Transcript Raamatukoguterminite kasutamisest ja seadusloomest

10.05.2013
Raamatukoguterminite
kasutamisest ja seadusloomest
Ülle Talihärm
Eesti Rahvusraamatukogu
Kogude direktor
www.nlib.ee
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Terminoloogia
1. Terminoloogia, termin ja mõiste
2. Tehnoloogia mõju informatsioonitarbimiselestatistika
3. Mõisted ja terminid sundeksemplari ning
käibemaksuseaduses
4. Raamatukaubandussuhted
www.nlib.ee
2
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Terminoloogia
• Terminoloogia on laiemas tähenduses õpetus oskus- ehk
erialakeelest
• Terminoloogia - oskuskeeleõpetus
• Termin - erialast mõistet tähistav, täpselt piiritletud
tähendusega sõna v. sõnaühend, oskussõna (Keelevara, 2013)
• Termin ehk oskussõna – mingi valdkonna üldmõiste sõnaline
tähis (Terminoloogiastandard EVS-ISO 1087-1:2002)
• Termin - oskussõnavara
• Mõiste - esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja
suhete kaudu peegeldav abstraktse mõtlemise vorm
(Keelevara, 2013)
www.nlib.ee
3
Käibesõnadest ehk üldsõnavarast terminiteks
• Käibel olev üldsõnavara ja käibel olevad terminid
• Käibel olevatest terminitest korrastatud terminiteks
• Raamatukogusõnastikus: korrastatud terminid koos
määratlusega
• Üldsõnavara ja oskussõnavara tasakaalu leidmine, et säiliks
erialane ja juriidiline pädevus
Üldsõnavara
Oskussõnavara
nohu
nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit
pimesoolepõletik
apenditsiit
haigustunnus
sümptom
väljaanded (trükis, heliplaat jne)
teavikud
4
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Terminoloogia ja seaduskeel
• Õigusteaduse ja keele vaheliste sidemete kirjreldamisel on
olulisel kohal 3 märksõna:
– normatiivsus (normidega määratus),
– tähendus,
– interpretatsioon (tõlgendus, lahtimõtestatus,
tekstiseletus) (Õigus ja keel)
Raamatukogunduse terminoloogia normeerib, piiritleb
valdkonna olulisi nähtusi, andes neile seletuse, mis
võimaldab valdkonna termineid kasutada seaduse tekstide,
tõlgete koostamisel jne.
www.nlib.ee
5
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Infotarbimine ja -tehnoloogia
• 50% Eesti ettevõtetest (10 ja enam töötajat) hankisid oma
töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid
kaasaskantavaid seadmeid ning tasusid ka hilisemad
kasutamise kulud
Eesmärgid:
• ligipääs ettevõtte meilisüsteemile ja internetis olevale infole
• Ligipääs ettevõtte dokumentidele
• ID-kaarti digitaalallkirja andmiseks ja e-kaubanduses.
Laiemat kasutamist takistab vähene vajadust kasutada mobiilset
internetti ärilistel eesmärkidel.
Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013
www.nlib.ee
6
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Isiklik infovajadus
• Eestis pole internetti kasutanud vaid 19% elanikest (2012)
• Kodune internetiühendus on 75% leibkondadest
– lastega peredel -98%
– üksikud täiskasvanud -59%
• Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjus vähene interneti kasutamise oskus ja seadmete suurt kulu.
Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013
www.nlib.ee
7
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Milleks kasutatakse Eestis internetti
•
•
•
•
•
•
•
Veebiväljaannete lugemine 91% (EL 61%)
e-posti kasutamine 90 % (EL 89%)
toodete ja teenuste kohta info otsimine 89% (EL 83%)
internetipangandus 87% (EL 54%)
interneti kaudu helistamine
sotsiaalmeedias osalemine
meelelahutus (mängude, piltide, filmide, muusika
allalaadimine) –enam kui pooled internetikasutajad
Eesti internetikasutajad on esirinnas veebiväljaannete lugemise
poolest
Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013
www.nlib.ee
8
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Nutitelefoniga interneti kasutamine
Nutitelefoniga interneti kasutamine Eestis 18% (EL 24%).
• e-kirjade vahetamine 76%
• võrguväljaande lugemine 63%
• sotsiaalvõrgustikes osalemine 59%
• asukoha määramine (GPS)- mehed 2x rohkem ehk 54% ja
naised 26%
• mängude, piltide, filmide, muusika vms mängimiseks või
allalaadimiseks (vastavalt M 50% ja N 45%)
• audio- või videofailide saamiseks taskuhäälingu (podcasting)
kaudu (vastavalt M 27% ja N 20%)
Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013
www.nlib.ee
9
10.05.2013
Oskuskeelepäev
E-kaubanduse kasutamine
• E-kaubanduse kasutamisel avaldab mõju haridustase
• kõrg-(34%),
• kesk- (20%)
• põhi- või madalama haridusega (12%)
Kõige enam on ostetud ürituste pileteid.
