Ühtlane sirgliikumine

Download Report

Transcript Ühtlane sirgliikumine

Liikumise mudelid.

Ühtlane sirgliikumine Enn Pärtel

Mehaaniline liikumine

Auto

Definitsioon

Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Auto

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Manuaal

Analüüsime definitsiooni

Definitsiooni analüüs keha Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes

Definitsiooni analüüs teised kehad Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes

Definitsiooni analüüs keha keha asukoht Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes

Definitsiooni analüüs keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes

Liikumine on suhteline

Auto

Mida tähendab liikumise suhtelisus?

Liikumise mudel: reaalsus Liikuvat keha ümbritsevad kehad.

Valime nendest ühe ja nimetame taustkehaks.

Taustkeha suhtes vaatlemegi liikumist.

Taustsüsteem

Taustsüsteemi moodustab teljestik ja sobivalt valitud ajamõõtmisviis

z y

Taustsüsteemi moodustab teljestik ja sobivalt valitud ajamõõtmisviis

y x

Liikumist saame kirjeldada üksnes kindlas taustsüsteemis.

Sirgliikumine – piisab ühes teljest.

Liikumist saame kirjeldada üksnes kindlas taustsüsteemis.

Liikumine tasapinnal – piisab kahest teljest.

Kuidas kujutada joonisel järgmist olukorda?

Jalgrattur liigub

-telje sihis kiirusega 20 km/h.

Jalgrattur liigub

-telje sihis kiirusega 20 km/h.

Valime mõõtkava 5 km/h Joonistame noole, mille: a) suund näitab liikumise suunda.

5 km/h 5 km/h 5 km/h 5 km/h b) Pikkus näitab kiiruse arvväärtust.

Jalgrattur liigub

-telje sihis kiirusega 20 km/h.

5 km/h Tähistame



Kuhu on kiirusvektor suunatud?

Liikumise mudel: reaalsus Liikuvat keha ümbritsevad kehad.

Valime nendest ühe ja nimetame taustkehaks.

Taustkeha suhtes vaatlemegi liikumist.

Kuidas sellisel teel liikumist modelleerida?

y x

Kuidas sellisel teel liikumist modelleerida?

Korrastame, saame ruumi mudeli

y x

Taustsüsteemi moodustab teljestik ja sobivalt valitud ajamõõtmisviis

y x

Liikumist saame kirjeldada üksnes kindlas taustsüsteemis.

Sirgliikumine – piisab ühes teljest.

Liikumist saame kirjeldada üksnes kindlas taustsüsteemis.

Liikumine tasapinnal – piisab kahest teljest.

Kuidas mudeldada?

Füüsikas kirjeldatakse nähtusi arvuliselt Trajektoor ehk liikumise tee

Füüsikas kirjeldatakse nähtusi arvuliselt Trajektoor ehk liikumise tee Läbitud teepikkus →

Aeg →

Füüsikas kirjeldatakse nähtusi arvuliselt Trajektoor ehk liikumise tee Läbitud teepikkus →

Aeg →

Kiirus →

Liikumine toimub ruumis.

Kuidas seda edasi anda?

Ruumi mudel

O Mudeli konstrueerimine

O Taustsüsteem Koordinaattelg koos taustkehaga ja sobivalt valitud aja alghetkega moodustavad taustsüsteemi.

O Mudeli konstrueerimine Kuidas iseloomustada

keha asukohta

Mudeli konstrueerimine Kuidas iseloomustada

keha asukohta

x 0 x

Mudeli konstrueerimine Kuidas iseloomustada

keha asukoha muutust

x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine

Keha asukoha muutuse

iseloomustamiseks joonistatakse nool liikumise algasukohast lõppasukohani.

x 0 x 1 x

Mudeli konstrueerimine

Keha asukoha muutust

nimetatakse nihkeks.

Keha nihe omab suurust ja suunda.

Füüsikalisi suurusi, millel on suurus ja suund nimetatakse vektoriteks.

Nihe on vektoriaalne suurus.

x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine Nihke tähis on

 Nihke kui vektori tähis on .



x 0 x 1 x

Nihe Nihkeks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis iseloomustab keha asukoha muutust. O

x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine

 Keha nihe on vektor .



x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine

 Keha nihe on vektor .



 Aeg pole vektor.

x 0 x 1 x

Kuidas mudeldada jalgratturit

O Mudeli konstrueerimine Liikumise kirjeldamisel on oluline keha üks punkt.

Selle punkti liikumist vaadeldaksegi.

x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine Asendamegi keha punktiga.

Kuhu punkt liikuva keha suhtes panna?

x 0 x 1 x

O Mudeli konstrueerimine Kaks varianti 1. Suvalisse keha punkti.

2. Keha massikeskmesse.

x 0 x 1 x

Mudeli konstrueerimine Liikuva keha massikeskmesse.

x 0 x 1 x

Mudeli konstrueerimine Seda punkti nimetatakse punktmassiks.

x 0 x 1 x

Mõisted

Taustkeha Taustsüsteem Punktmass Koordinaatsüsteem ehk koordinaadistik Punkti koordinaadid Punkti koordinaatide muut

Taustkeha: keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist

Taustsüsteem on liikuvat keha ümbritsevate kehade mudel ehk ruumi mudel O

Punktmass: liikuva keha keha mudel O

Punktmassi koordinaadid: Liikumine sirgel

x 1 x

Punktmassi koordinaadid: Liikumine tasapinnal

x, y y y 1

x 1 x

Punktmassi koordinaatide muut:

Δx = x 1 – x 0 y

x 0 x 1 x

Punktmassi koordinaatide muut:

Δx = x 1 – x 0 y

x 0 x 1 x

Punktmassi koordinaatide muut:

y y 1 Δx = x 1 Δy = y 1 – x 0 – y 0 y 0

x 0 x 1 x

Nihe ja selle projektsioonid

s x = Δx = x 1 – x 0 s y = Δy = y 1 – y 0 y y 1 s



y 0

x 0 x 1 x



y x