Transcript Maailmameri ja rannikud

Mere kulutav
mõju
rannikule.
Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium
http://et.wikipedia.org/wiki
Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003;
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto
Tartu 2004
Rannik – maismaa ja suure veekogu
üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared.

Rannajoon on vee ja maismaa kokkupuutejoon
veekogu ääres.
Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja
laugrannikuks.


Lainetus mõjutab
erinevalt järsk- ja
laugrannikut
Lainetuse iseloom ja
mõju sõltub eelkõige
veealuse rannanõlva
reljeefist.
Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ja lained
jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga.


Järsakranniku
puhul on
ülekaalus lainete
purustav, kulutav
tegevus
Kõige suurem on
lainete purustav
tegevus kaugele
merre ulatuvatel
neemedel.
Mere lainete kulutav tegevus
Rannajoone õgvenemine
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik,
kus meri läheb aegamisi sügavaks



Laugrannikud jagunevad
omakorda järsak- ja
lauskrannikuks.
Laugrannikutel on
ülekaalus lainete kuhjav
tegevus.
Setete edasikanne ja
rannale kuhjumine on
tugevam tormilainetuse
puhul.
Ranniku elemendid. Kuhjerannik.
Liiva ümberpaigutamine lainetuse
mõjul laugrannikul
Maasäär



Maasäär (ka säär) on ühe otsaga
maismaa külge kinnitunud ning
teise otsaga merre ulatuv kitsas
ning madal peamiselt liivast ja
kruusast koosnev pinnavorm.
Maasääred moodustuvad
lainetuse poolt kuhjatud lahtistest
rannasetteist. Nad kujunevad
siis, kui lained ei liigu mitte otse
ranna suunas, vaid selle suhtes
nurga all, setete pikirände
tulemusena tekibki maasäär.
Wisła maasäär (läänes) ja Kura
maasäär (idas) Läänemere
rannikul