Kindlasti on lähiaastatel kasvamas ka e-teavikute soetamine.
Põhjalikum ülevaade Mari Soiela artiklis „Kes, kus ja miks
internetti kasutab?“ Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 (ilmus
28.03.2013)
www.nlib.ee
10
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Avardunud võimalused,
väljakutsed terminoloogiale ja seadusandlusele
• Avardunud ja muutunud on tootjate võima lused, toodete ja
teenuste keskkond, - lisandunud on „e“.
– E-raamat, e-kaubandus
• Eile tundmatu tehnoloogia, teenused, tooted, sõnad – täna
igapäevased
• Hiljuti igapäevased tehnoloogia, teenused, tooted, sõnad –
oma aja ära elanud
• Uus ja vana tuleb tõlkida terminoloogia ning seadusandluse
raamistikku, et me saaksime kellegi huve ja õigusi rikkumata
toimetada
www.nlib.ee
11
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Raamatukogunduse terminid
• Raamat, kaartkataloog, täiendkaart jne
– Kaartkataloog ja kogu moodustub käsikirjadest ning
trükistest
• Teavik, e-teavik, andmebaas, võrguväljaanne,
elektronkataloog jne
– Kataloog ja kogud võivad olla nii füüsilised kui virtuaalsed
Teavikud ning andmebaasid on interneti-kaubanduse
vahendusel hangitavad ja elektronkataloogist sidusotsinguga
leitavad ning kasutatavad.
www.nlib.ee
12
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Raamatukogunduse termin- teavik
Terminid 'teavik' ja „e-teavik“ on suhteliselt uued oskuskeele
sõnad raamatukogunduses
• teavik » mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud
informatsioon, nt trükis, foto, heliplaat, kompaktketas
• teavik » üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt
MÄRKUS. Teavikud võivad erineda oma füüsilise vormi ja omaduste
poolest [EVS-ISO 2789:2007] (Raamatukogusõnastik)
• TEAVIK/DOKUMENT – üksusena käsitletav salvestis või
materiaalne objekt. Ingliskeelne vaste "document". (Eesti
standardikeskuse standard "Informatsioon ja dokumentatsioon.
Rahvusvaheline raamatukogustatistika" EVS-EN ISO 2789:2003)
• teavik on infot kandev objekt raamatukogus, nt trükis, foto,
plaat, mikrofilm (ÕS 2006)
www.nlib.ee
13
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Raamatukogunduse termin- teavik
• Terminit „teavik“ on kasutatud seadustes :
– Sundeksemplari seadus
– Eesti Rahvusraamatukogu seadus
– Riigivaraseadus
– Käibemaksuseadus
• ja asutuste, raamatukogu kogudega seotud määrustes
Käibemaksuseaduses on nt raamatu ja perioodilise väljaande
kõrval mainitud ka muu teavik, et tuua lühemalt välja teisi
väljaande laade impordi käibemaksu mittemaksmise osas.
www.nlib.ee
14
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Raamatukogunduse termin- e-teavik
• e-teavik » andmekogumi kujul arvutisüsteemi mällu
salvestatud dokument (Raamatukogusõnastik)
• e-teavikute kogu » kõik raamatukogu kogus olevad
elektroonilised ressursid
MÄRKUS. Elektrooniliste teavikute kogu hõlmab andmebaase,
elektroonilisi jadaväljaandeid, digitaalteavikuid ja
tarkvaraüksusi. Eraldi arvestust tuleb pidada vaba
juurdepääsuga Interneti-allikate kohta, mille raamatukogu on
katalooginud oma elektronkataloogi või andmebaasi. [EVS-ISO
2789:2007]
Terminit ‘e-teavik’ pole veel seadusandluses kasutatud
www.nlib.ee
15
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Õigusteadus ja terminid
Ajakirja Juridica aastakäikude 1993–2007 artiklite
uurimusest:
• õigusteadus on oma olemuselt tekstiteadus
• kasutades ladinakeelseid termineid, võib tekst üldse
ebaselgeks jääda
• termin peab olema arusaadav seaduse loojale,
juristile ja huvilisele
Ristikivi, Merike. Ladina õigusterminite vormilisest ja sisulisest
korrektsusest.- Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 4, Lk.
157–170. URL : http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=654
www.nlib.ee
16
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Õigusteadus ja terminid
Seadusi koostades tuginevad eriala asjatundjad
valdkonna või valdkondade terminoloogiale, et:
• tekst olekse lihtsas ning mõistetavas keeles,
• kasutavad eriala termineid, mis täpselt kirjeldaksid
objekti, nähtust ja selle sisu ning mahtu.
