Eesti maaelu arengustsenaariumid ja poliitikasoovitused

Download Report

Transcript Eesti maaelu arengustsenaariumid ja poliitikasoovitused

Eesti maaelu arengustsenaariumid ja
poliitikasoovitused
Projekt “Eesti põllumajanduse, metsanduse ja loodushoiu süsteemse arendamise
abinõude ja EL vastavate poliitikate tulevikusuundade analüüsi teostamine”
Ruuta Ruttas-Küttim
Läänemaa, 10.05.2011
Stsenaariumid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Kaugema tuleviku analüüs
Keskkond, milles on palju määramatust
Pole ennustused ega prognoosid
Võimalike tulevike kirjeldused
Aitavad teadvustada esilekerkida võivaid probleeme ja võimalusi,
eriti neid, mida ei peeta tõenäolisteks
Annavad võimaluse seirata trende ja valmistuda alternatiivseteks
arenguteks
Ei realiseeru puhtal kujul, võivad realiseeruda erinevate
stsenaariumide elemendid
Oluline on liikuda stsenaariumide koostamiselt strateegilisele
planeerimisele
Ajaline perspektiiv 2025
Kasutatud metoodika (1)
• Ajurünnak liikumapanevate jõudude määratlemiseks
–
–
–
–
–
Poliitilised
Majanduslikud
Sotsiaalsed
(Loodus)keskkonna-alased
Tehnoloogilised
• Kaardistati ca 50 liikumapanevat jõudu
• Süstematiseerimine teemade järgi
Kasutatud metoodika (2)
Tugeva mõjuga
Valiti 2 kõige
olulisemat
Arengusuunad
on teada
Liikumapanevate
jõudude tulevikus
toimuvad arengud
Nõrga mõjuga
Arengute osas
suur määramatus
Maaelu arengustsenaariumid
Valiti 2 kõige
olulisemat
olukord
Hea
“Rahvuspark”
“Kuldaeg”
Innovatiivsuse väärtustamine ühiskonnas
“Eesti matus”
Taristu
Madal
Elemendid:
Infrastruktuur
Tehnoloogia
Toodang
Haridus
Sissetulek
Toetused
Maakasutus
Halb
“Leiutajateküla”
Kõrge
Hea taristu
“Rahvuspark” (1)
“Rahvuspark”
Madal
innovatiivsus
• EL ja riiklikke vahendeid on 30 aastat väga suures mahus kasutatud
maapiirkonna taristu arendamiseks ning ettevõtjate ja elanikkonna
sissetulekute tagamiseks
• Heas korras tolmuvabad teed
• Stabiilne ja peaaegu rikkevaba elektriühendus
• Kvaliteetne puurkaevuvesi
• Korralik ühistranspordivõrgustik (kord tunnis igast külast keskuste suunas)
• Kvaliteetne ja kiire internetiühendus igas majapidamises
• Palju kaugtööd tegevaid ametnikke
• Konservatiivne haridussüsteem (traditsioonilised õppemeetodid ja –
materjalid)
Hea taristu
“Rahvuspark” (2)
“Rahvuspark”
Madal
innovatiivsus
• Kool ja lasteaed lähikonnas ja annavad edasi konservatiivset maailmavaadet
• Elanikud soovivad säilitada kõrget heaolutaset (status quo)
• Toetused moodustavad suure osa põllumajandustootjate ja ettevõtjate
sissetulekutest
• Puudub motivatsioon tootmise intensiivistamiseks
• Põllumajanduse keskkonnamõjud neutraalsed või positiivsed
• Säilitatakse traditsioonilist maastikku
• Kogukondade sotsiaalne võrgustik ja turvatunne võivad olla näilised
• Toetuste süsteemi suurte muutuste korral ei ole kogukonnad majanduslikult
jätkusuutlikud
• Panus oma heaolu tagamisse ettevõtluses loodava lisandväärtuse kaudu on
väike
“Eesti matus” (1)
Madal
innovatiivsus
“Eesti matus”
Kehv taristu
• Konservatiivne elanikkond on väga kahtlustav uute ideede, tehnoloogiate jm
väljastpoolt tuleva suhtes ning pole valmis nendega kaasa minema
• Hoitakse traditsioonilisi maaharimismeetodeid, majandustegevust ja elustiili
• Taristu on piisava hoolduse puudumise tõttu omasoodu halvenenud
• Taristu lagunemise ja maapiirkondade väljasuremise kiirus sõltub põllumajandus- ja
maaelupoliitika toetuste tasemest
