Transcript HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM

HINGAMISELUNDITE
SÜSTEEM
ÜLEMISED HINGAMISTEED





Nina – välisnina, ninaõõs koos kõrvalurgetega
Välisnina – ebakorrapärane kolmetahuline
püramiid, põhimik kinnitub näokoljule.
Ninaselja toes ülaosas luuline, allpool
kõhreline
Ninaõõne limaskestal eristatakse
hingamispiirkonda ja haistmispiirkonda
Ninaõõnes toimub sissehingatava õhu
puhastamine, soojendamine ja niisutamine
Ninaõõnest läheb õhk neelu ja sealt kõrisse
ALUMISED HINGAMISTEED


Kõri – keeruka ehitusega õõneselund,
paikneb kaelapiirkonnas IV, V, VI kaelalüli
ulatuses. Teda ümbritsevad eest kaela
eesmise rühma lihased, külgedekt kilpnääre,
tagant neelu kõriosa
Kõriõõs – liivakellakujuline, eristatakse 3
osa:ülemine osa ehk kõriesik, keskne osa ehk
kõrikitsus, alumine osa ehk häälekõrialune
õõs
ALUMISED HINGAMISTEED


Hingetoru – 9-11 cm pikkune kõhrelise
toesega torujas elund, jaguneb 4-5 rinnalüli
kõrgusel vasakuks ja paremaks peabronhiks
Peabronhid – vasak peabronh on pikem ja
peenem, parem peabronh on vasakust lühem,
suurema diameetriga. Mõlemad peabronhid
suunduvad kopsuväratisse
KOPSUD






Paariselundid, asuvad rinnaõõnes pleurakottides, on
teineteisest eraldatud keskseinandi elunditega
Parem kops diafragama kõrgema asendi tõttu lühem
ja laiem
Vasak kops südame tõttu pikem ja peenem
Kopsul esineb tipp, põhimik, 3 pinda ja 3 serva
Kopsuvärat asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad
peabronh, veresooned, lümfisooned, närvid, mis
kokku moodustavad kopsujuure
Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast
KOPSUD
RINNAKELME



Kumbki kops on ümbritsetud kahe
rinnakelme ehk pleura lestmega
Kaitsevad kopse ja aitavad neil kuju
muuta
Seinmine pleura-leste vooderdab
rindkere seina, sisumine katab kopsu
ennast
BRONHIAALPUU



Peabronh sagarabronhid
segmendibronhid
subsegmendibronhid sagarikubronhid
Sagariku siseseid bronhe nimetatakse
bronhioolideks
Bronhiaalpuu peenimad harud on
lõppbronhioolid
VAHELIHAS



Kuplikujuline lihas, mis osaleb
hingamisel
Eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest
Sissehingamisel tõmbub ta kokku ja
lameneb. See suurendab rinnaõõne
mahtu ning tõmbab õhu kopsudesse.
HINGAMINE


1.
2.
3.
4.

Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust
organismi ja väliskeskkonna vahel
Hingamine jaotatakse:
Väline hingamine ehk gaasivahetus kopsudes – kopsude
ventilatsiooniga uuendatakse osa alveoolides olevast
gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri
rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi
Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel
Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega
Gaaside difusioon kudede ja vere vahel
Sisemine hingamine ehk kudede hingamine(rakkudes) –
hapnikku kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel
oksüdatsioonil