Transcript I Kuidas keskkonnaökonoomika mõjutab keskkonda

Kuidas keskkonnaökonoomika
mõjutab keskkonda?
1.
2.
3.
4.
Keskkonnaökonoomika kui materialistliku
maailmavaate tööriist
Majandushariduse mõju inimese
keskkonnakäitumisele
Kuidas keskkonnaökonoomika peab
arvestama inimkäitumisega
Keskkonnaökonoomika võimalused
edendamaks säästvat arengut
Konkreetne maailmavaade (M. Commons):
- Prügi ei tohi maha visata
- Murul käimine on keelatud
- Peipsi järv haiseb
- Kui reovett ei puhastataks, siis ei saaks järves
ujuda
- Tolmutõrjeks kulub palju raha








Kõikjal esineb teatud määral
reostust
Mõned veekogud on halvas
seisundis
Eestil puuduvad naftavarud
Maailma kliima pidevalt
soojeneb
Läänemeri on reostunum kui
Vahemeri
Atmosfääri ei saa puhastada,
kuid õhureostust võib
ennetada
Salaküttide süül on elevandid
väljasuremisohus
Looduse kaitsmiseks on tarvis
vältimatult teha rahalisi
kulutusi
Inimene
Elusloodus
Eluta loodus



Ratsionaalne looduskasutus: mida piiratumad on ressursid,
seda säästlikumalt tuleb neid tarbida
Teaduspõhine keskkonnakaitse: inimese võimalik roll
kliima soojenemise taganttõukajana vajab täiendavaid
uuringuid; alles siis on õigustatud vastumeetmete
tarvituselevõtmine
Keskkonnaökonoomika: ratsionaalseks
keskkonnakorralduseks mõõdame looduskapitali rahas
Probleem: vähenev
looduskapital
ohustab
majanduskasvu
Eesmärk: säästame
looduskapitali
Tegevus: roheline
maksureform



Säästev areng: majanduse ja
ühiskonna teineteist toetav
areng, mis arvestab
keskkonnakaitse vajadustega
ning nii praeguste kui
tulevaste põlvedega
Otsedemokraatia: poliitiline
süsteem, milles võim kuulub
rahvale ning otsuseid tehakse
ilma esindajateta
Majandus
Postmaterialistlik
keskkonnaökonoomika:
püüame hinnata
mitteutililitaarseid
keskkonnaväärtusi:
eksisteerimis-, valiku- ja
Keskkond
Ühiskond
pärandväärtused
The Wuppertal Prism
Source:
The Wuppertal Institute,
http://www.foeeurope.org



Integraalne ökoloogia: füsiosfääri, biosfääri,
noosfääri ja teosfääri integratsioon
Süvaökoloogia: integreeritud biosfäärne
egalitarism, tööstusökoloogia, ökoloogiline
teadvus, spirituaalsus, teaduslik ökoloogia,
ökofilosoofia
New Age: sünteesib spirituaalsuse,
kosmoloogia, esoteerika, alternatiivmeditsiini,
religioossed praktikad ja süvaökoloogia









