Jutu kirjutamine

Download Report

Transcript Jutu kirjutamine

Riina Rotšan 2013

Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone.

Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast.

Kuidas hästi kirjutada?

Riina Rotsan 1.12.2013

       Kirjand- kooliõpilase proosavormis mõne leheküljeline kirjutis Essee vähemalt 500-sõnaline autori isiklik arutlevas laadis arusaadav kirjutis Mandala- märksõnasüsteem, mõtete kogumine Liigendamine- lõikudeks, osadeks jaotamine Kavandamine- plaani tegemine Mustand esialgne töö variant Kompositsioon-ülesehitus Riina Rotsan 1.12.2013

• Erinevate tekstide lugemine ja kuulamine • Arutelud, rühmatöö võimalus: - peamõtte väljatoomine - teksti analüüs - sissejuhatuse, sisu, lõpetuse eristamine - huvitavate väljendite leidmine - õige keelekasutuse rõhutamine Riina Rotsan 1.12.2013

Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand

Riina Rotsan 1.12.2013

 Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms)   Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse.

(näiteks: “Kas spikerdada või mitte?”) Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu.

(näiteks: looduskirjeldus, looma kirjeldus jms) Riina Rotsan 1.12.2013

   Vabateemalise kirjutise puhul valida selline teema , millest on: soov ja huvi kirjutada on palju mõtteid ja materjali vajadus teistega kirjapandut jagada.

Riina Rotsan 1.12.2013

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Teemavalik Märksõnade üleskirjutamine Kavastamine Mustandi kirjutamine Tagasiside Parandamine, viimistlemine Puhtalt ümberkirjutamine Avaldamine A.H. Tammsaare käsikiri Riina Rotsan 1.12.2013

      Vali jõukohane teema Sissejuhatus, sisu ja lõpetuse olemasolu Kirjuta teemale vastavalt Ära tee liiga pikki ja keerulisi lauseid Ära kasuta otsekõnet Ära kasuta numbreid, lühendeid, slängi Riina Rotsan 1.12.2013

       Väldi kordusi, sinatamist, meietamist Ära kasuta väljendeid: alustuseks, lõpetuseks Püüa ladusalt kirjutada Ära alusta lauset sidesõnaga Kontrolli õigekirja ÕS-i abil Liigenda teksti Kasuta huvitavaid väljendeid, kirjeldusi Riina Rotsan 1.12.2013

KIRJAND

Sissejuhatus Teema arendus Lõpetus

Riina Rotsan 1.12.2013

Õnn Kiusatused Kuritegevus

Raha

Meelelahutus Heaolu Ilus kodu Mure Tervis Võim Riina Rotsan 1.12.2013

Poolt Heaolu Tervis Haridus Meelelahutus Ilus kodu Vastu Kiusatused Laiskus Kuritegevus Mure Võim Riina Rotsan 1.12.2013

      Sissejuhatus äratab teema vastu huvi Selles osas kirjeldatakse teemat kaugemalt Käsitletakse teemaga seotud küsimusi Sissejuhatus on teemavaliku põhjendus Mahult 1/6 töö kogupikkusest Sissejuhatus eraldatakse sisust taandreaga Riina Rotsan 1.12.2013

     Selles osas käsitletakse teemaga seotud küsimusi Toimub mõtete lahtiseletamine Uute mõtete argumenteerimine liigendatakse, taaandridade kasutamine, lõigud Mõtete sidusus Kõige mahukam osa, ¾ kogupikkusest Riina Rotsan 1.12.2013

    Lõppsõna vastab sissejuhatuses püstitatud eesmärgile Lõppsõna võtab kokku eelnevalt kirjutatu Selles osas antakse hinnanguid, avaldatakse soovi, antakse soovitusi Lõppsõna ei tohiks olla pikk, kogu tööst 1/6 Riina Rotsan 1.12.2013

 http:// www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU Riina Rotsan 1.12.2013

Riina Rotsan 1.12.2013