• Üksikud intensiivsed põllumajandustootjad võtavad üle osa põllumajandusmaid
• Kohati põllumajandus intensiivistub ning halveneb keskkonnaseisund
• Praegused väiketootjad on jäänud maa harimiseks liiga vanaks ning väikesed
maatükid ja vähemviljakas maa hüljatakse
• Üldine sotsiaalne sidusus väheneb, sest vanad inimesed maapiirkondades surevad ja
puudub taristu, mis toetaks uut rännet maapiirkondadesse
• Lagunev taristu ei soodusta seltsielu ja ühistegevust
• Inimeste ja riigi vahel on vähe kontakte. Inimesed tunnevad, et nad on omapäi
jäetud
• Riigivalitsemine ja avalikud teenused on kontsentreerunud suurtesse keskustesse ja
kehva taristu tõttu on nende kättesaadavus maainimestele oluliselt halvenenud
“Eesti matus” (2)
Madal
innovatiivsus
“Eesti matus”
Kehv taristu
• Energia hinnatõusul negatiivne mõju, sest maal kasutatav vananenud
tehnoloogia ja kehv taristu on enegiakulukas ja ebatõhus
• Põllumajandustoodangu vähenemine sõltub nõudlusest. Kui nõudlus praegust tüüpi toidu
järele jääb samaks, siis see aeglustab maapiirkondade allakäiku.
• Maapiirkondade atraktiivsus, tootlikkus ja efektiivsus ei kasva, sest konservatiivsed
ettevõtjad ei otsi uusi innovatsioonivõimalusi ning nende otsimist ja rakendamist
raskendab ka halb taristu
• Kui nõudluse struktuuris toimub olulisi muudatusi, siis see kiirendab allakäiku, kuna
ettevõtjad ei ole valmis muutustega kiiresti kohanema
• Maaelanikud on saanud traditsioonilise “Eesti keskmise” hariduse, kuid haridusteenused
pole enam sisuliselt kättesaadavad ja on kontsentreerunud suurtesse keskustesse
• Taristu olukorra tõttu on igapäevane pendelränne majanduslikult mõttetu ning teatud
aastaegadel ka võimatu.
• Vähesed allesjäänud lastega pered on kolinud suurtesse keskustesse ja sisuliselt keegi
neist ei tule pärast hariduse saamist maale tagasi.
• Kliimamuutustel on negatiivne mõju põllumajandustootmisele, sest kohalikud ei kohane
kiiresti uute arengutega, hoiavad kinni praegustest maaharimisviisidest ja
põllukultuuridest.
• Probleemiks on metsakahjustused, taimehaigused jm, mis kaasnevad kliimamuutustega
“Leiutajateküla”
“Leiutajateküla”
Kehv taristu
Kõrge
innovatiivsus
• Kõik maaelu toetavad meetmed on EL-s kaotatud
• Eesti valitsus on endiselt seda meelt, et kõik on inimese enda teha
• Pole investeeritud maapiirkonna teedesse ning muudesse kulukatesse taristu
objektidesse
• Olemas on vaid äriliselt kasumlik taristu, mida pakuvad eraettevõtted
• Muu ühenduse puudumisel on inimesed otsinud nutikaid ja odavaid lahendusi maailmaga
ühenduse pidamiseks ning oma kõrgekvaliteedilise nišitoodangu turustamiseks
• Sellised kaubad nagu Peipsi sibul on mitmetes Euroopa maades kõrgelt hinnatud
• Kaupade turustamisel ja kogukonna elu korraldamisel on olulise osa tugeval sotsiaalsel
võrgustikul
• Toodangu turundamist ja turustamist tehakse kogu piirkonna, mitte ainult ühe toote
kaupa
• Kõrge innovatiivsus, interneti teel omandatud hea haridus ja tihe koostöö on aidanud
inimestel maapiirkonnas ellu jääda ning aastaks 2030 on rahvastiku koosseis täiesti
jätkusuutlik
• Oma tegevuseks vajaliku energia toodavad inimesed kohapeal leiduvatest allikatest,
kasutades tehnoloogiaid, mille nad on leidnud internetist või ise välja nuputanud ja
saavad valmis teha kohalikust materjalist
• Nendesse rohelistesse oaasidesse, kus väärtustatakse loodust ja ilusaid maastikke, pääseb
ainult helikopteriga
