Transcript Auschwitz (autor Teet Piho)

Auschwitzi
“surmalaager”
Vangilaagri rajas Hendrich Himmler 27.
Aprillil 1940.a
Auschwitzi laagrit ei rajatud otseselt
juutide hävitamiseks vaid vangilaagriks
Poola poliitilistele vangidele.
Auschwitz camp I
Hukkamiskompleks
küüditamispiirkond
Vange toimetati laagrisse enamasti rongiga
Vangid elasid enamasti 2 - kordsetes kivimajades.
Maju ümbritses okastraadist aedik, millesse
oli juhitud elekter ja kogu laagrit ümbritses
kõrge kivimüür, mille väravateks olid suured
rauast uksed.
Magamistuba
Vangid pidid kasutama ühiskäimlaid
Vangi vormiriietus
Vangide elamubarakid
Vaade väravalt “ARBEIT MACHT
FREI”
Auschwitzi vangilaager muudeti ümber
juutide massiliseks hävituslaagriks peale
“juudiküsimuse lõpliku otsust”, mis
tehti 1942a.
Kolme aasta jooksul tapeti Auschwitzi
camp II es rohkem kui 1 000 000 vangi,
kellest 90% olid juudid.
Vangidelt korjati ära kogu nende vara: alates kuldsõrmustest
lõpetades saabastega.
Vange hukati peamiselt gaasikambrites,
mis mahutasid korraga kuni 900 inimest.
Tapmiseks kasutati närvigaasi nimega
Zyklon-B
Vangid läksid enda teada suurtesse ühispesuruumidesse, aga tegelikult jalutasid
nad otse oma surmale vastu.
Ohvrid surid gaasikambrites u. 5-15
minutiga, aga igaks juhuks hoiti vange pool
tundi gaasikambrites enne, kui nende laibad
sealt minema toimetati.
Sissepääs gaasikambrisse
Gaasikambrid mahutasid kuni 900 inimest
Gaasikambri katus
Gaasikambrid olid krematooriumi kõrval,
et saaks laibad kohe ahju visata.
Ahjudesse visati korraga 2-3 laipa.
Päevas põletati u. 350 laipa
Krematoorium (vasakul) ja gaasikamber (parempoolne
ruum)
Vange jäeti ka lihtsalt
kongidesse surema.
Laipu hakkas tekkima massiliselt ja ei jõutud enam
laipu põletada.
Seetõttu hakati laipu viskama massihaudadesse
Aastatel 1941-1945 tapeti 6 000 000
juuti, millest ligikaudu 3 500 000 tapeti
Poolas.
Vangid, kes rõõmustasid kui vene armee laagri väravast läbi murdis
Peale saksa armee lahkumist leiti laipu isegi
kuuridest
Lõpp
Koostas: Teet Piho
10a
Tartu Raatusegümnaasium