Metallilised elemendid perioodilisustabelis

   Võtavad enda alla suurema osa perioodilisustabelist.

Kõik perioodid v.a esimene algavad metalliliste ja lõppevat mittemetalliliste elementidega.

Perioodi numbri suurenemisel kasvab selles metalliliste elementide arv.

     Siksakjoonel toimub üleminek metallilistelt elementidelt mittemetallilistele.

Üleminek pole järsk.

Piirjoone lähematel elementidel esineb nii metallilisi, kui ka mittemetallilisi omadusi.

Selliseid metalle kutsutakse poolmetallideks.

Kui ülekaalus on metallilised omadused, loetakse ta metalliliseks elemendiks (ja vastupidi.)

Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabeli rühmas.

   Elektronkihtide arv elemendi aatomis võrdub perioodi numbriga Rühmas ülevalt alla elektronkihtide arv kasvab.

Aatomite raadius suureneb

Metalliliste omaduste muutumine perioodis.

 A-rühmade elementidel võrdub aatomi väliskihi elektronide arv rühma numbriga.

 Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv.

  Elektronkihtide arv ei muutu.

Aatomiraadius väheneb.

       Metallid kannavad Katioone, mittemetallid Happe anioone.

Metalli kuju on kristallvõre.

Perioodilisustabelis enamasti sinist värvi.

Lihtainena enamasti tahkes olekus (v.a Hg).

Enamasti hallika värvusega (erandid Cu ja Au).

Läigib.

Juhivad hästi elektrit ja soojust.

    Metalle on perioodilises tabelis kõige rohkem.

On olemas poolmetalle.

Metallid kannavad katioone.

A-rühmade elementidel võrdub aatomi väliskihi elektronide arv rühma numbriga.