Hea taristu
“Kuldaeg” (1)
“Kuldaeg”
Kõrge
innovatiivsus
• EL poolt maaelu toetusteks ja taristu arendamiseks mõeldud summasid
kasutatakse aktiivselt ja targalt
• Kuna väljastpoolt tuleva raha kasutamine on pikemas perspektiivis jätkusuutlik
ainult juhul, kui selle abil tehtud investeeringud genereerivad lisandväärtust, siis
on Eestis tugev toetus haridusele ning innovaatiliste lahenduste
väljatöötamiseks ja rakendamiseks
• Aastaks 2030 on Eesti jõudnud Euroopa 5 rikkama riigi hulka ja EL toetusrahad ei
ole Eesti jaoks enam olulised
• Taristu rajamisel on eesmärgiks teenuste võrdne kättesaamine igal pool,
kusjuures on võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel, st valitseb
eluterve konkurents
• Teedevõrk on hästi välja arendatud ja heas korras tee viib iga majapidamiseni
igal aastaajal
• Ka ühistranspordi korraldus on heal tasemel. Kasutatakse kaasaegseid logistilisi
lahendusi (nt tellimuspõhine bussiliin)
• Interneti- ja mobiilsidevõrk katab ühtlaselt kogu Eesti, teenus on suhteliselt odav
ja kättesaadav kõigile
• Tehnoloogia arendamisel ja kasutamisel on suund ressursi- ja tööjõusäästlikel
tehnoloogiatel, mis on keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud ning ei sõltu
välisriikide toorainest
Hea taristu
“Kuldaeg” (2)
“Kuldaeg”
Kõrge
innovatiivsus
• Kasutatakse innovaatilisi lahendusi, mis võimaldavad rahuldada energiavajaduse
peaaegu täielikult kohapeal kättesaadvaatest energiaallikatest (maasoojus, päike,
tuul, jäätmed)
• Valitseb elustiilide mitmekesisus – traditsiooniline ja looduslähedane koos
uuendusliku ja tehislikuga
• Riik on tugev tänu tugevale kodanikuühiskonnale
• Sotsiaalsed võrgustikud on tugevad
• Maakasutus on mitmekesine – piisavalt on põllumaad oma rahva toitmiseks, samas
hoitakse loodust ja on jäetud piisavalt ruumi floora ja fauna säilimiseks
• Tootmistehnoloogiad on sellised, mis ei riku mullastikku ega tekita reostust
• Põllumajandustoodang on vastavalt nõudlusele mitmekesine, kõrge lisandväärtusega
ja konkurentsivõimeline oma hea kvaliteedi tõttu. Palju on nišitooteid.
• Eesti keskmine haridustase on kõrge ja haridusele kui edu võtmele pööratakse riigis
suurt tähelepanu.
• On sõlmitud ühiskondlik kokkulepe, et lastele ja noortele antava hariduse kvaliteet
peab olema ühtlaselt kõrge kõigis Eesti piirkondades, sh maapiirkondades
• Rahvastik maal nooreneb, arvukus jääb samaks või suureneb vähesel määral linnade
arvelt.
Fan-EST mudeli illustratsioon
Piimakari, veised, lambad,
kitsed
Sissetulek põllumajandusest
Tehnoloogia
Teraviljad
Hoiumets
Hinnad
Õlikultuurid
Poliitikad
Tulundusmets
Kaitsemets
Heaolu
Rohumaa
d
Mille jaoks ei saa mudelit kasutada?
Tüüpilised küsimused, mida ei saa mudeliga testida:
•
•
•
•
•
•
•
Milline on optimaalne omandistruktuur?
Kui palju investeerida inimkapitali või seadmetesse?
Milline on optimaalne palgatase, et hoida põllumajandustöötajad
põllumajanduses?
Milline on tulevikus palgatase või sisendi hinnad?
Kuidas saavutaa, et maad ei müüda välismaalastele?
Kuidas saavutada, et tehnoloogiad ei kahjustaks keskkonda?
Mis juhtub, kui kasum viiakse Eestist välja?
Mille jaoks saab FAN-Est’i kasutada?
Tüüpilised küsimused, mida saab mudeliga testida:
•
•
•
•
•
•
Kui palju maad kasutatakse põllumajanduseks ja metsanduseks erinevate
poliitikate rakendamisel?
Kuidas mõjutab (sisend/väljund) hindade muutus toodangut,
maakasutust?