Keskkonnaökonoomika võiks olla säästva arengu tööriist
Kuid efektiivsete tööriistade väljatöötamine on viinud loodusressursside
üle-ekspluateerimisele
Kas keskkonnaökonoomikat võidakse hoopis väärkasutada keskkonna
kurnamiseks?
Marwell & Ames (1981): pärast esimest õppeaastat kipuvad
majandustudengid avalikele hüvedele kutsuvates eksperimentides
käituma isekalt (näit ei paigutata eriti raha ühiskassasse)
Frank et al (1993): majandusprofessorid ei kipu annetama
Mis on õige (õiglane, fair)? Mittemajandustudengid arvasid, et õige on
panustada ühiskassasse. Majandustudengite jaoks muutus mõiste ‘õige’
nagu võõrsõnaks, ühiskassasse mitteannetamine võis ka olla õige
Tegelikult elus inimesed loobuvad õigluse nimel osast sissetulekust.
Majandusinimesed aga käituvad rohkem vastavalt iseka mudeli
prognoosile
Frank et al (1993): Vangi dilemma mängus käitusid majandustudengid
reeturlikumalt
Kas majandusharidus õpetab isekat käitumist või õpivad isekad inimesed
majandust?
1.
2.
Esimene mängija teeb
ettepaneku, kui
suure summa ta 100
€-st teisele mängijale
annaks
Teine mängija kas
nõustub või keeldub
Psühholoogia,
Inimkäitumise ökoloogia
Inimene
Keskkonnateadused,
sh
keskkonnaökonoomika
Keskkond
a)
b)
Me oleme loomult
isekad ning õpime elu
jooksul altruistlikku ja
keskkonnasõbraliku
käitumist
Me oleme loomult
keskkonnahoidlikud,
kuid postindustriaalne
tarbimisühiskond
juhib meid isekale ja
keskkonnavaenulikule
käitumisele
-Lühiajalised huvid
-Isekad eesmärgid
-Hoolimatus võõraste suhtes
-Puuduvad kohastumused ja motivatsioon keskkonnaprobleeme
lahendada
-Ka võimule valime kandidaate, kes samamoodi asjadesse
suhtuvad
-Nõrk kohastumus seaduskuulekuseks




Metsa istutamine ja muud metsa investeeringud
võivad pikkade raietsüklite ja inflatsiooni tõttu
osutuda majanduslikult mõttetuteks
Pikaajalised, sealhulgas generatsioonivahelised
investeeringud võivad olla majanduslikult
küsitavad: mulla viljakus, kalavarud, põhjavesi jm
Keskkonnaökonoomika võib soovitada
atraktiivseid kiire tulu võimalusi, mis tekitavad
pikaajalisi keskkonnaprobleeme
Majandusteadmised rakendatakse isekate ja
keskkonnahoolimatute eesmärkide teenistusse




Anonüümne keskkond kutsub moraalinõudeid
ignoreerima
Sotsiaalne kontroll tagab moraalse käitumise
Sotsiaalne kontroll toimib korduvate
läbikäimiste tingimustes
Käitumisotsused on seotud reputatsiooniga





Reputatsioon – avalik arvamus inimesest või
organisatsioonist
Reputatsioon – sotsiaalse kontrolli mehhanism
Reputatsioon viib sotsiaalsele koostööle
Nüüdisaja keskkonnakorralduse mudelid
reputatsiooniga ei arvesta
Reputatsiooni ignoreeriv
keskkonnaökonoomika viib tõenäoliselt
irratsionaalselt keskkonnavaenulikele otsustele





Juriidiline õigusruum: ebaloomulik, ebameeeldiv,
nõuab õiguskaitseorganitelt suuri jõupingutusi
Kirjutamata seadused – moraal: mitteametlikud
õigused, kohustused, piirangud
Moraalireeglite täitmiseks, kontrollimiseks ja
nõudmiseks oleme hästi kohastunud
Moraal hoidis koos ürgset kogukonda, mille
ellujäämine sõltus iga liikme altruistlikust
panustamisest ühishüve heaks
Moraal suunab koostööle sugulaste, sõprade, naabrite,
kolleegide, tehingupartneritega







Lisaks teadmistele nõuab säästev käitumine ka
motivatsiooni
Pikaajaliste või suuremõõtmeliste keskkonnaprobleemide
(nt globaalprobleemid) korral ei tarvitse täiendav info
sugugi viia meid säästvale käitumisele
Keskkonnasäästev motivatsioon on tõenäoline juhul kui
altruistlik käitumine toob kaasa kohalikud ja kiired kasud
Kasusaajateks peaksid olema ise, sugulased või
koostööpartnerid
Keskkonnasäästev käitumine on tõenäoline eelkõige
väikestes ühiskondades
Keskkonnaökonoomikast võiks olla kasu lühiajaliste ja
kohalike probleemide juures: põllu ja metsa tervis,
majapidamise vee ja elektri sääst jt
Keskkonnaökonoomika võiks arvestada nii seadusandliku
raamistiku kui ka mitteametlike ühiskondlike kokkulepete
moraalse raamistikuga