Hariliku murru teisendamine kümnendmurruks

Õpik lk 61-62

Kümnendmurd

Harilikku murdu võib vaadelda kui jagatist. 7 5  7 : 5  1 , 4

Hariliku murru teisendamisel kümnendmurruks jagatakse murru lugeja murru nimetajaga

.

• Kümnendmurde nimetatakse lõpmatuteks perioodilisteks kümnendmurdudeks kui jagamisel kümnendmurru murdosas jääb mingi number või numbrite rühm korduma.

• Korduvat numbrit või numbrite rühma nimetatakse perioodiks . Tavaliselt kirjutatakse periood sulgudesse.

Näited:

7 11  7 : 11  0 , 636363 .........

• 3 : 4 = 0,75 0,75 on lõplik kümnendmurd.

• 1 : 3 = 0,333 … 0,333 … on lõpmatu kümnendmurd.

• Kui harilikku murdu ei saa teisendada lõplikuks kümnendmurruks, siis selline kümnendmurd ümardatakse.

Sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv on

hariliku murru kümnendlähend.

• Lõplik kümnendmurd tekib ainult siis, kui hariliku murru (taandatud kuju) nimetaja ei sisalda teisi algtegureid peale arvude 2 ja 5.

Kõigil teistel juhtudel tekib perioodiline kümnendmurd.

2 5  2 : 5  0 , 4 7 9  7 : 9  0 , 77777 

1) Mismoodi teisendada harilik murd kümnendmurruks?

2) Mille järgi saad aru, et on tegemist lõpliku kümnendmurruga?

3) Milline on perioodiline kümnendmurd?

Ül 259 (K) õpikust lk 63