Mis juhtub toetuste muutmise korral?
Milline on tehnoloogilise protsessi mõju (tootmisprotsessi) väljundile ja
sisendile?
Kuidas muutub kasum ja sissetulek (kroonides või EEK/ha)
Mis juhtub, kui maakasutusele (metsale või põllumaale) seatakse
piirangud? …
Poliitikasoovitused (1)
•
•
•
•
Taristu
Innovatsioon ja inimkapital
Ettevõtluskeskkond
Elukeskkond
• 3P – People, Planet, Profit
• Mõju:
– Inimeste heaolule, inimkapitalile
– Looduskeskkonnale
– Ettevõtlustulule, lisandväärtusele
Poliitikasoovitused (2)
Meetmete valikul lähtuda 3P – People, Planet, Profit
• Mõju:
– Inimeste heaolule, inimkapitalile
– Looduskeskkonnale
– Ettevõtlustulule, lisandväärtusele
• Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate haridus
• Kohaliku toidu promo läbi online talutoidu turgude
• Põllumeeste ja erametsaomanike koolitused ja meetmed, mis
parandavad maaelanike oskusi üldiselt
• Looduhoiualade majandamise rentaabluse tõstmise toetamine (nt
NATURA, pool-looduslikel kooslustel toodetava toodangu
turustamise toetamine)
Poliitikasoovitused (3)
Meetmed, mis aitavad saavutada hea konkurentsivõime ka vähenenud
toetuste korral(tõrke/tõkke ületamine, mille järel saavutatakse
tulevikus kulutuste vähendamine või suurema tulu saamine):
• Teadus- ja arendustegevuse toetamine
• Innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde toetamine põllumajanduses ja
metsanduses
• Kohalike brändide ja kaubamärkide arendamine
• Uute metsa ärimudelite (ühistud jmt) ja metsamajandamistehnoloogiate/võtete uuendamise toetamine
• Mittepuiduliste toodete (turism, seened, marjad jmt) toetused
(väljatöötamine, kokkuost/logistika, turustamine, tootjate
nõustamine)
• Nišitoodete toetamine (väljatöötamine, kokkuost/logistika,
turustamine, tootjate nõustamine)
Poliitikasoovitused (4)
Meetmed, mis aitavad saavutada hea konkurentsivõime ka vähenenud
toetuste korral (järg):
• Kõrgema lisandväärtusega toodete väljatöötamise, tootmise ja
turustamise toetamine (toetused või madalam käibemaks kõrgema
lisandväärtusega toodetele)
• Suure kiirusega interneti infrastruktuuri arendamine
• Investeeringutoetused ehitiste ning masinate ja seadmete
kaasajastamiseks
• Kohaliku väikese-mahulise energiatootmise toetamine (väikesed
jaamad, kohalikel jäätmetel põhinev energia tootmine)
• Rohelise energia investeeringutoetused
• Toetus põhiteenuste tagamiseks (eelkõige teenused ratastel,
internetipõhised teenused, ühistranspordi tellimuspõhine „logistika“)
Poliitikasoovitused (5)
• Taristu
• Ligipääs kiirele internetiühendusele
– Piirkondade vajadusi arvestava IKT infrastruktuuri loomine
– Distantsõppe võimalused – kohaliku tööjõu koolitamiseks e-õppe
platvormid, e-seminarid, e-raamatukogud, teabeteenused jmt
• Põhiteenuste ja transpordi kättesaadavus maapiirkondades
– Ühistranspordi taristu arendamine
– Toetus põhiteenuste tagamiseks
• Lasteaiad, teenused ratastel, internetipõhised teenused, teed,
stabiilne energia jmt
Poliitikasoovitused (6)
• Innovatsioon ja inimkapital
• Inimressursi arendamine
– Haridusprogrammid põllumeestele ja metsaomanikele (nt e-õpe) ja
meetmed, mis suurendavad maaelanike üldisi oskusi
– Keskhariduse parem kättesaadavus ja kvaliteet
– Distantsõppe võimalused – kohaliku tööjõu koolitamiseks e-õppe
platvormid, e-seminarid, e-raamatukogud, teabeteenused jmt
– Kohaliku ühistegevuse, koostöö ja võrgustike toetamine (tootjate
grupid, põllumeeste võrgustikud, suuremad toetused
koostööprojektidele jmt)
Poliitikasoovitused (7)
• Innovatsioon ja inimkapital
• Teadmistepõhine ja mitmekesine maamajandus
