Transcript File

Pulbiabstsessi patogenees ja
morfoloogiline leid
Rasmus Laan
Stom II
Pulbiabstsess
 abstsess:e. mädanik –
 piirdunud mädapõletikukolle pulbiruumis, põletiku ja nekroosi
tagajärjel kujunenud mädaga täidetud õõnsus;
 Etioloogia: püogeensed bakterid:(nt. stafülokokid, streptokokid,
gramnegatiivsed bakterid)
 Karioossest protsessist tingitud avavus pulbikambrisse
 Koronaalpulp nekrootiline ja abstsessi teke
 Kude lüütiliselt hävinenud, rakutuumi pole näha
 Juurekanali apikaalses osas on kude nekrootiline ja hulgaliselt
näha põletikurakke
 Kogu koekahjustuse ulatuses näha palju neutrofiilseid
granulotsüüte, mille ensüümide vabastamine tekitab edasise
koe lõhustamise
Pulbiabstsessi teke saab alguse
põletikust ja nekroosist
 Tekkepõhjused:
 Kaariesest tingitud hambaemaili hõrenemine (bakterite tung
hamba pulpi)
 Temperatuuri erinevus
 Keemiline ärritus
 Trauma
Pulbiabstsess põhjustab
 Hambavalu, peavalu
 Levikut ümbritsevatesse kudedesse
 Palavikku
 Põletikureaktsioone
 Hamba hukkumist
Pulbi põletik
 Pulbikanalis enamlevinud anaeroobsetest mikroobidest:
Fusobacterium, Prevotella, Porphyromonas, Peptostreptocococcus,
Eubacterium, Capnocytophaga, Lactobacillus ja spiroheedid ning
seened
 Varajases faasis on patsient võimeline lihtsasti lokaliseeruma
valuallikat
 Hilisemas faasis valu tugevneb ja on tajutav kui tuikav
rõhumistunne, mis ei lase magada
 Pulbipõletik võib olla pöörduv ja pöördumatu
 Abstsess tekib pöördumatu pulbi põletiku korral!
 Hambapulbi hukkumine (pöördumatu)
 Sümptomite muster pulbipõletiku kindlaks tegemiseks on
keeruline ja tihti puudulik
 sageli ainus sümptom pöördumatu pulbipõletiku kindlakstegemisel
võib olla tundlikkus kuumale ja külmale vedelikule
 Pöördumatu pulbipõletik läheb üle pulbiabstsessiks!
Pulbinekroos
 Põletiku tagajärjel pulp kärbub st. tekib pulbinekroos
 hambas lakkab ainevahetus ja pisikutele avaneb pääs
juureümbrisesse
Pulbinekroosi morfoloogia
 Hambajuure piirkonnas värvuse muutused
 Tundlikkuse kadu pulbi palpeerimisel
 Fistula tekkimine (siinustrakt)
 Veresoonte ja närvide degeneratsioon pulbis
 Dentiinikanali seinte paksuse püsimine
Mikroskoopilised ja -bioloogilised leiud
 Streptokokid
 Fakultatiivsed anaeroobsed bakterid
 Gram + bakterid, batsillid
 Stafülokokid
 Pulbikoe puudumine
 Kollageenkiudude vähenemine
 Veresoonte kadu
 Närvikiudude kadu
 Rakutuumade puudumine
Pulbinekroos on aluseks
periapikaalsesele abstsessile
 Palju ühist periodontiliste haigustega
 Pulbikanali nekroosi korral luukoe hävimine hambajuure
tipus
 Periodontilise sideme hävimine
 Pulbi nekroos viib periapikaalsele (juuretipu) abstsessile
Ravi
 Pöördumatu pulbipõletiku faasis ei tohi jätta ravita! (
hambaarstid pole ühtsel seisukohal surnud hamba ravimise
osas)- juureravi!
 Mäda eemaldamine
 Antibiootiline ravi
 Pulbi eemaldamine ja asendamine polüterpeeniga (lateks)
 Hamba ekstraktsioon
 Ravita võib põhjustada
osteomüeliiti
Kasutatud allikad
 B. W. Neville, D. D. Damm, C. M. Allen, J. E. Bouquot „Oral and





Maxillofacial pathology“ third edition 2009
J. I. Ingle, L. K. Bakland, J. G. Baumgartner ,,Endodontics 6“ 2008
J. Lindhe, T. Karring, N.P. Lang ,, Clinical Periodontology and
implant dentistry“ 2003
S. Cohen, K. M. Hargreaves ,,Pathways of the pulp“ 2006
M. G. Newman, H.H.Takei, F.A.Carranza ,,Clinical
periodontology“ 2002
http://www.neuronarc.com/pulpal-necrosis-definition-andhistology.html
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!