• Eesti keeles on välja antud üle 150 terministandardi
• Valdkonna terminoloogia standardid on vajalikud, et
tagada ka tõlgete terminoloogiline täpsus
www.nlib.ee
17
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Sundeksemplaride kogumine
• Eesti Vabariigi Valitsuse määrus (RT 1992, 22, 313)
Trükiste sundeksemplaride saatmise ajutise korra kohta
(SEm 1992)
• Sundeksemplari seadus (RT I 1997, 16, 259) 1996.a
Jõustumine 16.03.1997, osaliselt 01.01.1998. a. (SES
1997)
• Sundeksemplari seaduse eelnõu 2013.a. (SES eelnõu 2013)
Sundeksemplari seadustes määratletakse sundeksemplari
objekt kogutavate laadide või andmekandjate loetlemisega:
• Laadid – raamat, e-raamat, perioodika, noodid, kaardid jne
• Andmekandjad –trükis, auvis, elektrooniline teavik,
võrguväljaanne jne
www.nlib.ee
18
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Sundeksemplaride kogumine
• Eestis kogutava sundeksemplari objekt on määratletud läbi
informatsiooni kandjate
– võimaldab kaasata erinevat laadi väljaandeid, mistahes
uut tüüpi kättesaadavaks tehtud informatsiooni kandjatel
• Sundeksemplari seaduse ettevalmistamisel on kasutatud
raamatukogunduse termineid, et seaduses esinevaid
mõisted täpsemalt määratleda
• Uuemates seadustes kasutatakse laiemaid mõisteid:
– pigem ‘dokument’või ‘materjal’ kui ‘raamat’
– pigem ‘tootja’ kui ‘kirjastaja’.
– Eestis laiem termin - ‘teavik’
www.nlib.ee
19
Eestis sundeksemplari objekt
1992
1997
1998
2006
2013
trükis
trükis
trükis
auvis
auvis
elektrooniline teavik
võrguväljaanne
võrguväljaanne
e-teavik
trükifail
audiovisuaalse
teose algmaterjal
sundeksemplar
sundeksemplar
sundeksemplar
20
10.05.2013
Oskuskeelepäev
Trükis
• trükis – paberil või selle analoogil infokandja, kus tekstiline ja
(või) graafiline info on tehnilisel teel paljundatud. Trükisena
ei käsitata kunstnike tööde originaaltõmmiseid ja
kaubapakendeid (SEm1992)
• trükis – trükitehniliste vahenditega valmistatud
informatsioonikandja, kaasa arvatud rahvusvahelises
pimedate kirjas (Braille’ kirjas) trükis (SES 1997)
• trükis – trükitehniliste vahenditega valmistatud füüsiline
teabekandja (SES eelnõu 2013)
• trükis » trükitehnika vahenditega valmistatud toode, nt
raamat, ajakiri, ajaleht, kaart, noot vm (Raamatukogusõnastik)
Täpsustatud „füüsilise kandjaga“, sest kogumise objektina lisandunud
kaugkasutusega väljaanded.
www.nlib.ee
21
Sundeksemplari seaduse objekti täpsustamine:
trükis -pisitrükis
•
Raamatukogunduses on laadide määratlemisel kasutusel termin „pisitrükis“
– trükitehnika arenedes on kasvanud arvukuselt, mõõtudelt, mahult jne.
– raamatukogudes kogutud ja töödeldud erinevalt
•
pisitrükis - trükis, mis on:
– väikese mahuga (nt kutse, reklaamleht),
– napi sisuga (tekst on väheoluline või puudub) või
– mingiks konkreetseks puhuks valmistatud ja lühiajalise tähtsusega (nt
valimisplakat, näituse kava);
– pisitükise määratlemisel ei ole olulised mõõtmed, vaid sisuline ja ajaline
väärtus;
– pisitrükised kuuluvad raamatukogudes rühmtöötlusele ja üldjuhul neid
rahvusbibliograafias ei kajastata;
– pisitrükiste seas eristatakse rakendustrükiseid ehk aktsidentse
(Raamatukogusõnastik)
pisitrükis hrl. kestva väärtuseta v. kitsalt ametkondlikuks kasutamiseks määratud
väikesemahuline trükis. Õnnesoovikaardid, etiketid, teatrikavad jm. pisitrükised.