– Kohalike ja nišitoodete toetamine läbi e-turgude arendamise (tootjate
nõustamine ja toetused)
– Põllumeeste ja erametsaomanike koolitused ja meetmed, mis
parandavad maaelanike üldisi oskusi
– Investeeringutoetused ehitiste ja masinate ja seadmete
kaasajastamiseks
– Noorte põllumeeste toetus jm ettevõtlustoetused
– Maamajanduse mitmekesistamine
– Nõuandeteenuste toetused
– Kõrgema kvaliteedi toetamine (madalam käibemaks kõrgema
lisandväärtusega toodetele)
– Kohalike brändide ja kaubamärkide arendamine
– Piirkondade vajadusi arvestava IKT taristu loomine – parem IKTteenuste kättesaadavus
Poliitikasoovitused (8)
• Innovatsioon ja inimkapital
• Teadus- ja arendustegevus – bio-innovatsioon
– Keskkonnasõbralikule ressursikasutusele suunatud teadus- ja
arendustegevuste ning tehnoloogia kasutamise toetamine
– Innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde toetamine põllumajanduses ja
metsanduses
– Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate teadlikkuse suurendamine
tehnoloogiliste lahenduste võimalustest
– Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate infotehnoloogilise
võimekuse suurendamine ja juurdepääs online teabesüsteemidele
– Põllumajanduse ja metsanduse tööjõule elukestva õppe pakkumine
Poliitikasoovitused (9)
• Ettevõtluskeskkond
– Maksusoodustused maapiirkondade elanikele ja ettevõtjatele
– Madalam põllumajandusmaa ja metsamaa maamaks
– Investeeringutoetused keskkonnasõbralikele lautadele, tehnikale ja
rohelisele tehnoloogiale üldiselt
– Kõrgema kvaliteedi toetamine (madalam käibemaks kõrgema
lisandväärtusega toodetele)
– Rohelise energia investeeringutoetus, taastuvenergia toetused
– Leebemad seadused nn põllumajanduskartellidele
– Riskijuhtimise meetmed
– Rangemad reeglid ja piirangud põllumajandusmaa omanikuks
saamisele ja põllumajandusmaa kasutamisele
Poliitikasoovitused (10)
• Ettevõtluskeskkond
• Sotsiaalselt atraktiivsed maapiirkonnad
– Maamajanduse mitmekesistamise toetused
– Ettevõtluse alustamise toetused maapiirkondades, sh “rohelisele
ettevõtlusele”
– Noore põllumehe toetus
– Sotsiaalne põllumajandus – demofarmid külastajatele
– Koostöö toetamine (tootjate grupid, põllumeeste võrgustikud,
suuremad toetused koostööprojektidele)
– Alt-üles lähenemine (LEADER, kohalikud algatused)
– Põllumajandusettevõtete pärimise reeglid (edasiandmise
lihtsustamine)
– Avalike hüvede pakkumise lepingud ühiskonnale pakutavate avalike
hüvede eest
– Koostöö kohalike omavalitsustega hooajaliste teenuste osutamiseks
suvitajatele (teenuste loetelu, mida saab kohalikelt tellida – info
suvitajatele, töö kohalikele)
Poliitikasoovitused (11)
• Elukeskkond
– Investeeringutoetused keskkonnasõbralikele lautadele, tehnikale ja
rohelisele tehnoloogiale üldiselt
– Keskkonna- ja mahepõllumajanduse toetused
– Saastamise maksustamine (trahvid)
– Taastuvenergia toetused
– Roheline maksureform
– Energia tarbimise maksud ja energiaturu liberaliseerimine
– Väetiste ja pestitsiidide kasutamise piirangud
– Piirangud karjatamise tihedusele
– Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate teadlikkuse suurendamine
keskkonnasõbralikest põllumajanduse ja metsanduse praktikatest
Kokkuvõtteks
• Milliseid maapiirkondi ja põllumajandust me soovime 20 aasta
pärast näha?
• Millseid arenguid me ei soovi?
• Ainult ühe poliitikaga (ÜPP) me kõiki probleeme ei lahenda ja
kõiki eesmärke ei saavuta
• Riigi erinevad poliitikad peaksid üksteist täiendama nii, et
kõige olulisemad ja saavutatavad eesmärgid saaksid ellu
viidud
Tänan kuulamast!
[email protected]