
OH
N
O
HO - P - O
N - alus
H
H
N
H
H
H
OH
N
H-
O
H
desoksüriboos
Fosforhappe, sahhariidi ja lämmastikaluse
keemilisel ühinemisel moodustub nukleotiid
H
N
H
Adeniin
Guaniin
Tümiin
Tsütosiin
-A
-G
-T
-C
Lämmastikaluseid
on nelja tüüpi
Vaata !
Lämmastikaluseid on nelja tüüpi
NH2
N
O
H3C
N
HN
N
H
H
H
O
N
NH2
N
H-
O
N
H
Tümiin - T
Adeniin - A
N
H
N
N
H
H
NH2
H
H
N
N
H
O
H
Guaniin - G
Tsütosiin - C
Tagasi
P
O
Adenosiinfosfaat
A
Kaks vaba vesiniksidet
Skemaatiline tähis
NH2
N
- =
O
HO - P - O
CH2
HO
N
N
H
O
H
H
H
H
OH
Guanosiinfosfaat
N
H-
H
Tümidiinfosfaat
Nukleotiidide lineaarsel ühinemisel moodustub
DNA üks ahel
Tsütidiinfosfaat
P
O
Guanosiinfosfaat
G
Kolm vaba vesiniksidet
Skemaatiline tähis
O
N
- =
O
HO - P - O
N
HN
CH2
HO
O
H
H
H
H
OH
H
Tagasi
N
H
NH2
P
O
Tümidiiniinfosfaat
T
Kaks vaba vesiniksidet
Skemaatiline tähis
O
H3C
- =
O
HO - P - O
N
CH2 H
HO
N
O
H
H
H
H
OH
H
Tagasi
H
O
P
O
Tsütidiiniinfosfaat
C
Kolm vaba vesiniksidet
Skemaatiline tähis
NH2
H
N
- =
O
HO - P - O
CH2 H
HO
N
O
H
H
H
H
OH
H
Tagasi
H
O
DNA molekuli üks ahel
P
O
T
P
O
C
P
O
G
P
O
A
P
O
C
P
O
A
P
O
G
Teine ahel moodustub
vastavalt
komplementaarsusprintsiibile
A – T ja G – C
DNA teine ahel
DNA molekuli kaheahelaline lõik
C
G
O
O
P
P
T
A
O
O
P
P
G
C
O
O
P
P
T
A
O
O
P
P
C
G
O
O
P
P
G
C
O
O
P
P
A
T
O
O
P
P
DNA teist järku struktuuriks on
biheeliks
Näe pilti kolmemõõtmelisena! Vaata kahe musta punkti keskele
ning seejärel lase silmad “lõdvaks” (paralleelne vaade). Kahe
punkti asemel näed nüüd kolme. Juhi silmad “keskmisele” pildile !
Algusse
Stopp