(Seletussõnaraamat, Keelevara)
•
22
Sundeksemplari seaduse eelnõusundeksemplari objekti kitsendamine –
trükis-pisitrükis
• Pisitrükistel on erinevad mõõtmed, maht, sisu, ajaline
väärtus
• Raamatukogunduse termin määratleb pisitrükise, kuid
raamatukogudes on pisitrükiste mõiste, kogumise ning
töötlemise traditsioonid erinevad
• Seaduses sundeksemplari objekti ‘trükis’- täpsustamisel
terminiga ‘pisitrükis’ loodeti:
– vähendada pisitrükiseid koguvate ja säilitavate
raamatukogude arvu
– hoida kokku säilitustuskulusid (töötlemine, hoidmine
jne)
23
Sundeksemplari seaduse eelnõu
-trükikojad ja pisitrükis
• Trükikoda otsustaks:
– milline on rahvuskultuuri seisukohalt säilitamiseks oluline trükis ja
– mis on pisitrükis, mida kõigis sundeksemplari saavates
raamatukogudes säilitama ei pea
• raamat - trükitud v käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49
ja enam lehekülge
• perioodika:
– jätkväljaanne- nummerdatud annetena, kuid normimata ajavahemike järel ja
määramata annete arvuga ilmuv väljaanne
– jadaväljaanne - määramata lõpuga pidevväljaanne, mis ilmub järgnevate eraldi
numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit. Jadaväljaannete hulka
kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad,
perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud, monograafiasarjad jms. Jadaväljaanded ei ole
mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp
• Kitsendavat terminit kasutada ei õnnestunud, sest tootjate- loovutajate
sundeksemplare pakivatel nt trükikoja töötajatel puudub kvalifikatsioon
otsuseid langetada
24
Käibemaksuseadus
Muuta käibemaksuseadust, et:
• kohandada õigusruumi vastavalt kirjastamise ja kirjastustoodangu
levitamise tehnoloogiliste võimaluste arengule
• Eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks seistea teavikute (sh e-raamatud)
levitamisel võrdse kohtlemise printsiibi eest
Raamatukirjastajate ja raamatukogude soov oli määratleda termin ‘raamat’,
et see hõlmaks kõiki raamatuid, sõltumata andmekandjast (trükitud raamat,
heliraamat, e-raamat jne)
Käibemaksu seaduse kontekstis oleks trükitud raamatud võrdsustatud
elektrooniliselt või mõnel teisel andmekandjal levitatavate raamatutega.
Raamatukogusõnastik:
•
raamat » trükitud v käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge
•
raamat » trükitud ja köidetud teavik, mis ei ole jadaväljaanne [EVS-ISO 2789:2007]
•
raamat » üldjuhul koodeksikujulise monorgaafilise iseseisva, või muul kandjal olevana avaldamiseks piisav, teksti
ja/või muu informatsiooni hulk
•
heliraamat » helikassett v -plaat, millele on salvestatud (kirjanduslik) tekst
•
e-raamat » litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav
tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog
25
Käibemaksumäärad 2013
Teaviku laad
Kaup / teenus
Käibemaks
Raamat ja perioodiliselt ilmuv trükis
kaup
9%
Elektrooniliselt edastatav:
• pilt, tekst ja informatsioon ( st e-raamat)
ning elektroonilise andmebaasi
kasutamise võimaldamine
teenus
20%
Auvis (andmekandjal)
kaup
20%
Elektrooniliselt edastatav:
• muusika, film, mäng
teenus
20%
Kaart
kaup
20%
26
Raamatukaubandussuhte ajalugu
• Indrek Jürjo oma artiklis „Raamatukaubandus Tallinnas
valgustussajandil“ toob välja
Saksamaa raamatukaubanduse tüüpilise esindaja aastatel :
– 1450 -1564 trükkal-kirjastaja
– 1564-1764 kirjastaja-kaupmees – ise tootja ja levitaja
• trükkal kuulus tsunfti, kuhu astumiseks kehtisid kindlad
vastuvõtutingimused ja tööeeskirjad
• raamatukaubandus ja kirjastamine -„vaba“ ettevõtlus, millega
tohtis tegelda igaüks.
– alates 1764 mindi üle neto- ja komisjonikaubandusele
• Baltimaade kui Saksakultuuriruumi ühe ääreregiooni
raamatukaubanduse ajaloos ei ole need epohhid nii selgepiirilised,
kuid siin olid esimesed trükkalid ka esimesed raamatukauplejad.
• Raamatukaubandus: trükkimine, kirjastamine ja levitamine on olnud
seotud õiguste ja privileegidega – suhteid on korrastatud reeglitega.
27
Raamatukaubandussuhted muutustes
• Tehnoloogia areng on toonud raamatukaubandusse ning kogundusse :
– uusi väljaannete tootmise, levitamise ja kasutamise
võimalusi
– seni kehtinud mõisted, suhted ning reeglid vajavad
uuendusi
• Raamatukogundusterminid, mida seadusandluse täiendamisel
raamatukogusõnastikust vajatakse, on seotud teaviku laadide
ja andmekandjategaga
• raamatukaubandus » raamatute müügiga tegelev
kaubandusharu – kas ainult?
• Jätku terminoloogidele nuputamisel ja sõnastamisel!
28
Tänan kuulamast!
29